I maailmasõja algus - Vabadussõja algus - 2.veebruar 1920.

  • I maailmasõja algus

  • Veebruarirevolutsioon Petrogradis

    Petrogradis kasvas toitlustusrahutustest välja revolutsioon, keiser loobus troonist, Venemaast sai vabariik. Võim läks Ajutise Valitsuse kätte. Pahempoolsed püüdsid enda kätte haarata ühe suuremat võimu.
  • Ülelinnaline streik Tallinnas, suur miiting

    Teated rahutustest jõudsid kohale, Paksu Margareeta juures tapeti vangla ülem ja paar valvurit, vangid vabastati, hoone süüdati põlema. Rüüstati politsei- ja kohtuasutusi, tulekahjud, tuilstamised terve öö.
  • Eestlaste demonstratsioon Petrogradis.

    Valitsusele avaldati survet autonoomiaseaduse projekti kinnitamiseks.
  • Määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta.

    Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati ühtseks rahvuskubermanguks. Kubermangukomissar oli Jaan Poska. Nõuandev organ oli Ajutine Maanõukogu, täidesaatev asutus Maavalitsus. Eestlaste asualade ühendamine tervikuks, juhtimine eestlaste käes.
  • Maanõukogu valimised.

    Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse valimised. Maanõukogu seadis ametisse Maavalitsuse. (Mai lõpus mitte täpselt 25, muidu ei lase lisada)
  • Sõjategevus jõudis Eestisse.

    Septembris ja oktoobris vallutasid Saksa väed meredessandiga Lääne-Eesti saared.
  • Enamlaste populaarsuse kasv

    Enamlaste sihiks oli vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon, luua uut tüüpi internatsionaale ühiskond. Ei loonud isegi rahvuslikku erakonda, kuulusid ülevenemaalisesse parteisse. Enamlased tegid suuri lubadusi ja rääkisid ilusat juttu, mis rahvale väga meeldis. Saksamaa kindralstaap finantseeris asja heldelt.
  • Oktoobripööre

  • Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee

    Viktor Kingissepp sai kubermangukomissariks. Töörahva saadikutega nõukogud asendasid seniseid demokraatlikult valitud asutusi. Miilitsa asemele enamlik Punakaart, Eesti rahvusväeosi taheti asendada Punaarmee üksustega. Ühe partei diktatuur.
  • Maanõukogu otsus

    Eesti Asutav Kogu määrab Eesti tulevase riigikorra. Maanõukogu on kuni Asutava Kogu kokkutulekuni ainus kõrgema võimu kandja. Ainult Maanõukogu kinnitatud seadused kehtivad Eestis. Riiklikud sidemed Venemaaga katkesid.
  • Iseseisvumise väljakuulutamine

    Delegatsioon Lääne-Euroopasse (riikide suhtumine Eesti iseseisvumisse). Loodeti Eesti Asutavale Kogule, mille valimised kahjuks jaanuari lõpus ikkagi ära keelati. Otsustati minna revolutsiooni teed - rahvale koostati manifest.
  • Piiramisseisukord

    Eesti Asutava Kogu valimised jäeti ära. Kehtestati piiramisseisukord, baltisakslaste ja eestlaste arreteerimine. Majandusreformidega algas pankade riigistamine. Maa kuulutati riigi omandiks, mõisnike maavaldused konfiskeeriti, moodustati sotsialistlikud suurmajandid.
  • Saksa pealetung

    Enamlased löödi Eestist välja, Punaarmee oli nende peatamiseks liiga nõrk.
  • Päästekomitee loomine

    Mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes ja pidi aitama iseseisvust välja kuulutada. 3-liikmeline (Päts, Vilms, Konik).
  • Iseseisvusmanifesti heaks kuulutamine

    Manifest kuulutati heaks. Päts ja Vilms tahtsid sõita Haapsallu, et seda ette lugeda, aga sakslased jõudsid ette. Ka Tartusse ei saadud sõita ja siis saadeti koopiad ette lugemiseks laiali. Need loeti ette 23. veebruaril Pärnus ja 24. ka Viljandis.
  • Ajutine Valitsus

