Eesti Esimese maailmasõja algusest Teise maailmasõja lõpuni

I maailmasõda algab

Aug 1, 1914

Saksamaa ja Prantsusmaa kuulutavad välja üldmobilisatasiooni. Saksamaa kuulutab Venemaale sõja. Kuni 1917. aastani jääb Eesti suuremast sõjategevusest üldiselt puutumatuks.

Põhja-Balti Komitee moodustamine

1915

I maailmasõja ajal elavnes taas rahvuslik liikumine. Loodi mitmeid sõjaga seotud ühiskondlike organisatsioone. Üheks neist oli Põhja-Balti Komitee, mis tegeles ametlikult Vene armee ja sõjapõgenike abistamisega, tagala korrastamisega, kuid tegelikult jätkati võimude eest varjatult rahvusluse propageerimist.

Eesti nõuab esimest korda rahvuslikku autonoomiat.

1916

1. aastal nõuab noor advokaadist radikaal Jüri Vilms esmakordselt avalikult Eestile Venemaa koosseisus rahvusliku autonoomia andmist.

Veebruarirevolutsioon

Feb 27, 1917

Esimene maailmasõda oli Venemaa viinud krahhi äärele. Valitses viletsus: puudu oli kütusest, toidust ja tarbekaupadest. Umbusaldus valitsuse vastu oli tõusujoonel. 1917. aasta veebruari lõpul puhkes Petrogradis revolutsioon. Keiser loobus troonist ning Venemaast sai vabariik,. Võim läks Ajutisele Valitsusele.

1917. aasta märtsis rahvuslaste nõupidamine Tartus

Mar 10, 1917

Seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja esitati see Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks.

Hiiglaslik demonstratsioon Petrogradis

Mar 26, 1917

Ajutist Valitsust survestati kinnitama autonoomiaseadust.

Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise kohta

Mar 30, 1917

Määruse järgi ühendati Eestimaa kubermang Liivimaa kubermangu põhjaosaga ühtseks rahvuskubermanguks. Haldusüksuse etteotsa asus kubermangukomissar Jaan Poska

Maanõukogu tuleb kokku

Jul 14, 1917

1. aasta mai lõpus toimusid Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse - Maanõukogu - valimised. Maanõukogu tuli esmakordselt kokku 14. juulil 1917. aastal. Maanõukogu seadis omakorda ametisse täidesaatvat võimu teostava Maavalitsuse eesotsas Jaan Raamotiga (hiljem K. Päts).

Oktoobripööre

Oct 27, 1917

Enamlane Viktor Kingissepp võtab Eesti kubermangukomissar Jaan Poskalt võimu üle. Võimu hakkab teostama Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, eesotsas Jaan Anveltiga. Kohalikud omavalitsused asendati töörahva saadikute nõukogudega.

Maanõukogu katkestab sidemed Venemaaga

Nov 15, 1917

1. novembril toimunud Maanõukogu koosolekul võttis rahvaesindus vastu otsuse kutsuda kokku Eesti Asutav Kogu ning kuni Asutava Kogu loomiseni kuulutada Maanõukogu ainsaks kõrgema võimu kandjaks Eesti kubermangus.

Valmistumine Eesti iseseisvumiseks

Period: Jan 1, 1918 to Jan 31, 1918

1. aasta jaanuaris astuti esimesed sammud Eesti iseseisvumise poole. Lääne-Euroopasse saadeti delegatsioon loomaks diplomaatilisi suhteid suurriikidega. Samuti elavnes siseriiklik propaganda iseseisvuse kasuks. Iseseisvus otsustati välja kuulutada revolutsioonilisel teel manifestiga.

Saksa pealetung

Feb 18, 1918

Punaarmee oli sakslaste takistamiseks liiga nõrk, nad olid sunnitud taganema. Enamlased löödi Eestist välja kahe nädalaga.

Päästekomitee loomine

Feb 19, 1918

Päästekomitee moodustati Maanõukogu vanematekogu otsusega ning oli mõeldud tegutsema erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. Päästekomitee koosseisus olid Eesti riigimehed Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik.

