-
I Maailmasõja algus
inimkonna senise ajaloo suurim relvastatud konflikt -
Venemaa kukub kokku
1916 on rasek aasta, keegi pole valmistunud ni pikaks sõjaks -
Veebruarirevolutsioon
Kujuneb kaksikvalitsus, ajutine valitsus (liberaalne) ja nõukogud(sotsdem). Tsaar kukutatakse -
Enamlik oktoobripööre
25.10 Petrogradis, Ajutise Valitsuse kukutamine
27.10 Eestis, Viktor Kingissepp võtab võimu Jaan Poskalt üle, kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, eesotsas Jaan Anvelt -
Demonstratsioon Petrogradis
Eesti tahab autonoomiat, et alad ühendataks ühtseks kubermanguks, Maapäeva valimist -
Eesti saab autonoomia
Eestis nimetatakse ametisse Jaan Poska -
Maanõukogu kogunemine ja otsus
1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu
2) kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eestis maanõukogu
3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused see otsus tähendas riiklike sidemete katkemist Venemaaga. -
Delegatsioon Lääne-Euroopasse
Selleks et selgitada välja teiste riikide suhtumine Eesti iseseisvumisse ja et luua sidemed suurriikide diplomaatidega.
Leiti toetust. -
Baltimaade maanõukogu
Balti (hertsogi) riigi asutamise küsimused Riias, Eestile lubati vaid kultuurautonoomiat -
Saksa pealetung
Punaarmee oli liiga nõrk, et vastu hakata, enamlased löödi Eestist välja, rahvuslikud jõud võtsid võimu üle. -
Päästekomitee loomine
moodustati Maanõukogu otsusega, oli mõeldud tegutsemiseks erakorralises oludes, ennekõike aga iseseisvumise väljakuulutamiseks.
3-liikmeline: Kontantin Päts, Jüri Vilms, Kontsantin Konik -
Iseseisvusmanifest
Selle kiitis heaks vanematenõukogu
"Manifest kõigile Eestimaa rahvastele" -
Iseseisvuse väljakuulutamine, Ajutise Valitsuse moodustamine
Enamlased põgenesid ööl vastu 24. veebruari, eestlased kasutasid seda võimalust, kus ühtegi võõrvõimu polnud kohal. Moodustati Ajutine Valitsus, Tallinnas trükiti iseseisvusmanifesti, mille eksemplaris kleebiti tänavatele -
Saksa okupatsioon
- veebruari hommik oli küll pidulik, aga samal päeval marssisisd Tallinna Saksa üksused ja iseseisvus katkestati
-
Brest-Litovskis rahuleping
Vene-Saksa rahuleping, Eesi- ja Liivimaakubermang venemaale, kuidkogu võim läks sakslaste kätte. -
Baltimaade iseseisvus
Keiser tunnistab baltimaade iseseisvust 5.11, reaalselt ei jõudnud Balti riik toimima hakatagi.
Loomulikult ei tunnistanud Saksamaa iseseisvat Eesti Vabariiki, Ajutise Valituse ja Maanõukogu tegevust ei sallitud -
Saksamaal revolutsioon, Compeigne vaherahu
Keiser kukutati, loodi sotsialistlik valitsus, kirjutati alla Compeigne vaherahule. Esimese maailmasõja lõpp pidi tähendama Saksa okupatsiooni lõppu ka Eestis. Toimuski esimene Ajutise Valitsuse legaalne koosolek üle pika aja. Alustas tegevust Johan Pitka ja Ernst Põdderi põranda all loodud Eesti Kaitseliit -
Eesti-Saksa kokkulepe
Riias sõlmitud, Võim läks lõplikult eestlaste kätte
Riiklus hakkas tomima de facto. -
Vabadussõda
Punaarmee alustab rünnakuga Eesti alade taasvallutamiseks, esimene rünnak Narvale. -
Ajutise valitsuse üleskutse
Üksteise järel langesid enamlaste kätte paljud Eestimaa linnad.
Sõjaline ebaedu, puudus usk sõjapidamise võimalikkusesse, alahinnati ennast, sõjatüdimus. Taheti luua Rahvaväge. -
Eesti-Vene kohtumine Pihkvas
Oli tekkinud taas sõjatüdimus ning kui Vene valitsus tegi ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi, oldi sellest väga huvitatud -
Loodearmee pealetung
Antandi nõudel oli sunnitud osalema ka Eesti
Punaarmee jõuline vastulöök tähistas valgete agoonia algust
Rahvavägi pidi taas seisma silm silma vastu Punaarmeega
Läbirääkimistel oli kriips peal. -
Murrang. Rahvaväe pealetung
vabatahtlike üksuste loomine (Kalevlaste malev, Kuperjanovi partisanid jt.)
välisabi - Soome vabatahtlikud ja Briti laevastikuskaader
sõjavägede ülemjuhatajaks Johan Laidoner, kes muutis senise poolstiihilise partisanivõitluse sihipäraseks sõjategevuseks.
1919. aasta esimese nädalaga pandi Punaarmee pealetung seisma ja algas rahvaväe pealtung, põhijõuks olid soomusrongid. Üksteise haaval vabastati linnad ning Eesi sai võõrvägedest puhastatud. -
Eesti rahvaväelased Võnnus
Juunis Võnnu lähedal kohtunud Eesti ja Saksa eelosad pidanuks asuma üheskoos jälitama itta taanduvaid enamlasi, ent omavaheline vaen osutus tugevamaks. Esimestes kokkupõrgetes saatis edu sakslasi, kes vallutasid Võnnu linna, seejärel kehtestati Antandi esindajate nõudel relvarahu -
Võnnu lahing 19.06-23.06.1919
Algas sakslaste pealetungiga, kuid Eesti varuüksuste saabumisel, said sakslased korralduse taanduda ning 23.06.1919 hommikul marssisid rahvaväe üksused lahinguteta sisse Võnnu linna. -
vaherahu 03.07.1919
Landeswehri sõjas nägid eestlased vihatud balti parunite avalikku sõjakuulutust, tekks sõjavaimustus. Võnnu alt taanduvat vastast jälitades hakkas silme ees terendama Riia vallutamine. Riiale avatigi kahurtuli, kuid sekkusid Antandi esindajad, kelle nõudel kirjutati alla vaherahu. -
Tartu rahukonverents, vaherahule alla kirjutamine
Jaan Poska taotles vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnustamist ja idapiiri kindlaksmääramist.
Punaarmee rünnakute nurjumine Narva all sundis Vene diplomaatide järelandlikkusele. -
Vaherahu hakkas kehtima
Vabadussõda oli lõppenud -
Tartu rahu
Rahukõnelused Tartus jätkusid, Eesti esindajad tegid mitmeid järeleandmisi.
Määrati kindlaks Eestile sobilik idapiir, Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad, Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tagasi tulla, Eesti vabanes kohustusest osaleda Vene välisvõlgade tasumisel ja sai15 miljonit kuldrubla.
Venemaa kinnitas, et tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust. -
okupatsiooniarmee/Narva diktaat
- juuni varahommikul tuli üle Eesti piiri 90000 okupatsiooniarmee sõdurit, Laidoner sunniti punaarmee juhtudega alla kirjutama Narva diktaadile - kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalte üle käks Punaarmee kätte, meeleavaldused ja rahvakogunemised keelustati.
-
Molotov-Ribbentropi pakt
- aug kirjutatavad Molotov ja Ribbentrop alla mittekallaletungi lepingule. Tuntud ka kui MRP. Ida Euroopa Saksamaa ja Venemaa vahel jagamine oli selle pakti salajane lisaprotokoll. Venehuvisfääri jäid Ida-Poola, Soome, Läti, Bessaraabia Saksamaale Ülejäänud Poola ja Leedu Saksamaa ja Venemaa olid nii poliitilised liitlased
-
Poola jagamine, teise maailmasõja algus
- septembril tungisid Poolasse Saksa väed, 17 sept Vene väed. Saksamaa kallaletung Poolale tähistas teise maailmasõja algust.
