I maailmasõja algus (1. august 1914) kuni Vabadussõja algus (28. november 1918).

By marikarjus

  • I maailmasõja algus

    Saksamaa kuulutas Venemaale sõja. Nädalaga kogu euroopa sõjas. Eestis viiakse läbi mobilisatsioon( vene armeesse ligi 100 000 meest). Positiivne külg - rahvusliku liikumise elavnemine.

  • Sakslased, baltisakslased, näljad

    Sakslased jõudis Eesti lähistele 1915.aastal, Riia alla. 1915 aastal muutusid Eestis baltisakslased ebausaldusväärseks. Näljad- sest oli toimunud tööjõu defitsiit.

  • Autonoomia nõue

    Noorte radikaalide üks juhte, Jüri Vilms, nõudis esimest korda avalikult, et Eestile antaks Venemaa koosseisus rahvuslik autonoomia.

  • Veebruarirevolutsiooni algus

    Majandust õõnestas inflatsioon, kasvanud umbusaldus valitsuse vastu. Sõjaväeosad läksid üle rahva poole. Keiser loobub troonis, Venemaast saab Vabariik. Võim Ajutisel Valitsusel. Petrogradi nõukogu hakkab võimsaks kujunema.

  • Tallinna streik

    Teated rahustustest impeeriumist levisid Eestisse. 20 000 osavõtjaga miitingust ülesköetud rahvas tungis vange vabastama, vangla ülem tapeti, vallutatakse kõik vanglad. Samalaadsed sündmused levisid ka mujale Eestisse.

  • Demonstratsioon Petrogradis

    Avaldati survet Ajutisele Valitsusele autonoomiaseaduse kinnitamiseks.

  • Määrus Eestimaa kubermangu juhtimise kohta

    Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati ühtseks rahvuskubermanguks. Ametisse määrati kubermangukomissar Jaan Poska. Nõuandvaks organiks sai Ajutine Maanõukogu, täidesaatvaks Maavalitsus, ehk juhtimine eestlastel endile.

  • Rahvusväeosade loomine

    Eesmärgid: kergendada eestlaste sõjaväeteenistust, koondada nad kodumaale, tugevdada.

  • Sakslased Lääne-Eesti saartel

  • Enamlik võimule tulek

    1. oktoober - Petrogradis Ajutise Valitsuse kukutamine

  • Oktoobripööre

    Septembris olid enamlased võitsid linnavalimised Tallinnas ja Narvas. Oktoobris juhtpositsiooni töörahva nõukogusid ühendavas katusorganisatsioonis - Eestimaa NõukogudeTäitevkomitees. Sõja-Revolutsioonikomitee loomine

  • Maanõukogu kogunemine Toompeal

    Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu, kuni kokkuastumiseni ainus kõrgema võimu kandja Eesti Maanõukogu. Kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. kSamal päeval ajasid enamlased nad jõuga laiali, kuid see polnud Maanõukogu tegevuse lõpp - volitused vanematekogule.

  • Enamlased katkestasid Asutava Kogu valimised

  • Poliitilise olukorra muutumine

    Sakslaste pealetung, enamlased välja löödud.

  • Päästekomitee loomine

    Loodi iseseisvuse väljakuulutamiseks. Liikmed: K. Päts, J. Vilms, K. Konik.

  • Vanematekogu heakskiit iseseisvusmanifestile

    Püüe minna Haapsallu, kuid sakslased olid juba seal, ebaõnnestus ka Tartusse minek. Manifesti koopiad saadeti maakondadele laiali

  • Pärnus manifesti lugemine

    Endla teatri ette kogunenud rahvale

  • Eesti Vabariigi Ajutise valitsuse loomine

    Peaministriks K. Päts, asetäitjaks J. Vilms, vaid üheks päevaks. Manifesti avalikku ettelugemist ei toimunud.

  • Saksaokupatisooni algus

    Ei tunnistatud Eesti iseseisvust. Arreteeriti Päts ja teised kaasosalised.

  • Bresti rahu

    Saksamaa ja Venemaa jagavad alad

  • Punane terror + Venemaa kodusõda

    Poliitilised vastased tapetakse. Palermo massimõrv. Suhtumine punastesse muutus. Venemaa kodusõda punaste ja valgete vahel.

  • Revolutsioon Saksamaal

    Novembri algus. Keisri kukutamine, sotsialistliku valitsuse loomine.

  • Ühendatud Balti hertsogiriik

    väljakuulutamine, asjaajamiskeeleks saksa keel, reaalselt ei jõudnud toimima hakata hertsogiriik.

  • Saksamaa kaotab I MS / Compiegne`i vaherahu

    Hakkab oma vägesid välja tõmbama. Anti luba eestlastele Ajutise Valitsuse kokkukutsumiseks. Alustas tegevust Eesti Kaitseliit.

  • Eesti - Saksa kokkulepe

    Lõplikult võim eestlastele.

  • Nõukogude pealetung

    Narva all, kuid saksa väed löövad tagasi.

  • Vabadussõja algus

    Punaarmee rünnak Narvale.

  • Punaarmee marssis Narva sisse

    kuulutatakse välja Eesti Töörahva Kommuun (eesotsas Anvelt) - enamlaste sõnul iseseisev riik. Enamlaste poliitikat rakendati, natsionaliseeriti suurettevõtted ja panku, moodustati põllumajanduslikke ühisettevõtteid.

  • Eesti Vabariigi sõjaline ebaedu

    Vastaste ülekaal. Rahva meeleolu. Eesti rahvusväeosad laiali aetud. Uue aasta küünisel ähvardas oht Tallinna, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut. Enamlaste käes oli juba Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga ja Tartu.

  • Vabatahtlike üksuste, sõjaväe loomine, reformimine + välisabi + Laidoner

    Eesti riiklus jäi püsima, uued jõuvarud. Vabatahtlike üksused = Kalevlaste Malev, Kuperjanovi partisanid jt)
    Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud, Taani vabatahtlikud
    Rahvavägi - sõjavägede ülemjuhataja - Johan Laidoner = sihipärane sõjategevus. Sundmobiliseerimine

  • Punaarmee pealetung

    Läti, Leedu ja Poola aladele. Nädalaga pandi pealetung seisma.

  • Rahvaväe vastupealetung

    Põhijõuks - soomusrongid. Soomusautod

  • Tapa vabastamine

  • Tartu vabastamine

    Sealt edasitung Narva suunas.

  • Narva vabastamine

    Utria dessant laevadega.

  • Paju Mõisa ründamine

    Ohvriterohkeim lahing. Hukkub Julius Kuperjanov.

  • Eesti võõrvägedest puhastatud

    Hõivati eestlaste poolt raudteesõlm Valga.

  • Punaarmee uued vallutamis katsed

    Lahingud: Petseri-Vastselinna-Orva ning Haanja-Rõuge-Võru lähistel. Ligi 3 kuud kestsid, lõpuks võitis Rahvavägi

  • Riikluse arendamine

    Asutava Kogu valimised demokraatlikult. Estonia kontsertsaalis kogunevad.

  • Seaduste ettevalmistamine

    Eesti Asutav Kogu tuleb kokku
    Lubadus: kui lähed sõtta, saad maad(MAASEADUS)
    Põhiseaduse ettevalmistus.

  • Lahingutegevus Läti ja Venemaa territooriumile

    Vene valgete Põhjakorpus, Narva alt pealetungile, jõudsid Petrogradi kaitseliinini. Rahvavägi pealetungile Kagu-Eestis, Vallutavad Pihkva. Läti Nõukogude Vabariigi hävimine

  • Landeswehr´i lahing

    Läti riigipööre Goltzi heakskiidul. Eestlased + lätlased vs baltisakslased.

  • Võnnu lahing

    Sakslaste pealetung. Ägedad lahingud 4 päeva, Rahvaväe võit, sõjavõimustuse teke. Võidupühana tähistamine

  • Vaherahu

    Riia vallutamine, Ulmanise valitsus-riigi juhtimine taas neil. Antandi esindajate nõudel vaherahu. Saksa väed sunnitud lahkuma Lätist.

  • Rahuläbirääkimised

    Venemaa hakkab rahu sõlmimisele mõtlema. Eesti töörahva kommuun likvideeritakse. Antant vastu. Läbirääkimised ei läinud läbi.

  • Loodearmee pealetung

    Valgete agoonia algus. Loodearmeelastelt relvade võtmine. Rahvavägi taas üksi Punaarmee vastu.

  • Heitlused Narva pärast

    Eestlaste kaitse jäi püsima, Punaarmee läbimurre ebaõnnestus, lõpetasid pealetungi.

  • Tartu rahukonverents

    Poska- taotles vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnistamist ja idapiiri kindlaksmääramist.

  • Vaherahu kehtima hakkamine

    Sõjategevus lõppenud. Eestile soodsad lahendused

  • Tartu Rahu

    Määrati kindlaks Eestile sobilik idapiir, Venemaa ütleb igavesti suverääni õigusest lahti, lubati soodsad kaubandus majanduslikud lepinguid, Eestile 15 miljonit kuldrubla, evakueeritud varade tagastamine (tegelikkuses mitte)