Eesti iseseisvumine + MRP

  • I maailmasõja algus

    Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinadi atentaat. Riigid jagunevad kahte leeri: Antant ja liitlased ning Keskriigid
  • Sõjaseisukord

    Esimene maailmasõda: keiser Nikolai II kuulutas osades kubermangudes, s.h Liivi- ja Eestimaal, välja sõjaseisukorra. Kehtestati sõjatsensuur
  • Sõjategevus jõuab Eesti lähistele

    Sakslased Riia all
    Augustis Eesti vetes saksa sõjalaevad - Liivi lahes
    Paanikas lasti "Waldhof" õhku
    Paldiski kohal tseppeliin
    Evakueerimised - Tartu Ülikooli varad
  • Kriisiaasta

    Sõja tõttu majandus kokku varisemas, sõjavägi demoraliseerunud,
    valitsus segaduses
    Andis võimaluse vähemusrahvustele
  • Iseseisva Poola riigi taastamine

    Esimene maailmasõda, Oktoobrirevolutsiooni, Keskriikide sõjaline kokkuvarisemine ja Novembrirevolutsioon Saksamaal andsid võimaluse Poola iseseisvumiseks
  • Ülelinnaline streik Tallinnas

    Uudised impeeriumi pealinnas toimunud rahutustest jõudsid Eestisse. Rüüstati politsei- ja kohtuasutusi, vabastati vange, tapeti, süüdati, purustati
  • Period: to

    Veebruarirevolutsioon

    Sai alguse Petrogradist sotsiaalsete probleemide süvenemise tulemusena, milleni I ms oli Venemaa viinud: üleriigiline puudus, sõjatüdimus, umbusaldus valitsuse vastu
  • Nikolai II loobub troonist

    Veebruarirevolutsiooni tagajärg, Venemaast sai vabariik. Võim läks Ajutise Valitsuse kätte
  • Petrogradi demonstratsioon

    Eesti sõjaväeosad, ohvitserid ülesrivistatud ja igal polgul oma eesti lipp lehvimas
    Avaldati survet Ajutisele Valitsusele autonoomiaseaduse kinnitamiseks
  • Ajutise Valitsuse määrus

    Nõudmine autonoomiale
  • Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta

    Eestimaa kubermang ühendati Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Kubermangukomissaar Jaan Poska
  • Maanõukogu valimised

    Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse e Maapäeva valimised
    Sealt omakorda seati ametisse täidesaatvat võimu teostav Maavalitsus
  • Saksa väed hõivavad Poola, Leedu ja Kuramaa

    Saksa väed jõudsid Riiani ning ületasin Väina jõe
  • Saksa dessantkoondis Saaremaal

    Vene väed lagunevad, pole vastupanu
    Kogu Lääne-Eesti saarestiku hõivamine
  • Enamlaste patrullimised

    Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee saatis oma komissaarid Tallinna garnisoni väeosadesse, raudteejaamadesse ja riigiastustesse ning punakaartlased asusid patrullima linna tänavail
    Hõivatakse strateegilised punktid: postkontorid, raudteejaamad...
  • Enamlaste pööre

    Saadakse teada Ajutise Valitsuse kukutamisest Petrogradis
    Tallinlastele anti teada: "Pööre on täitsa korda läinud"
    Kukutamine oli toimunud päev varem
    Eesmärk: revolutsioon, et kehtestada enamlik režiim
  • Pööre Eestis

    Enamlane Viktor Kingissepp võtab Jaan Poskalt võimu üle
    Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, eesotsas Jaan Anvelt
    Olulisemad otsused enamlaste partei keskkomitees Petrogradis
    Nõukogud; miilitsa asemel enamlaste Punakaart; ühe partei diktatuur
  • Maanõukogu Toompeal

    Otsused, millega katkestati riiklikud sidemed Venemaaga ja Maakogu muutus kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eestis
    Maanõukogu saadeti laiali
  • Delegatsioon Lääne-Euroopasse

    Uuriti teiste riikide suhtumist Eesti iseseivumisideesse, luuakse sidemeid suurriikide diplomaatidega
  • Katkestatakse Eesti Asutava Kogu valimised