-
Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutavad saksamaale sõja
-
Baaside leping
venemaa nõudis eestilt vastastikuse abistamise pakti allkirjastamist, agressiooni kuupäevaks määrati 29.09 seega ebasõbralikus õhkkonnas toimunud läbirääkimised lõppesid 28. septembril baaside lepinguga. Nõukogudeliidule anti rendile alad mereväebaaside loomiseks. -
Maavägede sissemarss
Esialgu paigutati Eestisse 14000 punaväelast ja 337 soomusmasinat, hiljem 225 sõjalennukit. Eesti muutus pärast baaside lepingut Nõukogude Liidu protektoraadiks ning välispoliitika sõltus samuti neist. Iseseisvus püsis ainult vormiliselt. -
ultimaatumid
- juunil esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse. samalaadsed nõudmised tulid Eestile ja Lätile 16. juunil
-
Juunipööre
Saabus Stalini esindaja Andrei Zdanov ja tema suunamisel hakati kokku panema uut Eesti valitsust. 21 juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest. Tänu punavaäelaste toetusele õnnestus neil üle võtte valitsushooned, politseijaoskonnad. Pika Hermani torni sinimustvalge lipp asendati punalipuga -
Eesti Nõukogude Sotsialstliku Vabariigi väljakuulutamine
Nüüdseks kommunistlik Riigivolikogu kuulutas välja ENSV ja otsustas paluda selle vastuvõtmist Nõukogude Liidukooseisu, mis juhtus 6.08 kui "rahuldases eesti rahva palve" -
Massiküüditamine
Terve aasta välel rakendati erinevaid repressiooni poliitikaid. Majanduses algas riigistamine, Riigivolikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks, koolides õpetati marksismi-leninismi. Repressioone viis ellu Siseasjade Rahvakomissariaat e NKVD. Kogu protsess kulmineerus massiküüditamisega korraga kõigis Balti riikides. -
Saksa väed Eestis/Suvesõda
22 juuni 1941 puhkes vene-saksa sõda, punaarmee taandus, saksa väed jõudsid Eestisse 7. juulil. 28. augustil jättis Punaarmee maha Tallinna. Sõjas lõid aktiivselt kaasa metsavennad. -
Saksaokupatsioon
- detsembril 1941 allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile, mida juhtus Tallinnast pärit baltisakslane Alfred Rosenberg. Majanduspoliitikas oli peaülesandeks Saksamaahuvid, aga hoiduti röövmajanduslikest sammudest, sest Eestist pidi saama osa Suur-Saksamaast. Määrati talumeestele müüginormid, üldine elatustase langes. Eestlaste enesealgatuslik Eesti rahva Ühisabi aitas sõja tõttu kannatanuid.
-
Eesti SS-leegioni asutamine
Ei olnud edukas, sest eestlased olid sakslaste poliitikas pettunud. -
"Eesti on juudivaba"
Saksa okupatsiooni ajal hukati umbes 7800 Eesti elanikku ja natside rassiteooria tõttu kõik juudid. -
Sundvärbamine ja sundmobilisatsioon
Kuna vabatahtlike värbamine ähvardas läbi kukkuda, kuulutas Eesti Omavalitsus märtsis 1943 välja noormeeste sundvärbamise. sama aasta lõpus ka osalise sundmobilisatsiooni -
Punaarmee üldpealetung
Saksa väed taandusid kiiresti, sest olid suures vähemuses. 30. jaanuaril kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni. Jüri Uluots kutsus raadios rahvast üles astuma punavägedele.Algasid Narva lahingud. -
märtsipommitamine
- märtsil tabas õhulöök Narvat, 8ndal Jõhvit ning Tapat ja 9ndal Tallinnat, kus purustati 40 protsenti elamispinnast ja peavarjutajäi 25000 tallinlast, hävis estoonia teater. 25ndal märtsil jõudis järg Tartuni
-
Tallinn punaväelaste käes
22.09.1941 sisenesid Nõukogude tankid Tallinna, järgnes kogu mandriosa okupeerimine, vastupanu enam ei avaldatud, kulmineerus Suur Põgenemine, lahkus 80000 inimest.
Eelnevalt oldi üritatud iseseisvust taastada, aga see katse luhtus, Eesti langes pooleks sajandiks Nõukogude Liidu võimu alla.