Iseseisvusmanifesti heaks kiitmine

Feb 21, 1918

1. veebruaril 1918. aastal kiitis vanematekogu heaks Eesti iseseisvusmanifesti.

Iseseisvusmanifesti ettelugemine Pärnus

Feb 23, 1918

1. veebruaril luges Maanõukogu liige Hugo Kuusner Endla teatri rõdult rahvale ette iseseisvusmanifesti teksti. Päev hiljem jõuti sama teha Viljandis.

Ajutise Valitsuse moodustamine

Feb 24, 1918

Iseseisvuslaste keskuseks kujunes Riigipanga hoone Tallinnas, kus moodustati 24. veebruari õhtul Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts.

Saksa okupatsioon

Feb 25, 1918

Päev pärast Eesti Ajutise Valitsuse loomist marssisid Saksa üksused Tallinnasse ning Eesti üürike iseseisvus katkestati.

Saksamaa revolutsioon ja Compiegne'i vaherahu

Nov 11, 1918

1. aasta novembri algul puhkes Saksamaal revolutsioon, keiser kukutati, loodi sotsialistlik valitsus. 11. novembril kirjutas Saksamaa uus valitsus alla Compiegne'i vaherahule.

Ajutine Valitsus saab taas kokku

Nov 11, 1918

Peale revolutsiooni Saksamaal toimus üle mitme kuu esimene seaduslik Ajutise Valitsuse koosolek. Samal õhtul alustas tegevust Eesti Vabariigi esimene relvastatud kaitsestruktuur: Eesti Kaitseliit.

Eesti-Saksa kokkulepe

Nov 21, 1918

Riias sõlmitud Eesti-Saksa kokkuleppe kohaselt läks võim Eestis 21. novembril lõplikult eestlaste kätte. Enamlased hakkasid koondama vägesid Eesti alade taasvallutamiseks.

Vabadussõja puhkemine

Nov 28, 1918

Revolutsioon Saksamaal innustas Venemaa enamlikku juhtkonda jätkama kommunistliku maailmarevolutsiooni ideed. Neid lahutasid Saksamaast aga uued rahvusriigid, sh Eesti. Seetõttu said punaväelased käsu asuda rünnakule Narva ja Valga kaudu ning tungida edasi Tallinna ja Riia suunas. Vabadussõda puhkes 28. novembril punaväelaste rünnakuga Narvale.

Eesti Töörahva Kommuun

Nov 29, 1918

Peale Narva vallutamist 29. novembril 1918, kuulutati Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun, mis pidi enamlaste sõnul olema iseseisev riik. Moskva püüdis sissetungile anda kodusõja ilmet.

Sõjavägede ülemjuhatajaks saab Johan Laidoner

Dec 23, 1918

Uus sõjavägede ülemjuhataja, Johan Laidoner, muutis partisanivõitluse sihiliseks sõjategevuseks

Punaarmee pealetungi peatamine

Period: Jan 1, 1919 to Jan 7, 1919

1. aasta esimese nädalaga pandi Punaarmee pealetung seisma.

Vastupealetung

Jan 7, 1919

1. jaanuaril 1919. aastal algas rahvaväe vastupealetung. Soomusrongidele toetudes vabastati esmalt Tartu. Veidi hiljem võeti meredessandi abil tagasi ka Narva. 1. veebruaril said rahvaväed enda kontrolli alla üliolulise Valga raudteesõlme.

Sõjategevus viiakse Eestist välja

Period: Feb 2, 1919 to May 30, 1919

Selleks, et vältida sõjapurustusi, viis Laidoner sõjategevuse üle Vene ja Läti aladele. 1919. aasta esimeses pooles viidi läbi mitmeid ühiseid operatsioone. Vene valgete Põhjakorpuse abiga suudeti läbi murda Petrogradini. Tekkinud segadust ära kasutades õnnestus Eesti üksustel vallutada Pihkva.