    Selgus, et enamlased ei saavuta Asutavas Kogus absoluutset enamust. Rahvas oli neis pettunud, et polnud täidetud varasemaid lubadusi
    Lisaks kehtesttati kogu Eestis piiramisseisukord, algas baltisakslaste ja eesti rahvuslaste ulatuslik arreteerimine
  • Saksa pealetung

    Vene armee riismed põgenesid, enamlaste Punaarmee oli liiga nõrk
    Kahe nädalaga olid enamlased Eestist välja löödud
  • Päästekomitee loomine

    Moodustati Maanõukogu vanematekogu otsusega ning oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike iseseisvuse väljakuulutamiseks
    Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik
  • Iseseisvusmanifest

    Vanematekogu kiitis teksti heaks, põhiautorid: Juhan Kukk, Ferdinand Peterson
    Päts ja Vilms proovivad sõita Haapsallu, saksalased jõuavad ette
  • Ebaõnnestunud katse sõita Tartusse

    Manifestist tehakse koopiad, saadetakse maakonnalinnadesse laiali
  • Manifesti ettelugemine Pärnus

    Hugo Kuusner loeb iseseisvusmanifesti Endla teatri rõdult ette
    Esimene avalik ettelugemine Eestis
  • Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus

    Kohalikud patrullid võtavad tänavatel võimust, põrked enamlaste ja rahvuslaste vahel. Tõkestati enamlaste põgenemist
    Ajutises Valitsuses olid kõigi demokraatlike erakondade esindajad
    Peaminister Konstantin Päts, asetäitja Jüri Vilms
    Iseseisvusmanifest kleebiti tänavatele
  • Iseseisvuse katkemine ja Saksa okupatsioon

    Päeva algus pidulik: rahvuslipud, aktused, jumalateenistused
    Sõjaväeparaad ja Reaalkooli trepil loetakse iseseisvusmanifest ette
    Linna marsivad Saksa väed
  • Bresti rahuleping

    Vene-Saksa rahuleping, mis jättis endised Eesti- ja Liivimaa kubermangud Venemaale, kuigi kogu võim läks Saksa sõjaväelaste kätte. Kehtima hakkas sõjaväeline diktatuur
  • Balti hertsogiriik

    Venemaa endistest kubermangudest moodustatud Saksamaa koosseisu kuuluv autonoomne riik. Kunagi ei realiseerinudki.
    Eestlastele oleks lubatud vaid kultuurautonoomiat
  • Compaigne'i vaherahu

    Novembri algul puhkes Saksamaal revolutsioon, mis viis keisri kukutamisele ja sotsialistliku valitsuse loomisele. I maailmasõja lõpp, mis pidi tegema lõpu ka Saksa okupatsioonile Eestis
  • Ajutise Valitsuse koosolek; Eesti Kaitseliit

    Legaalne
    Tegevust alustas Eesti Vabariigi esimene relvastatud kaitsestruktuur (Johan Pitka, Ernst Põdder)
  • Võim eestlaste käes

    Kõigepealt Põhja- siis Lõuna-Eestis
    Eesti-Saksa kokkulepe, sõlmitud Riias
    Koos oli uuesti Maanõukogu
    Eesti riiklus hakkas toimima tegelikult
  • Sõja algus, punaste esimesed katsed

    Punaarmee üritab vallutada Jaanilinna ja Narvat, Saksa väed löövad rünnaku tagasi
    Ajutine valitsus kutsub vabatahtlikuid üles Rahvaväkke astuma
  • Vabadussõja algus

    Punaarmee rünnak Narvale, kaitses on Saksa armee ja liituvad Eesti vabatahtlikud
    Põhjus: I ms Saksamaa kaotus ja punaste võimalus kaotatu tagasi võita
  • Sõjaseadus terves Eesti Vabariigis

    Eesti Ajutine Valitsus kuulutas välja, et 1. dets alates on kõikide 21-24 a meeste mobilisatsioon ja käsk Eesti ohvitseridele naasta polkudesse
  • Punased vallutavad Narva

    Luuakse uus sotsialistlik (vaba)riik: Eesti Töörahva Kommuun, et jääks mulje nagu oleks tegu kodusõjaga punaste ja valgete eestlaste vahel
    Punaste poliitikat ja oma reforme viljelevad Pöögelmann ja Anvelt
    Punased jätkavad pealetungi ja rinne jääb pidama Valkla juurde, langeb ka Tartu
  • Liitlasabi: britid