  • Saksa okupatsioon

    Vene-Saksa rahuleping, kehtima hakkas sõjaväeline diktatuur. Taheti moodustada Balti (hertsogi)riiki, see aga venis ja venis ja reaalselt kuulutati Balti riik välja alles 5. novembril.
  • Compiegne'i vaherahu

    I maailamsõja lõpp pidi tegema lõpu ka Saksa okupatsioonile. Tallinnas puhkesid toitlusrahutused, nõuti okupatsioonivägede lahkumist, kohalike omavalitsuste ennistamist. Saksa sõdurid ja madrused heiskasid punalipud (Saksa revolutsiooni ideed) sakslased pöördusid Eesti rahvuslaste poole ja andsid loa Ajutise Valitsuse kokkukutsumiseks.
  • Ajutise Valitsuse koosolek

    Ajutise Valitsuse koosolek üle mitme kuu. Alustas tegevust Kaitseliit. Põhja-Eestis võtsid rahvuslased järk-järgult okupatsioonivõimudelt asjaajamise üle. 21. novembril läks võim lõplikult eestlaste kätte, tänu Eesti-Saksa kokkuleppele, mis sõlmiti Riias.
  • Vabadussõja algus

    Saksa ja Vene revolutsioonilised jõud olid vaja ühendada, sellele jäid oma asukohaga ette aga Eesti, Läti; Leedu ja Poola. 28. novembril punaarmee ründas Narvat. 29. novembril marssis punaarmee Narva sisse. Narvas kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun. Enamlaste tegevust jätkati. Enamlased nö võtsid tagasi ka Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga, Tartu. Eestis sõjaline edu oli minimaalne, rahvas oli väsinud ja ei uskunud sõja vajalikkusesse.
  • Murrang olukorras

    Ühel hetkel saadi aru, et kui rahvuslased ei päästa oma kodumaad, ei tee seda ka keegi teine. Algas vabatahtlikke üksuste loomine. Noored koolipoisid, välisabi (Briti laevastikueksaader ja Soome vabatahtlikud), Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine tõid edu.
    (kuupäev ei ole täpne, muidu on lihtsalt vales kohas)
  • Rahvaväe vastupealtung

    Punaarmee pealetung peatati. Soomusrongid koos Kuperjanovi partisanidega vabastasid Tartu, enamlased tõrjuti Narvast. 1. veebruaril hõivati raudteesõlm Valga, Võru, Petser, Aluksne. Eesti oli võõrvägedest selleks hetkeks vaba. Punaarmee koondas jõud Lõuna-Eestisse, aga peale kolme kuud võitlust jäi peale ikkagi Rahvavägi.
  • Laidoner, edasine sõjategevus

    Lahingutegevuse üleviimine Vene ja Läti territooriumile. Vene valgete Põhjakorpus jõudis lausa Petrogradi kaitseliinideni. Rahvavägi asus pealetungile Kagu-Eestis, osa eestlastest tuli Punaarmee poolelt tagasi üle. Enamlased tõrjuti Velikaja jõe taha, vallutati Pihkva. Läbimurre Võru alt Väina jõeni ja lisaks sakslaste pealetung Riia lähistel - enamliku Läti Nõukogude Vabariigi hävimine.
  • Landeswehr'i sõda, Võnnu lahing

    Lätis toimus riigipööre ja see õhutas uuesti viha sakslaste vastu. Sakslased vallutasid Võnnu linna. Kehtestati ajutine relvarahu. sakslased sai aru, etpeavad taanduma ja 23. juunil marssisid Rahvaväe üksused linna sisse. Eestlastes tekitas LAndeswehr'i lahing sõjavaimustust. Landeswehri'purustamisega loodeti kätte maksta aastate pikkuse ülekohtu eest baltisakslastele. Eesti väed hakkasid juba Riia vallutamise peal mõtlema
  • Vaherahu

    Kirjutati alla Antandi esindajate nõudmistel. Ulmanise valitsus võttis riigi juhtimise enda kätte, Landeswehr saadeti enamlaste vastu, Saksa väeosad pidid Lätist lahkuma.
  • Rahuleping