Asutava Kogu valimised

Apr 23, 1919

1. aastal kogunes Tallinnas Eesti Asutav kogu, mis võttis vastu uue põhiseaduse ja maaseadused. Maaseaduste põhjal viidi 1920. aastal läbi maareform, mis oli suunatud saksa mõisnike suurmaaomanduse riigistamisele ja Vabadussõjast osavõtnute maa jagamisele (ka ülejäänud talurahvale).

Landeswehr'i sõda

Period: Jun 1, 1919 to Jul 1, 1919

Peamiselt baltisakslastest koosnev Landeswehr eesotsas kindral Rüdiger von der Goltziga seadis eesmärgiks kukutada Venemaal enamlus. Saksamaad Venemaast eraldavad uued väikeriigid oleksid sel puhul aga ainult ette jäänud. Seepärast korraldasid baltisakslased Lätis riigipöörde. Kuuldus riigipöördest jõudis eestlasteni ning õhutas viha sakslaste vastu. Algselt ühiselt enamlaste vastu võidelnud Eesti ja Saksa väed pöörduvad nüüd teineteise vastu. Esimene konflikt juuni alguspäevadel Võnnu lähistel.

Võnnu lahing

Jun 19, 1919

Landeswehr'i sõja teine etapp. Algas sakslaste pealetungiga Võnnule, neli päeva kestnud vastasseisu järel mõistab Goltz, et operatsioon on läbi kukkunud ning taganeb.

Võnnu lahingu võit

Jun 23, 1919

Rahvaväe üksused marsivad lahinguteta sisse Võnnu linna. Lahingu võitnud, hakkas Rahvaväele terendama Riia vallutamine. Riiani murtigi välja, ent sekkus Antant, kes nõudis vaherahu kehtestamist. 3. juulil sõlmitigi vaherahu, Landeswehr saadeti taas enamlaste vastu. Saksa väed pidid Lätist lahkuma.

Rahuettepanek enamlastelt

Aug 1, 1919

1. aasta augustis tegi Vene valitsus eestlastele ettepaneku rahuläbirääkimisteks, mis sõjast kurnatud rahvas elavat huvi tekitas.

Punaarmee ja Rahvavägede heitlus Narva pärast

Period: Dec 1, 1919 to Dec 31, 1919

Detsembris 1919 alustas Punaarmee viimast pealetungi Narva pihta. Rünnati ägedalt (1600 meest, üle 200 suurtüki), ent eestlaste kaitse pidas vastu ja pealetung ebaõnnestus.

Tartu rahukonverents

Feb 2, 1920

Eesti delegatsioon eesotsas Jaan Poskaga taotles vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnustamist ja idapiiri kindlaks määramist. Algul puhkesid vaidlused piiriküsimuste üle, ent kaotusi kannatanud Vene valitsus oli sunnitud tegema järeleandmisi. Esialgne vaherahu sõlmiti 31. detsembril 1919. Rahukõnelused Tartus aga jätkusid ning 2. veebruaril 1920 saavutasid eestlased uue rahulepingu, millega määrati kindlaks Eestile sobilik riigipiir ning kus Venemaa tunnistas Eesti iseseisvust.

Molotov-Ribbentropi pakt

Aug 23, 1939

Teise nimega Hitler-Stalini pakt. Nõukogude Liidu ja Saksamaa vaheline mittekallaletungi pakt, mille salajase lisaprotokolliga jagati Ida-Euroopa kahe suurjõu vahel. Pakti kohaselt jäi Eesti Stalini meelevalda.

Saksa väed tungivad Poolasse

Sep 1, 1939

Saksa vägede tungimisega Poolasse algas Teine maailmasõda. 3. septembril kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja.

Orzeli intsident

Sep 15, 1939

1. septembril 1939. aastal sisenes Tallinna sadamasse Poola allveelaev Orzel. Laeva asuti interneerima, ent see põgenes, mis omakorda andis Nõukogude Liidule ajendi süüdistada Eestit neutraliteedipoliitika rikkumises.