    Briti laevastik jõuab Tallinna reidile ja seetõttu ei saa Punased teha meredessanti. Britid saavad Punastelt kätte kaks laeva, mis lähevad Eesti mereväele (siiani Eestil vaid suurtükipaat Lembit)
    Briti laevastik kaitseb Eesti rannikut 5.jaanuarini
  • Johan Laidoner

    Sõjavägede ülemjuhatajaks nimetati polkovnik Johan Laidoner
    Korraldati mobilisatsioon, mille põhilise osa kaitsejõududest moodustasid esimeses maailmasõjas osalenud eesti ohvitserid ja kooliõpilastest vabatahtlikud
    Luuakse vabatahtlikest eriväosad, nt Julius Kuperjanovi oma Lõuna-Eestis
  • Liitlasabi: soomlased

    Jõuavad soome vabatahtlikud (3500), kes on n-ö soome valged ja eelneva sõjakogemusega
    (Taani vabatahtlikud)
  • Seis enne vastupealetunge

    Punaarmee oli vallutanud ja okupeerinud ligi kaks kolmandikku Eesti territooriumist ning ähvardasid vallutada Tallinna, Paide, Põltsamaa, Viljandi ja Pärnu
  • Rahvaväe pealetung

    Rahvaväe pealetung Kehras
  • Tapa

    Tapa vabastatud: oluline sõlmpunkt
  • Tartu

    Tartu vabastamine Kuperjanovi partisanidega
  • Narva

    Narva vabastamiseks Utrea dessant mereteed pidi (Rakveres raudteesillad õhku lastud), Soome vabatahtlikud abis
  • Paju lahing

    Valga vabastamiseks oli vaja vabastada ja tagasi vallutada Paju mõis; ohvriterohke; Kuperjanov hukkub
    Jaanuariga on Eesti territooriumid vabastatud
  • Pitseri

    Vallutatakse Pitseri ja Pihkva, liituvad vene valged ja territooriumid antakse neile
  • Asutav Kogu (valimised)

    Kõige rohkem said kohti vasakpoolsed: Sotsiaaldemokraadid ja Töörahva erakond (Päts on tulemustes pettunud)
    Sündmus toimus Estonia kontserdisaalis
    Lubatakse 2 seadust: 1. Maaseadus: lähed sõtta, saad maad. 2. Põhiseadus
    Esimese valitsuse eesotsas Otto Strandman
  • Suurpealetung

    Mai-juuni korraldatakse Antanti kureerimisel suurpealetung, koondatakse kõik punaste vastatse jõud
    Vene valged võtavad suunad Petrogradile, Põhja-Lätile ja Pihkvale
    Pealetung edukas
  • Period: to

    Landeswehri sõda

    Baltsisakslastest koosnev Landeswher ei tunnista Läti Ajutist Valitsust. Nende eesmärk: Balti hertsogiriik.
    Eestlased toetavad lätlasi, britid proovivad osapooli lepitada
    Tekkis enneolematu sõjavaimustus: ajalehed kutsusid üles sakslasi halastamatult hävitama
    Võnnu lahing
    Antanti soovil kirjutati alla vaherahule, Saksa väeosad pidid Lätist lahkuma
  • Võnnu lahing

    Al Pätsi võimuperioodist: Võidupüha
    Algas sakslaste pealetungiga, 4 päeva ägedaid lahinguid, eestlaste varuüksuste saabumine, sakslased saavad käsu taanduda (Saksa vägede juhi Goltzilt), 23.hommikul marssisid Rahvaväe üksused lahinguteta Võnnu linna
  • Esimesed rahuläbirääkimised Pihkvas

    Antant ei toeta, plaanivad okt suurt ühist pealetungi Petrogradile
    Kasvas sõjatüdimus, süvenesid majandusraskused ja tugevnes vasakpoolsete rahupropaganda
  • Loodearmee pealetung

    Loodearmee e vene valged (poliitika ebapopulaarne, palju ohvitsere, vähe lihtsõdureid)
    Ei tunnista Eesti iseseisvust
    Neilt võetakse relvad ja Eesti Rahvaväel on üks liitlane vähem
  • Punaste Narva pealetung