    Määrati kindlaks riigipiir, saadeti laiali kommunistlikud eesti väeosad (Vene valitsuse poolt), Venemaa eestlased said kodumaale tulla, Eesti ei pidanudenam osalema Vene välisvõlgade tasumisel, sai 15 miljonit kuldrubla Venema kullavarudest ja Venemaa tunnustas Eestit kui iseseisvat riiki.
  • Vabadussõja lõpp

    Heitlused Narva pärast, Punaarmee oli valmis kõike tegema. Eestlased suutsid vastu pidada ja Punaarmee tõmbas tagasi. Tartu rahukonverents taotles Eesti iseseisvuse tunnustamist ja idapiiri kindlaksmääramist. Vaherahu hakkas kehtima 3. jaanuaril ja lõpetas Vabadussõja.
  • Molotovi-Ribbentropi pakt

    Mittekallaletungi leping, mis sai tuntuks ka kui Hitleri-Stalini pakt. Salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida-Euroopa - Venemaale nö läksid Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia. Saksamaale - ülejäänud Poola alad, Leedu.
    Pakt tegi Nõukogude Liidust ja Saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. Berliin sai võimaluse alustada sõda.
  • Sissetung Poolasse.

    Saksamaa tungis Poolasse ja see sündmus pani alguse Teisele maailmasõjale.
    3 septembril kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja.
    17. septembril ründas Poolat ka Punaarmee.
    Lääneriikide väed, kes olid koondatud Saksamaa piiridele ei alustanud tegevust.
    Ka demokraatlike riikide väed ei kuulutanud sõda Nõukogude Liidule. Moskva ja Berliin said oma plaanidega edasi minna.
  • Poola allveelaeva Orzeli sisenemine Tallinna sadamasse

    Kuigi asja hakati uurima, siis allveelaev põgenes. Eestit süüdistati neutraliteedi rikkumises.
    9 päeva pärast, 24. septembril esitati Eesti välisministrile Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt. See pakt andis Nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumil sõjalaevastiku baasid.
  • Nõukogude liidu nõudmised, selle arutamine

    Nõukogude Liidu kaitserahvakomissar andis välja käskkirja nõudmisega anda Eestile võimas ja otsustav löök. Moskva nõudmisi arutati Tallinnas. Nõukogude sõjalaevad- ja lennukid rikkusid korduvalt erinevate vabanduste ajendusel Eesti piire. Otsustati, et Kremli nõudmised võetakse vastu.
    Eestil ei olnud võimalik idavaenlasega võrdseid sõjaressursse välja panna.
    Nõukogude Liit nõudis võimalust rajada Eesti aladele ka mereväebaasid. Eestile müüdi relvi. Ei pidanud kuidagi kahjustama iseseisvust.
  • Baltisakslaste lahkumine

    Ida- ja Kesk-Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutati Saksamaale ümber. Eestist lahkus kuu ajaga 12 600 baltisakslast. Seda rahvusgruppi lhtsalt enam ei olnud. See andis Eestile tugeva löögi, kuuldused et Balti riigid on Moskvale maha müüdud tugevnesid.
    Olukorra paremaks klaarimiseks sai peaministriks Jüri Uluots. Aga ka tema ametiajal ei tundunud et liigutaks tagasi demokraatluse poole.
  • Sõjaväelaste läbirääkimised.

    Oktoobri alguses saabusid Tallinnase kolm Vene miinilaeva ja siis ka maaväed.
    Punaväelased eestlastega ei suhelnud ja elasid kinnistel aladel. Pahempoolsete katsed suhtluseks keelati kohe Moskva poolt ära.
    Iseseisvus püsis aga Eesti oli siiski Nõukogude Liidu protektoraat. Eesti vlispoliitika sõltus idanaabrist. Tihenes koostöö Läti ja Leeduga, vähenes lääneriikidega.
    Talvesõja ajal üritas Eesti jääd neutraalseks, hoolimata Eestist startivatest Vene pommitajatest.
  • Talvesõda.