Vastastikuse abistamise pakt

Sep 24, 1939

Moskvasse sõitnud Eesti välisministrile Karl Selterile esitati nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis lubaks Nõukogude Liidul luua Eesti territooriumile sõjalaevastiku baasid.

Baaside lepingu allkirjastamine

Sep 28, 1939

Päevi kestnud arutelude tulemusena leiti, et Eestil puudub riigi kaitsmiseks sõjaline võimekus ning otsustati NL nõudmistele alluda. Läbirääkimistel suutsid Nõukogude ametnikud läbi valesüüdistuste laevabaasidele lisaks taotleda loa maa- ja lennuväebaaside rajamiseks. Allkirjastati baaside leping.

Baltisakslaste lahkumine

Oct 6, 1939

Peale Punnaarmee sissemarssimist Eestisse, kutsus Hitler Ida- ja Kesk-Euroopas asuvaid saksa rahvusgruppe tagasi Saksamaale. Järgneva seitsme kuu jooksul lahkus Eestist 12 660 baltisakslast.

Talvesõja algus

Nov 30, 1939

Nõukogude võimud üritasid saada ka Eesti naabreid alla kirjutama baaside lepingule. Soome valitsus otsustas aga resoluutselt keelduda, mis vallandas talvesõja.

Ultimaatumite esitamine

Period: Jun 14, 1940 to Jun 16, 1940

Saksamaa kiire ja hävitav pealetung Lääne-Euroopasse koondas sinna kogu tähelepanu. See andis Nõukogude Liidule võimaluse ilma suurema kärata Balti riigid okupeerida. Esimese sammuna esitati kolmele riigile ultimaatumid, mille alusel pidid riigid lubama oma aladele Punaarmee lisaväed.

Okupatsioonivägede sisenemine Eestisse ja Narva diktaat

Jun 17, 1940

Üle Eesti piiri marssis 90000 sõdurit. Narvas toimunud kohtumisel sunniti kindral Laidoneri alla kirjutama Narva diktaadile, mille alusel sai Punaarmee kontrolli kõigi ühendusteede ja kanalite üle. Eraisikutelt konfiskeeriti relvad ja keelati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised.

Meeleavaldused Tallinnas

Jun 21, 1940

Tallinna Vabaduse Väljakule kogunes mõnituhat inimest, kes nõudsid muuseas Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-meelsete poliitikutega.

Uus valitsus

Jun 21, 1940

Meeleavaldustest šokeeritud Päts annab loa moodustada uus valitsus, eesotsas Johannes Vares-Barbarusega. Marionettvalitsus koosnes peamiselt vasakpoolsetest haritlastest.

ENSV väljakuulutamine

Jul 21, 1940

Juuli algul toimusid kinnised Riigivolikogu valimised. Uus, kommunistlik Riigivolikogu kuulutas 21. juulil välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi.

Ümberkorraldused

Period: Aug 1, 1940 to Jun 1, 1941

Okupandid asusid Eesti riigis tegema ulatuslikke ümberkorraldusi nii poliitilises, majanduslikus kui ka kultuurilises sektoris. Võeti vastu uus põhiseadus, haridus ja kultuur muutusid venemeelseteks ning esile kerkis Eestimaa Kommunistlik Partei. Tugevnes Nõukogude repressioonipoliitika.

Massiküüditamine

Jun 14, 1941

1. aasta 14. juunil deporteeriti kõigis kolmes Balti riigis massiliselt inimesi. Eestis oli ohvreid 10 000. Enamik küüditatud inimesi kas tapeti või nad hukkusid Venemaal. Massiküüditamist võib pidada Nõukogude repressiivpoliitika kulminatsiooniks

Suvesõda

Jun 22, 1941

Puhkeb Saksa-Vene sõda.

Saksa vägede sissetung Eestisse

Jul 7, 1941

1. juulil ületavad Saksa eelüksused Eesti piiri.

