-
Veebruarirevolutsioon
Veebruarirevolutsioon oli esimene 1917. aasta revolutsioonidest Venemaal. Selle tulemusena loobus troonist keiser Nikolai II ja moodustati Venemaa Ajutine Valitsus eesotsas vürst Lvoviga. -
Autonoomiaseadus
Eesti rahvuslikud jõud seadsid eesmärgiks autonoomia saavutamise Venemaa koosseisus.
26. märtsil 1917 toimus Petrogradis Eesti autonoomia toetuseks eestlaste korraldatud demonstratsioon, kus kanti hulgaliselt sini-must-valgeid rahvuslippe. -
Maanõukogu ja Maavalitsuse moodustamine
Esimene maailmasõda lõi olukorra, kus endiste impeeriumide aladel Euroopas said tekkida rahvusriigid. See andis tõuke ka Eestimaa ajutise maanõukogu ehk maapäeva sünniks. Maapäev ei olnud siiski veel vabalt valitud parlament, vaid Venemaa Ajutise Valitsuse määrusega loodud Eestimaa kubermangu rahvaesindus. -
Saksa Keisririigi okupatsioon Eestis
Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksamaa vägede poolt Esimese maailmasõja käigus. Juba 1915. aastal hõivasid Saksa väed Ruhnu, mis tollel ajal kuulus veel Kuramaa koosseisu. 1917. aastal okupeerisid sakslased Hiiumaa, Saaremaa ja Muhu. 1918. aastal juba terve Eesti. -
Saksa Keisririigi väed vallutavad I Maailmasõjas Lääne-Eesti saared
- septembril 1917 algas Saksa vägede dessandiga Tagalahes. Operatsiooni koodnimeks sai Albion. Dessandis osalemiseks koondati Liibavisse (Liepājasse) umbes 25 000 meest, 5000 hobust, 1400 vankrit, 150 kuulipildujat, 54 suurtükki, 12 mortiiri, 100 lennukit ja dirižaablit, varustust 30 päevaks. See oli Saksa suurim dessantoperatsioon I maailmasõjas. Maakonnanõukogu ja -valitsus aeti laiali, kantseleiruumidesse asus sõjavägi. Oli alanud 14 kuud kestnud saksa okupatsioon.
-
Kommunistide riigipööre Petrogradis ja Tallinnas
24-26. oktoobril 1917 toimus riigipööre Petrogradis ja Tallinnas -
Maapäev kuulutab ennast kõrgeimaks võimuks Eestis
28 novembril 1917 kell koguneski kiirkorras Eesti Maapäev mis võttis mõne minutiga vastu otsuse kutsuda kokku Eesti Asutav Kogu ning tunnistas end kõrgeima võimu kandjaks Eestimaal. Kõik Maanõukogu heakskiiduta vastuvõetud Eestit puudutavad otsused kuulutati õigustühiseks. Kiireloomuliste määruste ja korralduste väljaandmiseks anti luba Maanõukogu juhatusele ja vanematekogule. Ühtlasi esitati üleskutse kõigile eesti sõjaväelastele tulla kaitsma kodumaad Saksamaa sissetungi ning enamlaste eest. -
Iseseisvusmanifesti ettelugemine Pärnus ja Tallinnas
Kuna enamliku diktatuuri tingimustes puudus 1918. a võimalus iseseisva riigi loomiseks õiguslikel alustel, otsustasid rahvuslased kuulutada Eesti Vabariigi välja iseseisvusmanifesti avaliku ettelugemise teel.
Esimest korda luges manifesti avalikult ette Maanõukogu saadik Hugo Kuusner 23. veebruari õhtul kell 20 Pärnus Endla teatri rõdult. 25. veebruari keskpäeval Tallinnas (Ajutise Valitsuse peaminister Konstantin Päts) -
Päästekomitee moodustamine
Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918. a korraldanud erakorraline komitee.
Päästekomitee liikmeteks valiti Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. -
Vabadussõja algus, enamlaste pealetung Narva all.
- aasta 28. novembri varahommikul algas ägeda suurtükitule toetusel punaarmee rünnak Narvale. See toimus eesti poole kindlustatud kaitseliini vastu. See rünnak tõrjuti saksa ja eesti üksuste poolt edukalt tagasi. Kuid enamlased ei leppinud veel kaotusega.
-
Paju Lahing
Paju lahing oli Eesti Vabadussõja ajal 31. jaanuaril 1919 Eesti Rahvaväe Tartu-Valga grupi ja Punaarmee Läti punaste küttide vahel Valga pärast toimunud lahing Paju mõisa all -
Võnnu lahing
Võnnu lahing toimus 19. kuni 23. juunini 1919 eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel. Lahingu võitsid eestlased ning seda päeva tähistatakse eesti kalendris võidupühana. -
Tartu Rahu
Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.