    Sarnased lepingud suruti peale ka Lätile (05.10) ja Leedule (10.10).
    Soomes ei läinud asjad nii libedalt ja sellepärast alustaski Venemaa 30. novembril sissetungi Soome.
    Peale selle, et Nõukogude Liit heideti Rahvastellidust välja, ei jooksnud keegi Soomele appi. Soome suutis tekitada suuri kahjusi ja Kreml oli sunnitud tagasi tõmbama.
  • Rahuleping

    Soome pidi loovutama 1/10 oma territooriumist ja andma Punaarmeele rendile Hanko poolsaare. Vastutasuks sai Soome säilitada oma iseseivuse ja seda ka sama aasta suvel.
  • Ultimaatumid Balti riikidele

    1940 aasta kevadel kasutas Saksamaa välksõja taktikat, suutsid hõivata Taani, Norra, Hollandi, Belgia ja põhjustada suuri kaotusi nii Prantsusmaale kui ka Suurbritanniale. Samal ajal teravdas Nõukogude Liit suhteid Balti riikidega, tõi mehi baasidesse juurde.
    Ultimaatumis Lätile, Leedule ja Etstile nõudis Nõukogude Liit täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist keskustesse ja Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist.
  • Narva diktaat

  • Juunipööre

    Eestisse saabus Stalini eriesindaja Andrei Ždanov, kelle käsul hakati moodustama uut valitsust. Vabaduse väljakule koguti mõnituhat inimest, nende hulgas oli nii vabrikutöölisi, Petserimaa venelasi ja ka umbes 150 tsiviilriides punaväelast. Meelevaldajate rongkäik käis läbi Toompealt ja suundus siis Kadriorgu, nõudes selleaegse valitsuse vahetumis Nõukogude-sõbralikuma valitsusega. Patarei vanglast vabastati osad poliitvangid. Õhtu lõpuks lehviski punalipp Pikas Hermannis.
  • Uus valitsus

    Samal õhtul nimetati ametisse uus valitsus. Valitsusesse ei kuulunud mitte ühtegi kommunisti.
    Juuli esimestel nädalatel saadeti laiali Riigikogu ja alustati Riigivolikogu valimistega. Rahvusliku opositsiooni kandidaadid tõrjuti kõik kõrvale.
  • Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik.

    Kommunistlik Riigikogu kuulutas välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ja palus viimase vastuvõtmist Nõukogude Liidu koosseisu. 6. augustil saigi see teoks.
    Senine riigiaparaat lammutati, võtmepositsioonid läksid kommunistde kätte. Riigivolikogust sai Ülemnõukogu ja Vabariigi Valitsusest Rahvakomissaride Nõukogu. Juhtiv ja suunav jõud oli eestimaa Kommunistlik Partei.
  • Massiküüditamine

    Küüditamine toimus korraga kolmes Balti riigis. Eestist küüditati umbes 10 000 inimest. Enamik neist tapeti või nad hukkusid Venemaal.
  • Vene-Saksa sõda/Suvesõda

    Punaarmee kandis suuri kaotusi ja taandus. Sakslased hõivasid kiiresti Läti ja Leedu ja jõudsid ka Eestini. Punaarmee oli piirilahingutest nii löödud, et loovutas Lõuna-Eesti, saavutas kontrolli aga Põhja-Eesti üle. Sakslased suutsid juuli lõpul sisse Emajõel seisva Punaarmee korpuse. Jõudsid Soome laheni ja hõivasid Narva.
  • Rahvuslik ülestõus.

    Tartus puhkes rahvuslik ülestõus, metsavennad suutsid hoida Punaarmeed tagasi kuni Saksa vägede saabumiseni. Nende peamised vastased olid Punaarmee, NKVD väeosad ja hävituspataljonid. Hävituspataljonid suutsid Suveõja jooksul tappa ligi 2000 tsiviilisikut, kohe kui oli vähim kahtlus, et viimased on metsavendadega seotud.
  • Tallinna maha jätmine

    Punaarmee jättis peale nädalast lahingut Tallinna maha. Punaarmeelased ei suutnud ka saartelt sakslasi välja tõrjuda.
  • Sakslased uuesti Eestis.

    Alguses võtsid eestlased Saksa vägesid väga hästi vastu. Nad olid lausa unustanud , et tegu on ju samade orjastajate ja rõhujatega.
    Detsembris moodustati Eestist, Lätist, Leedust ja Valgevenest Ostlandi riigikomissariaat.
    Eesti Omavalitsus oli kohalik kollaborant Saksa vägedele, eesotsas Hjalmar Mäega. Ümbertehtud rassiliselt puhas Eesti pidi saama Suur-Saksamaa koostisosaks.
  • Eesti SS-leegioni asutamine

    Estlased olid selleks ajaks aga saksa poliitikas pettunud ja vabatahtlikke ei olnud eriti värvata.
    1943. aasta märtsis kuulutas Eesti Omavalitsus välja noormeeste sundvärbamise ja ka osalise sundmobilisatiooni. 1944. aasta alguses oli leegionäre 11 000 ja neits moodustati 20. Eesti SS-diviis.
    Paljud siirdusid Soome, sest ei soovinud selga tõmmata Saksa mundrit. Soomepoiste vaimne juht oli Karl Talpak.
  • Pommitamine

    Järjest pommitati nii Narvat, Jõhvit, Tapat ja ka Tallinnat ning lõpuks Tartut. Õhurünnakud pigem vihastasid sõjamehi, mitte ei pannud alla andma.
  • Sinimäed

    Sakslased hakkasid oma vägesid purustatud Narvast tagasi tõmbama. Saksa väed taandusid Vaivara Sinimägedele, kus peeti maha väga rasked lahingud. 10. augustiks ei suutnud enam Punaarmee vastu panna.
  • Üldmobilisatsioon

    Eesti Omavalitsus kuulutas välja üldmobilisatiooni, seda toetasid ka rahvuslikud ringkonnad. Eestlasi õhutatai astuma välja Eesti eest, kohutava Punaarmee vastu. Veebruari keskel suundus Punaarmee pealetungile Narva alla. Märtsi alguseks suudeti vaenlane tõrjuda linnast põhja poole, jõe taha.
  • Pealetung

    Venelased liikusid sakslaste kannul ja rajasid Narva jõe läänekaldale mitu sillapead. Punaarmee eesmärk oli vallutada nii Narva ja edasitung Tallinna suunas. Saksa väed olid alguses vähemuses, aga Punaarmee hingetõmbe pausi ajal paiskasid nad Narva alla suurema osa võjaväelastest.
  • Tartu mahajätmine

    Punaarmee suutis hõivata Tartu ja hoolimata Saksa vägede pingutusest, ei suutnud nad enam Tartut tagasi enda võimu alla saada.
  • Eesti ja Põhja-Läti hülgamine

    Punaarmee jõudis Riia lähistel mereni ja Saksa väed oleksid peaaegu saanud ära lõigatuks peajõust. Saksa väed taganesid ja Vene väed lähenesid. Punaarmee suutis purustada allesjäänud üksused ja sai edasi liikuda Tallinna poole.
  • Taasiseseivumise välja kuulutamine.

    Alguses moodustati vastupanu gruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. Levitati Saksa-vastaseid üleskutseid ja räägiti omariikluse taastamisest. Jäädi ootama sobivat momenti, et taasiseseisvumine välja kuulutada. 18. septembril kuulutati välja Vabariigi Valitsus, koos uute juhtide ja juhatajatega. Loodeti, et suudetakse hoida Tallinnat Valitsuse käes, aga seda jäid tagama ainult juhuslikud Eesti sõdurid, kes pealinnas viibisid.
  • Eesti Valitsuse lahkumine

    Eesti Valitsus otsustas Eesist lahkuda, et eksiilis asju ajada. Paljud valitsusliikmed aga arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse. Üemjuhataja hukati ja sinimustvalge lipp tulistati alla.
  • Tallinna ülevõtmine

    Hommikul sisenesid Nõukogude Liidu väed Tallinna ja pärastlõunaks oli terve linn punaväelaste käes. Kogu mandriosa okupeeriti. Väikesed rahvuslikud grupid suutsid küll pealetungi aeglustada, aga mitte ära hoida. Selle tagajärjel said väga paljud eestlased pääsetee üle mere. Seda nimetataksegi Suureks Põgenemiseks. Kõige viimane ala - Sõrve poolsaar okupeeriti alles 24. novembril.