    Punaarmee koondas Narva vallutamiseks 160 000 meest ja 200 suurtükki. Otserünnakud ja ümberpiiramised
    Eesti kaitse jäi püsima, rünnak ebaõnnetus
  • Relvarahu

    1919a lõpus Tartu Rahukonverents
    Eesti delegatsioon, juhtis Jaan Poska, taotles: 1. vaherahu sõlmimist 2. Eesti iseseisvuse tunnustamist 3. idapiiri kindlaksmääramist
    31. dets kirjutati alla, kehtima hakkas 3. jaan 1920
    Vabadussõda oli lõppenud
  • Vabadussõja lõpp: Tartu rahu

  • Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP)

    I MS rahulepingud ei rahuldanud täiesti isegi võitjariike, Saksamaa eriti halvas olukorras. II MS puhkemise põhjus - vastastikune mittekallaletungi leping. Salajane protokoll: Ida-Euroopa jagamine
    Saksamaal võimul natsionaalsotsialistid, lubadused Suur-Saksamaast.
    Nõukogude Liit - kommunistliku maailmarevolutsiooni idee; tuua impeeriumi koosseisu tagasi Tsaari-Venemaale kuulunud valdused
    NL ja Saksamaa poliitilised ja sõjalised liitlased
  • II maailmasõja algus

    Saksamaa ründab Poolat
  • Sõda Saksamaa vastu

    Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutavad Saksamaale sõja
    Saksamaa piiridele koondatud lääneriikide väed passiivsed
    Saksamaa jätkab plaanide elluviimist
  • Ettekääne Eesti ründamiseks

    Moskva ootas plaanide käivitamiseks Baltikumis sobivat ettekäänet, Eesti oli kuulutanud ennast neutraalseks
    Tallinna sadamasse oli sisenenud Poola allveelaev Orzel - Eestit süüdistatakse neutraliteedi rikkumises
  • Punaarmee ründab Poolat

    Lääneriigid Nõukogude Liidule sõda ei kuuluta
    Moskva jätkab plaanide elluviimist
  • Eesti agresseerimine NL poolt

    NL kaitserahvakomissaari (K. Vorošilovi) käskkiri, milles nõuti Eestile "võimsa ja otsustava" löögi andmist
    Agressiooni alguspäevaks määrati 29.09 ja Eesti piirile koondati sõjamehi ja -tehnikat
    Arutluste ajal Nõukogude väed rikuvad korduvalt Eesti piire
    Kremli nõudmistega lepiti, sest vastuhakuks puudusid vajalikud materiaalsed ressursid ja välistoetus
  • Vastastikuse abistamise pakt (allkirjastamine)

    24.09 Eesti välisminister Karl Selter Moskvas, väidetavalt kaubanduskokkuleppeks, tegelikkuses pakti sõlmimiseks, mis lubaks NL luua Eesti territooriumile sõjalaevastiku baasid Eesti andis NL rendile maa-alad mereväebaaside loomiseks Saaremaal, Hiiumaal, Paldiski ümbruses. Moskva müüs Eestile soodustingimustes relvastust. Lepingu juures salajane lisaprotokoll
  • NL baaside lepingud

    5.10 Läti
    10.10 Leedu
    Soome keeldub
  • Baltisakslaste lahkumine Eestist

    Hitler kutsub saksa rahvusgrupid Saksamaale
    Mõju Eestile: 700a orjapõlve lõpp; vapustas rahvast; kahandas ühiskonna majanduslikku ja vaimset potentsiaali; tugevdas kuuldusi Balti riikide Moskvale mahamüümise kohta
    Peaministri kohalt astus tagasi ebapopulaarne Kaarel Eenpalu, uue kabineti kujundas Jüri Uluots
  • Baaside lepingu jõustumine

    Tallinna sadamas 3 Vene miinilaeva, millele peagi järgnesid Balti sõjalaevastiku põhijõud
    Maavägede sissemarss 18.10
    Soomusmasinad, sõjalennukid ja punaväelased
    Suhtlus eestlastega keelatud ja puudulik
    Näiliselt vabariik, tegelikult NL protektoraad ja Eesti välispoliitika sõltuvuses idanaabrist
  • Talvesõda

