Eesti iseseisvumine

I maailmasõja algus

Aug 1, 1914

Alguses puudutas sõda Eestit võrdlemisi vähe, siis kui Saksa väed hakkasid lähenema, muudeti mitmed linnad sõjaväelaagriteks (nt Tartu, Narva, Võru). Algasid mobilisatsioonid, see tähendas, et ka Vene sõjaväkke lisati suur arv eestlasi. Sõja tõttu halvenes Eesti majandus, kuna vähenes toorainete vedu Venemaalt. See-eest aga elavnes rahvuslik ühtsustunne (Linnadeliidu Komitee ja Põhja-Balti Komitee)

Veebruarirevolutsioon Venemaal ja Eestis

Feb 27, 1917

Veebruarirevolustioon sai alguse Petrogradis sotsiaalsete probleemide süvenemise tagajärjel. Tulemusena loobus keiser Nikolai II troonist ning Venemaast sai vabariik. Võim läks seal seejärel Ajutise Valitsuse ning Petrogradi nõukogu kätte (eesotsas vürst Lvoviga). Eestlased koos teiste vähemusrahvustega kasutasid võimalust saada iseseisvaks. Petrogradis toimus ka nt eestlaste meeleavaldus, kus nõuti Eesti autonoomiat. Üldplaanis nõuti kahe kubermangu – Eestimaa ja Liivimaa ühendamist.

Eestlaste demonstratsioon

Mar 26, 1917

Eestlased demonstreerisid Petrogradis oma autonoomia soovi tõsidust. Säärane demonstratsioon avaldas Venemaale tõesti muljet ning viis Eesti Kubermangu autonoomiani.

Eesti autonoomia

Mar 30, 1917

Peale suurt eestlaste demonstratsiooni. Petrogradis ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse etteotsa asus keskvalitsuse poolt ametisse nimetatud kubermangukomissar Jaan Poska.

Maanõukogu valimised

May 20, 1917

Mais toimusid Maanõukogu ehk Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse valimised (s.t valiti Maanõukogu juhatus.) Lisaks asendati kubermanguvalitsuse vene ametnikud eestlastega, eesti keelest sai ametlik asjaajamiskeel ning hakati korraldama munitsipaalvalimisi. Hakati looma ka Eesti rahvusväeosi.

Enamlik oktoobripööre

Oct 25, 1917

Enamlik oktoobrirevolutsioon sai teoks Venemaal 25. oktoobril 1917 ja Eestis kaks päeva hiljem. Võimu haaramiseks moodustasid enamlased Sõja Revolutsioonikomitee, mis koosnes punakaartlaste salkadest. Eestis sai kõrgeimaks kohaliks võimuks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Eestis olid revolutsiooni eestvedajateks Jaan Anvelt ja Viktor Kingissepp.

Maanõukogu kogunemine Toompeal

Nov 15, 1917

Maanõukogu kogunes Toompeal ja võttis vastu järmised otsused:
- Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu
- Kuni Asutava Kogu kokkutulemiseni kuulub kõrgeim võim Eestis Maanõukogule
- Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused

Saksa vägede pealetung

Feb 18, 1918

Sakslased otsustasid Eesti aladele peale tungida. Vene armee riismed eelistasid ning pidasid targemaks vastupanu asemel kiiresti põgeneda, enamlaste Punaarmee aga oli sakslaste peatamiseks liialt nõrk. Kahe nädalaga olid enamlased Eestist välja löödud. Suuremates keskustes (Haapsalus, Pärnus, Tartus, Viljandis ja mujal), samuti paljudes valdades võtsid rahvuslikud jõud põgenevatelt enamlastelt võimu üle veel enne sakslaste saabumist.

Päästekomitee loomine

Feb 19, 1918

Päästekomitee loomine oli riigi jaoks väga erilise tähtsusega. See moodustati 19. veebruaril Maanõukogu vanematekogu otsusega ning oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3-liikmelise Päästekomitee koosseisu kuulusid tuntud ja kogenud poliitikamees Konstantin Päts, poliitikute nooremat põlvkonda esindav advokaat Jüri Vilms ning Maavalitsuses andeka organisaatori maine pälvinud arst Konstantin Konik.

