-
I maailmasõja algus
Sõda on keskriikides (Austria-Ungari, Saksamaa) ja Entente's (Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa). -
Veebruarirevolutsioon
Sõjakannatuste tagajärjel inimesed streigivad, vene väed lahkuvad omavoliliselt rindelt. Oli majanduskriis, inimestel ei piisanud toidust ning selle tagajärjel algas revolutsioon. -
Demonstratioon Petrogradis
Asutaval Valitsusel võttis nii kaua aega, et kehtestada Eestile autonoomsus. Sellel põhjusel mindi protestima. -
Eesti autonoomia
Peale eestlaste protesti Petrogradis ja autonoomia petitsiooni üle andmist Ajutine valitsus määruse Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. -
Ajutise Maanõukogu asutamine
Eesti esimene parlamentaarne rahvaesinödus, mis seadis amemişse täidesaatvat võimu teostava Maavalitsuse. -
Oktoobripööre
Poska asemele tuleb Kingissepp. Enamlased võtavad sõja üle Sõja-Revolutsioonikomiteega ja Eestimaa nõukogudeTäitvakomiteega. Ebademokraatlikud reformid piiravad kodanikuvabadust. -
Maapäeva kogunemine Toompeal
Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused, Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav kogu ning kuni Asutava Kogu kokkutulemiseni kuulub kõrgeim võim Maanõukogudele. -
Eesti asutava kogu valimiste katkestus
Enamlased saavad aru, et Asutavas Kogut pole nad enamuses. Samal ajal arreteeritakse massiliselt baltisakslasi ja eesti rahvuslasi. -
Saksa pealetung
Sakslased ründasid eestlasi saarte kaudu, mis ehmatas punaseid. -
Päästekomitee loomine
Päästekomitee loodi selleks, et vajadusel oleks võimalik kiiresti tegutseda. Ennekõike puudutas see iseseisvumist. Liikmeteks olid Päts, Films ja Konik. -
Iseseisvusmanifesti heakskiit Vanematekogu poolt
Autorid Ferdinand Peterson ja Juhan Kukk -
Manifesti ettelugemine Pärnus
Hugo Kuusner, Maanõukogu liige, loeb kell kaheksa õhtul Endla teatri ees iseseisvusmanifesti ning hiljem sedasama ka Viljandis -
Punased põgenevad Eestist
Sakslased jõuavad Saku ning kuna enamlased ei taha sõdida, põgenevad nad juba varem. Alles jäävad sakslased ja eestlased. -
Moodustatakse Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus
Päästekomitee liikmed kogunevad Riigipanka, kus moodustavad Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse. Peaministriks saab Konstantin Päts, asetäitjaks Jüri Vilms. -
Saksa okupatsioon
Asjaajamiskeel - saksa keel
Üleolev suhtumine
Üritatakse püstitada Balti Hertsogiriik
Kuni 11.11.1918 -
Eesti võtab võimu üle
Võim lähmen lõplikult eestlastele üle vastavalt Riias sõlmitud Eesti-Saksa kokkuleppele. -
Vabadussõda
Algab, kui Eesti polk jõuab Narva, et piiri kaitsta.
Lõppeb Tartu rahulepinguga
Kuni 02.02.1920 -
Punased vallutavad Narva
Pääsevad piirist üle ja moodustavad Töörahva Kommuuni, mille venemaa tunnustab riigina. Jaan Anvele esimehena. -
Rahvaväe vastupealetung
Aasta esimesel nädalal pandi Punaarmee pealetung seisma ja 7. jaanuaril mindi vastupealetungile soomusrongidega. -
Paju lahing
Peale seda lahingut sülmiti ülioluline raudteesõlm Valga. Julius Kuperjanov suri. Kõige versiez lahing vabadussõja ajal. -
Landeswehri sõda
Läti ei saanud üksinda Venemaale vastu ning küsiti abi Saksamaalt. Moodustati baltisakslastest koosnev Landeswehr ja Saksa vabatahtlike rauddiviis. Eesti sõjaväelased, kohtudes Läti piiril Landeswehriga, ei saanud läbi. -
Võnnu lahing
Goltz alles Eesti varuüksuste saabumisel otsustas taanduda. 23. juunil said rahvaväe üksused Võnnu linna lahinguta sisse. -
Vaherahu Entente'i nõudel
Eesti sõjalaevad jõudsid Väina jõe suudmesse ning hakkasid linnu pommitama, Entente'i esindajad sekkusid - Ulmanise valitsus võttis Läti riigi juhtimise üle, Landeswehr saadeti enamlaste vastu ja Saksa väeosad lahkusid Lätist. -
Vaherahulepingu allakirjutamine
Tartu rahukonverentsil Eesti delegatsioon koos eesotsas istuva Jaan Poskaga taotleb vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnustamist ja idapiiri kindlaksmääramist. -
Vaherahu hakka kehtima
Punaarmee rünnakute läbikukkumine Narva all sunnib Vene diplomaadid järele andma ja lepingule lõplikult alla kirjutama. -
Tartu rahuleoung
Rahuleping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel, mis lõpetas vabadussõja, määras Eesti idapiiri ja Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust