Eesti iseseisvumine, I maailmasõja algus, II maailmasõda

By elizzza

  • I ms algus

    Kogu maailmas valitses sõja puhkemisel hurraapatriootlik meeleolu, kuid eestlastega päris nii ei olnud. Nad ei tundnud vajadust minna sõtta "usu, tsaari ja isamaa eest", sest Vene valitsus polnud tulnud vastu väikerahvaste soovidele. Samuti kardeti, et Venemaa võiduga kaasneb šovinismi tõus ja uus venestamislaine. Teisalt sooviti ka Saksamaa kui ajaloolise vaenlase lüüasaamist.

  • Saksa väed hõivasid Poola, Leedu ja Kuramaa

    lahingud käisid Riia lähistel, suurendati Eestis paiknevate vägede hulka

  • Ühiskondlike organisatsioonide loomine

    Rohke negatiivsuse kõrval tõi I maailmasõda siiski kaasa ka midagi positiivset - rahvusliku liikumise elavnemise. Tõuke selleks andis mitmesuguste sõjaga seotud ühiskondlike organisatsioonide loomine. Neist olulisemaks kujunesid Linnadeliidu Komitee (Päts) Tallinnas ja Põhja-Balti Komitee (Tõnisson) Tartus, mille peamisteks ülesanneteks oli erinevatel meetoditel Vene Armee abistamine. See võimaldas ag salaja rahvuslust propageerida.
  • Period: to

    Mobilisatsioonid

    Mobilisatsiooni käigus võeti Vene armeesse umbes 100 000 eestlast

  • Eestile autonoomia nõudmine

    Radikaal Jüri Vilms nõudis avalikult, et Eestile antaks Venemaa koosseisus rahvuslik autonoomia.

  • Majanduse allakäik Eestis

    Hävisid mitmed suured ettevõtted, vähenes tooraine saabumine Venemaalt ja kogu kaubandus oli häiritud.
  • Period: to

    Veebruarirevolutsioon Petrogradis

    keiser loobus troonist, Venemaast sai vabariik, võim läks Ajutise Valitsuse kätte, nõukogudes olid juhtpositsioonil pahempoolsed

  • Tallinna ülelinnaline streik ja miiting

    Kõikide Tallinna vanglate põletamine, suurtükitorni Paks Margareeta põletamine

  • Autonoomiaseaduse projekt ja demonstratsioon

    Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja esitati see Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks. Petrogradis hakkas aga asjaajamine venima. Paljud mõjukad poliitikud ja ametnikud leidsid, et sedavõrd olulise seaduse võib anda ainult Venemaa Asutav Kogu. 26. märtsil toimus Petrogradis hiiglaslik eestlaste demonstratsioon, mis ei jätnud ükskõikseks ka Vene valitsust.

  • Petrogradi hiiglaslik demonstratsioon

    avaldati survet Ajutisele Valitsusele autonoomiaseaduse kinnitamiseks

  • Määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta

    selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse etteotsa asus keskvalitsuse poolt ametisse nimetatud kubermangukomissar Jaan Poska
    Nõuandev organ: Ajutine Maanõukogu
    Täidesaatev asutus: Maavalitsus
    Eesti ühendati tervikuks, juhtimine läks eestlaste eneste kätte

  • Maanõukogu (maapäeva) valimised ja esimene kogunemine

    Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse valimised
    Maanõukogu seadis ametisse täidesaatvat võimu teostava Maavalitsuse
    Valimised toimusid juunis, esimene kogunemine juulis

  • Sakslaste uus pealetung Riia suunal

    Saksa väed vallutasid Riia ja ületasid Väina jõe, Üksküla vallutamine

  • Enamlaste võit linnavalimistel

    (kuupäev vale, lisasin et sündmused oleksid õiges järjekorras)
  • Period: to

    Oktoobri algul hõivab Saaremaal maabunud Saksa vägi kogu Lääne-Eesti saarestiku

  • Oktoobripööre

    Enamlaste juhtpositsiooni saavutamine Eestimaa Nõokogude Täitevkomitees

  • Enamlane V. Kingissepp võtab võimu J. Poskalt üle

    Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks saab Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, eesotsas Jaan Anveltiga

  • Maanõukogu otsus

    1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu
    2) kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu
    3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused

  • Delegatsiooni saatmine Lääne-Euroopasse

    (vale kuupäev)
    sidemete loomine suurriikide diplomaatidega

  • Eestis piiramisseisukorra kehtestamine

    baltisakslaste ja eesti rahvuslaste arreteerimine
    (kuupäev vale, lisasin et sündmused oleksid õiges järjekorras)

  • Päästekomitee loomine

    moodustati Maanõukogu vanematekogu otsusega
    algas Saksa okupatsioon saartel

  • Iseseisvusmanifesti heaks kiitmine

    vanematekogu kiitis heaks iseseisvusmanifesti, mille põhiautoriteks olid Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson

  • Iseseisvusmanifesti esmakordne ettelugemine Pärnus

    Selle luges ette Hugo Kuusner Endla teatri juures

  • Ajutise Valitsuse moodustamine

    Ajutise Valitsuse peaministriks sai Päts

  • Algas Saksa okupatsioon

    Pidulikult alanud päev lõppes sakslaste sissemarssimisega

  • Balti hertsogiriigi välja kuulutamine

    sakslased said kauatahetud Balti hertsogiriigi välja kuulutatud

  • Ajutise Valitsuse esimene legaalne koosolek

    samal õhtul alustas tegevust Eesti Vabariigi esimene relvastatud kaitsestruktuur: Eesti Kaitseliit

  • Eesti-Saksa kokkulepe sõlmimine

    Riias sõlmiti kokkulepe, millega läks võim lõplikult eestlaste kätte

  • Vabadussõja algus

    Punaarmee rünnak Narvale

  • Punaarmee Narvasse marssimine

  • Eesti Töörahva Kommuuni kehtestamine Narvas

    Moodustati Eesti bolševike nukuvalitsus
    Eestis kuulutati välja üldine sundmobilisatsioon

  • Pihkva vallutamine

    Punaarmee vallutas Läänerindel Pihkva, Narva suunal asusid Eesti väed kaitsejoonele Oru raudteejaam–Konju–Künnapõhja.

  • Võru vallutamine, Johan Laidoneri jõudmine Eestisse

    Punavägi vallutas Võru
    J. Laidoner jõudis Venemaalt Eestisse Soome kaudu

  • Punaarmee vallutas Rakvere

  • Valga vallutamine

    Punaarmee vallutas Valga linna

  • Punaarmee vallutas Tartu

  • J. Laidoner saab Eesti Vabariigi kaitsevägede ülemjuhatajaks

  • Punaarmee vallutas Tapa

  • Liitlasabi Soomest

    Esimesed Soome vabatahtlikud jõudsid jäämurdjaga Suur Tõll Tallinna

  • Kehra lahing e Vikipalu lahing

    See oli algsel taganemislahingute etapil toimunud lahing.

  • Rahvavägi alustab vastupealetungi

    Rahvaväe põhijõuks olid soomusrongid. Hoogsate löökidega vabastasid soomusrongid koos Kuperjanovi partisanidega Tartu, Utrias maandunud meredessant tõrjus aga enamlased Narvast.

  • Rahvavägi vabastas Tapa

  • Rahvavägi vabastas Rakvere

  • Period: to

    Utria dessant

    Eesti poole väeosad, mis valdavalt koosnesid soome vabatahtlikest, maabusid laevadelt Utria rannas Nõukogude vägede tagalas. Dessant oli Eesti vägedele edukas, luues eeldused 19. jaanuaril 1919 punavägedelt Narva vallutamisele.

  • Rahvavägi vabastas Narva

  • Paju lahing

    Toimus Paju mõisa pärast,
    võit avas Rahvaväele tee Valka

  • Rahvavägi vabastas Valga ja Võru

  • Raudteesõlm Valga hõivamine

    Ülioluline raudteesõlm Valga hõivati pärast ägedat ja ohvriterohket Paju lahingut.
    Samal päeval löödi enamlased välja ka Võrust ning veidi hiljem Petserist ja Alüksnest. Seega oli Eesti võõrvägedest puhastatud.

  • J. Kuperjanovi surm

    Kuperjanov suri Paju lahingus saadud surmava haavamise tõttu
  • Period: to

    Saaremaa talupoegade mäss

    Saaremaa talupojad hakkasid mässama Eesti VB võimude vastu, sest nad olid väheinformeeritud

  • Asutava kogu valimised

    enamik kohti kuulus selles vasakjõududele
    võeti vastu põhi- ja maaseadus

  • Ajutise Valitsuse tagasiastumine

    Tegevusse astus Otto Strandmani valitsus

  • Rahvavägi vallutas Pihkva

  • Eestlaste punaväe laiali saatmine

    Venemaal saadeti laiali eestlaste punavägi
  • Period: to

    Landeswehri sõda

    See oli sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev väekoondis Landeswehr
  • Period: to

    Võnnu lahing

    Võnnu lahing toimus Võnnu lähistel Põhja-Lätis eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel, Landeswehri sõjas.
    Lahingu võitsid eestlased ning seda päeva tähistatakse Eestis võidupühana.