Punaarmee jätab Tallinna maha

Aug 28, 1941

Wehrmachti äkilisest pealetungist vapustatud Punaarmee on sunnitud taganema. 28. augustil loovutavad nad, peale nädal aega kestnud lahinguid, Tallinna.

Eesti kindralkomissariaat

Dec 5, 1941

Eestisse sisse tunginud sakslased ei austa Eesti iseseisvust ning allutavad Eesti alad Saksamaa okupeeritud idaalade ministeeriumile. Moodustatakse Eesti kindralkomissariaat eesotsas Karl Siegmund Litzmanniga.

Saksa okupatsioon

Period: Dec 5, 1941 to Sep 22, 1944

Eesti liitmine Ostlandi riigikomissariaati tähistab Saksa okupatsiooni algust. Üle kahe aasta kestnud võimu ajal taastub Eesti küll osaliselt Nõukogude okupatsiooni majanduslikust kahjust, ent oodatud vabadust eestlastele ei pakuta. ENSV ajal riigistatud talud ja põllumaad saavad sakslaste sõjasaagiks ning eestlaste elatustase kahaneb. Eesti elavaid sakslasi koheldakse paremini, toimuvad vangistamised ja sunnitöölaagritesse saatmine. Okupatsiooni ajal värvati mehi nii Saksa kui Vene vägedesse.

Punaarmee üldpealetung

Jan 1, 1944

1. aasta jaanuaris algab idarindelt Punaarmee üldpealetung. Saksa väeosad on arvulises vähemuses ning sunnitud taganema.

Üldmobilisatsioon

Jan 30, 1944

Eesti omavalitsus kuulutab välja üldmobilisatsiooni, kõiki kutsutakse üles võitlema kommunismi vastu.

Võitlus Narva pärast

Period: Feb 2, 1944 to Jul 26, 1944

Taganevaid sakslasi jälitavad venelased asuvad piirama Narva linna, pärast mida loodeti edasi liikuda Tallinna peale. Võitlus Narva pärast kestab 7 kuud.

Punaarmee terrorirünnakud

Period: Mar 8, 1944 to Mar 25, 1944

Märtsikuu jooksul pommitavad Punaarmee lennukid Narvat, Jõhvit, Tapat, Tallinnat ja Tartut. Kõige rängemalt kannatab Tallinn, kus hävib ligi 40% elamispinnast.

Suur põgenemine

Period: Sep 1, 1944 to Sep 30, 1944

Samal ajal, kui viimased Eesti väeosad proovivad Punaarmeed Lääne-Eestis tagasi hoida, jõuavad Eestist põgeneda ligi 80 000 inimest.

Iseseisvumiskatse

Sep 18, 1944

Endise peaministri, Jüri Uluotsa, pooldajad koostöös mässumeelsete Eesti Vabariigi Rahvuskomitee liikmetega otsustavad, et ainus võimalus hoiduda Nõukogude okupatsioonist, on proovida kuulutada välja uus iseseisvus. Oodatakse õiget momenti, milleks valitakse 18. september, aeg, mil Saksa väed on asunud Eestist taganema, ent Punaarmee pole veel Tallinnat vallutanud. Kuulutatakse välja Vabariigi Valitsus, aga iseseisvumist proovitakse teostada välismaalt. See ei õnnestu, valitsus arreteeritakse.

Punaarmee siseneb Tallinna.

Sep 22, 1944

Pärast mitu kuud kestnud lahinguid Lõuna-Eestis, muutub Saksamaa olukord ohtlikuks, sest lisaks idarindele toimub läänerindel Normandia dessant ning lõpmatu suurena näiv Punaarmee murrab Riias välja mere äärde. Berliinis otsustatakse Eesti ja Põhja-Läti maha jätta ning taganeda. Seetõttu murrab Punaarmee end suurema vaevata Lõuna-Eestist läbi ning asuvad otseteed Tallinna poole. 22. septembri pärastlõunaks on linn punaväelaste käes. Järgnevalt langeb Punaarmeele ka kogu ülejäänud Eesti.