    NL ja Soome vahel, sest Soome ei allkirjastanud baaside lepingut
    Soomel otsene välisabi puudub; NL visatakse Rahvasteliidust välja
    Eesti lennuväljadelt Vene pommitajad ründavad Soome linnu
    Soome tekitas NL suuri kaotusi ja sundis ta tagasi tõmbuma
    13.03.1940 rahuleping: Soome sunnitud 1/10 territooriumist loovutama ja andma Punaarmeele rendile Hanko poolsaare (,mis säilitas iseseisvust ja jäi ka 1940.a suvel NL agressioonist puutumatuna)
  • Okupeerimised Euroopas

    Saksa väed hõivasid Taani, Norra (aprill); okupeerisid Hollandi ja Belgia (mai) ning sisenesid Prantsusmaale, juunis langes Pariis
    Lääneriigid ei saa Saksamaa välksõja vastu
    Moskva kasutab aega Baltiriikide ründamiseks (tähelepanu lääneriikidel): süüdistused baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside maa-ala laiendamist, suurendati baasivägede arvukust
  • NL ultimaatum

    NL Leedule (14.06), Eestile ja Lätile (16.06)
    Nõudmised: täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamine tähtsamatesse keskustesse, Moskvale meelepärase valitsuse moodustamine
    Sõjaline vastupanu võimatu - Baltiriigid alistuvad vaikselt
  • NL poolt võimu ülevõtmine

    Varahommikul tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit
    Suuremates asulates NL garnisonid, baasivägede kontrolli all Tallinn
    Laidoner kirjutab alla Narva diktaadile: kontroll kõigi sidekanalite ja ühendusteede üle N Liidu käes; keelustati rahvakogunemised, meeleavaldused, eraisikutel kästi loovutada relvad
  • Juunipööre

    Andrei Ždanov (Stalini eraesindaja) Tallinnas: suunab uue valitsuse moodustamist
    Kohalikud vasakmeelsed peavad korraldama meeleavalduse Moskva toetuseks. Ettevõtmise soodustamiseks kohal Punaarmee soomukid. Nõuti Uluotsa valitsuse vahetamist. Vabaduse väljak, Toompea (punalipp) ja Kadriorg
    Patarei vanglast päästetakse poliitilised vangid (NL salakuulajad, terroristid)
    Pätsi allkirjaga uus valitsus: peaminister Johannes Vares-Barbarus, mitte ühtegi kommunisti
  • Põhjalikud muudatused

    Riigikogu saadeti laiali, kuulutati välja Riigivolikogu valimised (Riiginõukogu ei moodustatud). Eesti Töötava Rahva Liidu propaganda Moskva-meelsete kandidaatide toetuseks.
    14-15.juuli Balti valimised - üles seati 1 kandidaat, tulemusi võltsiti, valijaid hirmutati
  • ENSV ehk Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik

    Kommunistlik Riigivolikogu kuulutas välja ENSV ja palus võtta ta NL koosseisu
    6.aug võetakse ENSV vastu ja Eesti annekteerimine Venemaa poolt jõudis lõpule
  • Muudatused riigis

    Senise riigiaparaadi lammutamine: ametist tagandati kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad, linnapead. Võtmepositsioonid järk-järgult kommunistide käes
    Uus põhiseadus: Riigivolikogu muutus Ülemnõukoguks (esimees J. Vares), valitsusest sai Rahvakomissaride Nõukogu (esimees J. Lauristin), linna- ja vallavalitsuste asemel täitevkomiteed, EKP (Karl Säre)
    Kõik täitsid Moskva korraldusi. Nõukogulik rahvakohtu, miilits, Punaarmee laskurkorpus (endine Eesti sõjavägi)
  • Repressiivpoliitika ja massiküüditamine

    SARK e NKVD viis ellu repressioonid, keegi ei tundud end kaitstuna
    Kuni 1940.a lõpuni kadus teadmatusse üle 1000 inimese (n-ö eliit)
    Massiküüditamine korraga kõigis Balti riikides: täisealised mehed vangilaagrisse, ülejäänud asumisele Mindi metsavendadeks: algselt polnud jõudu, hiljem n-ö sakslaste abistajad ja liitlased NL ja Punaarmee vastu
  • Suvesõda

