I maailmasõda - Vabadussõda

I Maailmasõda

Aug 1, 1914

Pinged olid õhus Euroopas juba 19. sajandi lõpust alates, kuid viimaseks piisaks karikas sai Austria-Ungari keisri tapmine Sarajevos. Austria-Ungari, kelle taga seisis Saksamaa, kuulutas Serbiale, kelle taga seisis Venemaa, sõja. 1. augustil 1914 kuulutas Saksamaa Venemaale sõja. Otsene sõjategevus puudutas Eesti alasid kuni 1917. aastani suhteliselt vähe.

Veebruarirevolutsioon Petrogradis

1917

Vene tsaar kukutati, võim läks Ajutise Valitsuse kätte. Hakkasid kujunema Nõukogud.

Eestlaste demonstratsioon Petrogradis

Mar 26, 1917

Eestlased avaldasid survet Ajutisele Valitsusele autonoomiaseaduse kinnitamiseks.

Autonoomia

Mar 30, 1917

Kuna eestlaste demonstratsioon oli nii mõjuvõimas, andiski Ajutine Valitsus loa moodustada ühtne autonoomne Eestimaa kubermang. Eestimaa kubermangukomissaariks nimetati Jaan Poska.

Maapäeva loomine

Apr 12, 1917

Peale autonoomia saavutamist pidi moodustatama ka Maapäev ehk Maanõukogu. Selle eesotsas oli Jaan Poska. Maapäev oli aastatel 1917-1919 kõrgeim võim Eestis.

Oktoobrirevolutsioon

Oct 25, 1917

Petrogradis toimus riigipööre, mille käigus kukutasid bolševikud Venemaa Ajutise Valitsuse. Moodustati Lenini Nõukogude riik ehk proletariaadi diktatuur. Viktor Kingissepa ja Ivan Rabtšinski eestvedamisel loodi Eestimaa Sõja- ja Revolutsioonikomitee.

Maapäev kuulutab end kõige kõrgemaks võimuks

Nov 15, 1917

Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev valiti rahva poolt kõrgeimaks võimuks riigis.

Eesti Päästekomitee loomine

Feb 11, 1918

Maanõukogu moodustas Eesti Päästekomitee, millele anti kogu riiklik võim Eestis. Liikmed: Konstantin Konik, Konstantin Päts, Jüri Vilms.

Iseseivusmanifest Pärnus

Feb 23, 1918

Eesti Pääastekomitee loodud iseseisvuse manifest loeti ette rahvale Pärnus.

Eesti iseseisvumine

Feb 24, 1918

Eesti Päästekomitee avaldas Tallinnas Manifesti Kõigile Eestimaa Rahvastele. Eesti iseseisvus, loodi Eesti Vabariik.

Ajutise Valitsuse loomine

Feb 24, 1918

Eesti Päästekomitee nimetas ametisse 13-liikmelise Eesti Ajutise Valitsuse.

Saksa okupatsioon

Period: Feb 25, 1918 to Nov 11, 1918

Kohe peale iseseisvus manifesti ette lugemist Reaalkooli trepil, marssisid linna Saksa üksused ning Eesti iseseivus katkes ligi üheksaks kuuks. Paljud iseseisvusega tegelejad arreteeriti. Konstantin Päts viidi Poola koonduslaagrisse.

Bresti rahu Brest-Litovskis

Mar 3, 1918

Bresti rahu sõlmiti Nõukogude Venemaa ja Keskriikide vahel Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumiseks. Endised Eesti- ja Liivimaa kubermangu alad jäid küll Venemaale, kuid kogu võim läks siiski Saksa sõjaväe kätte. Kehtima hakkas sõjaväeline diktatuur.

Compiegne'i vaherahu

Nov 11, 1918

Kokkulepe sõlmiti Antantiriikide ja Saksamaa vahel, et lõpetada sõjategevus Läänerindel. Rahu tegi lõpu ka Saksa okupatsioonile Eestis.