  • Rahvaväe üksused marssisid Võnnu linna

    1. juuni hommikul marssisid Rahvaväe üksused lahinguteta sisse Võnnu linna.
  • Period: to

    Eesti väe pealetung Riia suunas

  • Antandi esindajad nõuavad vaherahu allakirjutamist

    Rahvaväe Riia vallutamist segavad Antandi esindajad, kelle nõudel kirjutati ööl vastu 3. juulit alla vaherahu.

  • Punavägi vallutas Pihkva

  • Period: to

    Tulemusteta rahuläbirääkimised venelastega Pihkvas

  • Uue valitsuse ametisse kinnitamine

    Asutav Kogu kinnitas ametisse uue valitsuse, peaministriks sai J. Tõnisson.

  • Eesti vägi vabastas Tartu

  • Punaväelaste viimane pealetung

  • Vaherahulepingule allakirjutamine

  • Vaherahuleping hakkab kehtima

  • Tartu rahulepingule allakirjutamine, Vabadussõja lõpp

    Selles rahulepingus määrati kindlaks Eestile sobilik riigipiir, Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud Eesti väeosad, Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla, Eesti vabanes kohustusest osaleda Vene välisvõlgade tasumisel ja sai 15 miljonit kuldrubla Venemaa kullavarudest ning - kõige olulisem - Venemaa kinnitas, et "tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust".

  • Molotovi-Ribbetropi pakt (MRP)

    Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksamaa välisminister Ribbentrop kirjutasid Moskvas alla mittekallaletungi lepingule. Salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida-Euroopa: Venemaa - Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia; Saksamaale - ülejäänud Poola alad ja Leedu. NL-st ja Saksamaast said poliitilised ja sõjalised liitlased.

  • II ms algus

    Saksamaa ründab Poolat

  • Saksamaale sõja kuulutamine

    Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid 3. septembril Saksamaale sõja. Kuid Saksamaa piiridele koondatud lääneriikide väed jäid passiivseks.

  • Orzel siseneb Tallinna sadamasse

    Moskva ootas plaanide käivitamiseks Baltikumis sobivat ettekäänet. Eesti oli kuulutanud ennast neutraalseks. Kui Tallinna sadamasse sisenes Poola allveelaev Orzel, siis Eestit süüdistati neutraliteedi rikkumises. See oli soiv ettekääne Eesti ründamiseks.

  • Punaarmee ründab Poolat

    Lääneriigid Nõukogude Liidule sõda ei kuuluta, Moskva jätkab plaanide elluviimist.

  • Vastastikuse abistamise pakt

    Karl Selterile esitati nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt.

  • Anti välja käskkiri Eestile löögi andmiseks

    26.09 andis Nõukogude Liidu kaitserahvakomissar Kliment Vorošilov käskkirja, milles nõuti „võimsa ja otsustava löögi" andmist Eestile. Agressiooni alguspäevaks määrati 29.09 ning Eesti idapiirile koondati võimsad väed.

  • Baaside lepingu allakirjutamine

    Osapooled lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest ning osutada vastastikust abi kallaletungi või selle ohu korral.

  • Eesti naabrite baaside lepingud

    Läti 5.10
    Leedu 10.10
    Soome keeldub

  • Baltisakslaste lahkumine

    See oli Eesti siseelu baaside aja tähtsaim sündmus

  • Vene miinilaevade Tallinnasse sisenemine

    Tallinna sadamasse sisenesid Vene miinilaevad ning sellele järgnesid Balti sõjalaevastiku põhijõud.

  • Maavägede sissemarss

    Maavägede sissemarss Eestisse

  • Talvesõda

    NL ja Soome vahel, sest Soome ei allkirjastanud baaside lepingut
    Kuigi soomlastel otsene välisabi puudub, suudavad nad NL tekitada suuri kahjusid ja sundis ta tagasi tõmbuma.

  • Soome - NL rahuleping

    Soome oli sunnitud 1/10 territooriumist loovutama ja andma Punaarmeele rendile Hanko poolsaare

  • Ultimaatum Leedule

    NL nõudis täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist

  • Muudatused

    Riigikogu saadeti laiali, kuulutati välja Riigivolikogu valimised (Riiginõukogu ei moodustatud). Eesti Töötava Rahva Liidu propaganda Moskva-meelsete kandidaatide toetuseks.14-15.juuli Balti valimised - üles seati 1 kandidaat, tulemusi võltsiti, valijaid hirmutati

  • Ultimaatumid Eestile ja Lätile

    Balti riigid alistusid hääletult

  • NL võtab võimu üle

    Varahommikul tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Suurematesse asulatesse paigutati NL garnisonid, baasivägede kontrolli alla läks Tallinn. Laidoner kirjutas alla Narva diktaadile: kontroll kõigi sidekanalite ja ühendusteede üle NL käes; keelustati rahvakogunemised, meeleavaldused, eraisikutel kästi loovutada relvad

  • Juunipööre

    Stalini eriesindaja Andrei Ždanov saabus Tallinna, kus hakkas suunama uue valitsuse moodustamist. Kohalikud vasakmeelsed korraldasid meeleavalduse Moskva toetuseks. Ettevõtmise soodustamiseks olid kohal Punaarmee soomukid. Nõuti Uluotsa valitsuse vahetamist. Pätsi allkirjaga moodustus uus valitsus: peaminister Johannes Vares-Barbarus, mitte ühtegi kommunisti.