    22.juuni Saksa-Vene sõda
    7.juuli sakslased üle Eesti piiri - Sakslased algselt punaväest edukamad (Lõuna-Eesti), piiramised, punased taanduvad vaikselt (käsk kõik enda järelt hävitada)
    28.juuli jätab Punaarmee Tallinna maha
  • Saksa okupatsioon

    Saksa sõdurid kui vabastajad NL ja Punavägede käest, suur rõõm
    Saksamaa ei tunnista Eesti iseseisvust
    Eesti kindralkomissariaat K. S. Litzmann (kõige tähtsam), alluvatel ametikohtadel ainult sakslased (pidi olema ajutine lahendus)
    Eesti Omavalitsus ja Hjalmar Mäe (toetas Saksa okupeerimist, sakslaste käepikendus)
    Majanduspoliitika vastuoluline: Saksa varustamine, hoiduti röövmajanduslikest sammudest; põlevkivi; müüginormid; varade natsionaliseerimine
    Üldine elatustase langes
    Eesti Rahva Ühisabi
  • "Eesti on juudivaba"

    Repressioonid ja genotsiid, natside rassiteooria (nt juutide, mustlaste vastu)
    Mõrvad, poliitilised vangid, sõjavangid, koonduslaagrid
    Al 1942 Eestisse toodi Euroopa juute ja rajati 20 koonduslaagrit
  • Eesti SS- leegion, soomepoisid, tööpataljonid

    Varem: luuakse vabatahtlikest koosnevaid väeosi - idapataljone ja politseipataljone (kättemaksusoov punastele)
    Leegion ebapopulaarne: rahvas sakslastes pettunud, korraldatakse sundvärbamine ja osaline sundmobilisatsioon (1943) - moodustati 20. Eesti SS-diviis
    Mindi Soome soomepoiste hulka (juht: kapten Karl Talpak) - Jalaväerügement 200
    Mobiliseeritud läksid tööpataljonidesse (poliitiliselt ebausaldusväärsed mehed, füüsiline raske töö, enamus suri)
    1942.a sügis: Uuralites 8.Eesti laskurkorpus
  • Sõda taas Eestis

    Idarinde põhjalõigus Punaarmee üldpealetung, Narva all nt 7 kuud
    Sakslased ehmunud ja punased saavutavad osalise edu
    30.jaan Uluots kuulutab välja üldmobilisatsiooni - punavägede vastu
    Vastupealetung edukas, jätkub võitlus Narva pärast (kuni aprillini)
  • Taasiseseisvumiskatse

    Lootused Atlandi Hartal ja demokraatlikel lääneriikidel
    Loodi vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee (Otto Tief); koostöö sundis Uluotsa rühmaga erimeelsused ja umbusu kõrvale
  • Pommitamine

  • Punaarmee pealetungid

    Saksamaa sõjaline olukord halveneb Euroopas, taandumine Narva alt, punaste uus pealetung
    Saksa väed tõmbusid tagasi Tannenbergi liinile - võtmeks Vaivara Sinimäed (2 nädalat vägevaid lahinguid), Punaarmee ei saa läbi (10.08)
    25.aug Punaarmee Tartus
  • Sakslaste taandumine ja Punavägede pealetung

    Sakslastel kriitiline olukord Riia lähistel, sest Punaarmee jõudis mereni. Halvima vältimiseks ostustatakse Eesti ja Põhja-Läti maha jätta, Vene pealetung.
    22. sept Nõukogude tankid Tallinnas - kogu mandriosa okupeerimine
    Puudus jõud ja abi, punastele polnud suurt vastupanu
  • Suur põgenemine

    Kuni punaseid veel natuke suudeti aeglustada, põgenesid paljud üle mere. Kokku lahkus Eestist 80 000 inimest, rohkesti loovharitlasi
  • Vabariiki ei tulnud

    Sakslased taanduvad ja J. Uluots määrab ametisse Vabariigi Valitsuse (juhtimine usaldati Tiefile; sõjaväe ülemjuhataja kindralmajor Jaan Maide)
    20. sept Pikas Hermannis sinimustvalge lipp
    21. sept valitsus lahkub Eestist, et jätkata võitlust eksiilis
    Riigi Teataja
  • Nõukogude võimu taaskehtestamine

    Algas punaarmee sissetungiga 1944.a suvel