Eesti Kaitseliidu loomine

Nov 11, 1918

Üle mitme kuu toimus sel päeval Ajutise Valitsuse legaalne koosolek. Sama päeva õhtul alustas tegevust ka Eesti Vabariigi esimene relvastatud kaitsestruktuur Eesti Kaitseliit Johan Pitka ja Ernst Põdderi eestvedamisel.

Vabadussõda

Period: Nov 28, 1918 to Feb 2, 1920

Narva Joala lahing

Nov 29, 1918

Vabadussõda puhkes Punaarmee rünnakuga Narvale. Peale esimeste kallaletungide tagasilöömist asusid Saksa väed Narvast lahkuma ning neile olid sunnitud järgnema ka Eesti väikesearvulised üksused. Päev hiljem, 29. novembril, marssiski Punaarmee Narva sisse.

Eesti Töörahva Kommuuni loomine

Nov 29, 1918

Päev peale Punaarmee Narva sisenemist, kuulutati Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun, mis oli enamlaste sõnul iseseisev vabariik. Kommuuni tunnustas ainult Venemaa ning selle eesotsas olnud Jaan Anvelt täitiski Kremlilt tulnud korraldusi. Kommuuni arvates oli igasugune eraomand kurjajuur ja kapitalismi esilekutsuja. Natsionaliseeriti maid, suurettevõtteid ja panku. Sellise tegevuse ja punase terrori tõttu hakkas rahvas neist võõranduma.

Eestlaste pealetung

Jan 7, 1919

Et aga Punaarmee oli suurelt ülekaalus, peeti olukorda vahepeal täitsa lootusetuks. Eesti riiklus jäi siiski püsima ning murrang toimus siis, kui saadi aru, et keegi teine kodumaad päästma ei tule. Ruttu hakati looma vabatahtlike üksusi ning noored koolipoisid olid eriti kärmed, et sõtta tormata. Eriti suur abi tuli Inglismaa laevastikult ning Soome ja Rootsi vabatahtlikelt. Rahvavägi suutis vabastada Tartu, Kehra, Tapa, Narva, Utria, Petseri ning lõpuks olid võõrväed Eesti aladelt läinud.

Asutava Kogu valimised

Apr 23, 1919

Estonia kontserdisaali tuli kokku Asutav Kogu, et teha tähtsaid otsuseid. Otsustati, et: 1) See, kes tuleb sõtta, saab maad. 2) Hakati arutama põhiseadust ja küsiti endilt "mille nimel me sõdime?". Valimistel said enim hääli Sotsiaaldemokraadid ning Töölispartei.

Landeswehri sõda

Period: Jun 5, 1919 to Jul 3, 1919

Et Läti Vabariigil oli raske enda iseseisvust säilitada, pöördusid nad abipalvega sakslaste poole. Sakslased olid nõus ja lõid Lätiga käed, kuid Saksa vägede juhi kindral Rüdiger von der Goltzi mõjutustel korraldasid sakslased Lätis hoopiski riigipöörde ja kukutasid võimul olnud valitsuse. Eestlaste seas õhutas see viha sakslaste vastu ning marsiti Võnnusse.

Võnnu lahing

Jun 23, 1919

Neli päeva olid võimsad lahingud kestnud, kui Saksa vägede juht von der Goltz aru sai, et eestlastele alla jääb. Saksa väed taganesid Võnnust ning eestlased sisenesid sinna ilma lahinguteta.

Relvarahu

Jan 3, 1920

Sõlmitud relvarahuga lõppes üle 5000 inimelu nõudnud Vabadussõda.

Tartu Rahu

Feb 2, 1920

Olulise lepinguga määrati kindlaks Eesti riigipiir, nõustuti, et Eesti saab vabaks Vene tsaari võlgadest ja saab Venemaa kullavarudest 15 miljonit kuldrubla ning mis kõige tähtsam - Venemaa ütles lahti igaveseks suverääni õigustest Eesti aladele.