I maailmasõja algus kuni Vabadussõja lõpp

By MonikaM
  • Saksamaa kuulutab Venemaale sõja

    Kaks leeri: Atand ja Keskriigid.
    Eesti mobiliseerimine 1914-1915
  • Period: to

    Eesti mobiliseerimine

    rahvusüksusi ei moodustatud.
  • Inimesed on väsinud sõjast

    Sõjast väsinud inimesed, näljatalv
  • Veebruarirevolutsioon Petrogradis

    Veebruarirevolutsioon Petrogradis
    Tsaar kukutati, võim läks Ajutise Valitsuse ja Petrogradi Nõukogu kätte.
  • Mäss Eesti aladel, Tallinnas

    Tallinnas vangide vabastamine ja vanglate põletamine. Ajutine valitsus vabastab kohtadelt tsaari volitatud isikud ja volitab Jaan Poska kubermangukomissaariks. Moodustatud rahvuskubermangu nõuandvaks organiks kubermangukomissaari juures sai Ajutine Maakogu ja täidesaatvaks Maavalitsus.
    Suvel kuulutati eesti keel ametlikuks asjaajamiskeeleks ja hakati looma Eesti rahvusväeosi.
  • Jaan Poska nimetatakse ametisse

    Jaan Poska nimetatakse ametisse
    Tallinna linnapea Jaan Poska määratakse kubermangukomissaariks.
  • Eestlaste meeleavaldus Petrogradis

    Eestlaste meeleavaldus Petrogradis
    osales ligi 40 000 eestlast, koostatakse ja esitatakse autonoomia eelnõu
  • Autonoomia saavutamine

  • Maapäeva kokkutulek

    Kõrgeim rahva esinduskogu kuni Asutava Kogu valimisteni.
    Demokraadid: Eesti liberaalid, Tõnissoni partei- 23% häältest
    Eesti Maarahva Liit: K.Pätsi partei
    Tööerakond: sotsiaaldemokraatlik, Jüri Vilms. 21% häältest
    Eesti vähemlased (menševikud): toetavad Eesti Vabariiki, väga vähe hääli
    Bolševikud- ei tunnusta Eesti omariiklust, saavad kõige rohkem hääli, 39%
  • Maavalitsus

    Maavalitsuse ülesannete hulka kuulusid:
    kubermangu toitlusmajanduse korraldamine,
    elanikkonnale maksude määramine ja nende kogumine,
    kohalike omavalitsusasutuste tegevuse juhtimine,
    sõjapiirkonnast elanike ja varanduste evakueerimine,
    hävitamisele kuuluvate tööstusettevõtete hindamine,
    miilitsa arestimajade ning haiglate ülalpidamine,
    kubermangu põllumajanduse, tervishoiu, hoolekande ja hariduse korraldamine.
  • Enamlik oktoobripööre

    Enamlik oktoobripööre
    Petrogradis (25.10) kukutati Ajutine Valitsus, Nõukogude Liigu loomine. Eestis (27.10) moodustati võimu haaramiseks sõja-revolutsioonikomitee, kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, Viktor Kingisepp võtab võimu üle.
    Majandusreformid:
    1. omavalitsused asendati nõukogudega
    2. miilitsa asemel Punakaart
    3. kodanikuvabaduste piiramine
    4. maa natsioliseerimine, mõisatest sotsialistlikud suurmajandid
    5. Suuromandi natsioliseerimine
  • Oktoobrirevolutsioon

  • Maanõukogu kogunemine Toompeal

    Otsused(3): Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav kogu, Kuni Asutava kogu kokkutulemiseni kuulub kõrgeim võim Eestis Maanõukogule, Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused.
    Koosolek lüüakse lahti.
  • Saksa pealetung

  • Päästekomitee loomine

    Päästekomitee loomine
    Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik
  • Iseseisvusmanifesti ette lugemine

    Maapäeva volitatud kolmeliikmeline päästekomitee ülesandeks on iseseisvuse väljakuulutamine. Esimest korda loetakse ette Pärnus 23. veebruar.
  • Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse moodustamine

    Koosnes kõigi demokraatlike erakondade esindajatest. Peaministriks sai K. Päts ja tema asetäitjaks J. Vilms.
  • Saksa okupatsioon

    Sooviti luua Baltihertsogiriik, paljud rahvuslikud poliitikud arreteeriti
  • Saksamaa kaotab sõja

    Compiegne'i vaherahu
  • Ajutine valitsus tuleb kokku

    Ajutine valitsus tuleb kokku
  • Period: to

    Vabadusõda

    Algab sissetungiga Narva (alguses saksa väed kaitsevad)
  • Period: to

    Eesti Töörahva Kommuun

    Punased eestlased. Poliitika: punaste reformid, maa riigistamine ehk ei tahtnud anda talupoegadele, punane terror.
  • Eesti sõjaväe reformimine

    Eesti sõjaväe reformimine
    Johan Laidoner, laevad, soomusrongid ja -autod, Soome ja Taani vabatahtlikud, Inglismaa materiaalne abi.
  • Kehra lahing

    Peatati pealetung ja valmistuti vastu ründama.
  • Rahvaväe vastupealetung

    1. jan vabastatakse Narva. Veebruari lõpuks on sõjategevus Eesti piiridest väljas.
  • Venemaa pealetungikatse

    Surutakse edukalt tagasi.
  • Asutav Kogu tuleb kokku

    Asutav Kogu tuleb kokku
    Valimised märtsis ja tulevad esimest korda 23. aprillil kokku Estoniasse. Eesti esimene valitsus lubab mõisamaa rahva kätte anda (sõjas osalejatele), hakatakse ette valmistama põhiseadust. Eesti punaarmee lagunemine
  • Period: to

    Landeswehri sõda

    Konflikt Lätis paikneva Saksa väeosaga. Eesti toetab Läti Ajutist valitsust. Britid lepitavad.
  • Võnnu lahing

    Võit!
  • Period: to

    Tartu läbirääkimised

    Atand on vastu. Piiriküsimus; 3. jan relvarahu; majandusküsimused: Eestil ei ole osa Venemaa laenudest, Eesti saab osa Venemaa kullast, evakueeritud varade tagastamine, soodne kaubandus, Venemaa ütleb lahti suveräänõigusest Eestile.
  • Tartu rahu

    Tartu rahu