  • ENSV välja kuulutamine

    Kommunistlik Riigivolikogu kuulutas välja ENSV ja palus võtta ta NL koosseisu. 6. aug võetakse ENSV vastu ja Eesti annekteerimine Venemaa poolt jõudis lõpule.

  • Metsavendlus

    Inimesed, kel oli põhjust varjata repressioone varjusid võimaliku vahistamise või mobiliseerimise eest kodulähedastesse metsadesse.

  • Juuni massiküüditamine

    Repressiivpoliitika kulminatsiooniks oli 1941. aasta 14. juuni massiküüditamine, mis toimus korraga kõigis kolmes Balti riigis. Eestist deporteeriti umbes 10 000 inimest: täisealised mehed saadeti vangilaagreisse, naised, lapsed ja vanurid aga asumisele Siberi kolhoosiküladesse. Enamik 1940/41 aastal arreteeritutest ja küüditatutest tapeti või hukkus Venemaal.

  • Suvesõda

    Hkkas 22.juuni Saksa-Vene sõjaga. 7.juulil said sakslased üle Eesti piiri, punased taandusid vaikselt kõik enda järel h'vitades, 28.juuli jättis Punaarmee Tallinna maha

  • Vene-Saksa sõda

    Sakslased hõivasid Läti ja Leedu, siis asusid ründama Eestit.

  • Saksa okupatsioon

    Eesti allutati Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile, mida juhtis Tallinnast pärit baltisakslane Alfred Rosenberg. Eestist, Lätist, Leedust ja Valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat, mis koosnes neljast kindralkomissariaadist, sh Eesti kindralkomissariaat. Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann suhtus eestlastesse küll hästi, kuid ennekõike viis ta siiski ellu Berliini poliitikat.

  • "Eesti on juudivaba"

    Mõrvad, poliitilised vangid, sõjavangid, koonduslaagrid, repressioonid, genotsiid. Alates 1942 Eestisse toodi Euroopa juute ja rajati 20 koonduslaagrit

  • Eesti SS-leegioni asutamine

    Augustis 1942 kuulutati välja Eesti SS-leegioni asutamine. See ei osutunud kuigi populaarseks, sest eestlased olid selleks ajaks sakslaste poliitikas sügavalt pettunud.

  • Eesti meeste värbamine saksa relvajõududeks

    1941 Omakaitse - 44 000 meest (viha punaarmee vastu)
    ida ja politseipataljonid - 10 000 meest (kättemaksuiha)
    1942 Eesti SS-leegion - ei osutu populaarseks, sest eestlased pettunud sakslaste poliitikas
    1943 sundvärbamine - 11 000 meest (üritati iga hinnaga kõrvale hoida), moodustati 29. Eesti SS-deviis

  • Sõda jõuab taasEestisse

    Idarinde põhjalõigus Punaarmee üldpealetung,
    Sakslased ehmunud ja punased saavutavad osalise edu
    30.jaan Uluots kuulutab välja üldmobilisatsiooni - punavägede vastu. Vastupealetung edukas, jätkub võitlus Narva pärast (kuni aprillini)

  • Taasiseseisvumiskatse

    Loodi vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee

  • Terrorirünnakud Eesti linnadele

    Nõukogude lennuvägi pommitab: 6. märts hävib Narva, 8. märts saavad tugevasti kannatada Jõhvi, Tapa, 9. märts tabamuse saab Tallinn (purustati 40% elamispinnast, 500 surnud, 25 000 peavarjuta), 25. märts Tartu saab rängalt kahjustada

  • Punaarmee pealetungid

    Saksamaa sõjaline olukord Euroopas halvenes, nad taanduvad Narva alt, punased tungivad peale. Saksa väed tõmbusid tagasi Tannenbergi liinile

  • Paljude üle mere põgenemine

  • Sakslased taanduvad, Punaväed tungivad peale

    Sakslastel kriitiline olukord Riia lähistel, sest Punaarmee jõudis mereni. Halvima vältimiseks ostustatakse Eesti ja Põhja-Läti maha jätta, Vene pealetung. 22. sept, Nõukogude tankid Tallinnas - kogu mandriosa okupeerimine. Puudus jõud ja abi, punastele polnud suurt vastupanu

  • Nõukogude võimu taaskehtestamine

    Algas punaarmee sissetungiga