Iseseisvusmanifest

Feb 21, 1918

Dokument, millega 1918. a veebruaris kuulutati välja iseseisev demokraatlik Eesti Vabariik (23. ja 24. veebruar). See koostati, kuna enamliku diktatuuri tingimustes puudus 1918. a võimalus iseseisva riigi loomiseks õiguslikel alustel. Seega otsustasid rahvuslased kuulutada Eesti Vabariigi välja iseseisvusmanifesti avaliku ettelugemise teel (esmakordselt Pärnus.)

Eesti iseseisvumine

Feb 24, 1918

Iseseisvuse väljakuulutamise võimalus avanes esimesena Pärnus 23. veebruaril. Päev hiljem jõuti sama teha ka Viljandis. Tallinnas asusid enamlased ööl vastu 24. veebruari sadamas seisvatele Vene sõjalaevadele, et põgeneda Petrogradi. Järk-järgult läks suurem osa linnast rahvuslike jõudude kontrolli alla. Iseseisvuslaste keskuseks oli kujunenud Riigipanga hoone Tallinnas. 24. veebruari õhtul moodustati seal Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Peaministriks sai Konstantin Päts.

Saksa okupatsioon

Feb 25, 1918

Saksa okupatsiooni alguseks võib pidada tegelikut juba 24. veebruari, päeva, mil kuulutati välja Eesti iseseisvus (Tallinnas), siis hakkasid Saksa vägede eest põgenema juba ka enamlased. Siiski loetakse alguspäevaks just 25. veebruari: sellest päevast alates suleti enamik eesti ajalehti ja seati sisse tsensuur, saadeti laiali Eesti rahvusväeosad, ametlikuks keeleks määrati saksa keel jpm.

Bresti rahuleping

Mar 3, 1918

1. märtsil allkirjastati Brest-Litovski rahuleping Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Keskriikide vahel, sellega astus Venemaa I maailmasõjast välja. Venemaa loobus võimust Kuramaa, Riia linna ja Lääne-Eesti saarte üle, jättes nende tuleviku Saksa otsustada. Samuti oli Venamaa sunnitud loovutama Soome, Eesti, Läti, Ukraina, Leedu ja Poola. Saksa valitsuse eesmärk oli kõigi hõivatud alade võtmine Saksamaa koosseisu.

Saksa okupatsiooni lõpp

Nov 11, 1918

Novembri algul puhkes Saksamaal revolutsioon, see ning sõjaline lüüasaamine viisid keisri kukutamisele ja riigi sotsialistliku valitsuse loomisele. Uus valitsus kirjutas 11. novembril 1918 alla Compiegne'i vaherahule. Esime- maailmasõja lõpp pidi tegema lõpu ka Saksa okupatsioonile Eestis. Lõplikult läks võim eestlaste kätte 21.november Riias sõlmitud kokkulepoe järgi.

Vabadussõda

Nov 28, 1918

Novembrirevolutsioon Saksamaal tugevdas Venemaa enamliku juhtkonna unistust kommunistlikust maailmarevolutsioonist. Selle vallandamiseks oli vaja ühendada Vene ja Saksa revolutsioonilised jõud, kuid kuna ühendus Saksamaaga kulges läbi vastmoodustunud rahvusriikide, siis jäid iseseisvad Eesti, Läti, Leedu ja Poola enamlaste plaanidele jalgu. Eesti idapiirile koondati punaväelased, vabadussõda puhkes 28. novembril 1918. aastal Punaarmee rünnakuga Narvale.

Eesti Töörahva Kommuun

Nov 29, 1918

Kuna Moskva üritas kujutada Narva sissetungi kodusõjana, siis kuulutati Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun - enamlaste sõnul iseseisev riik. Kommuuni iseseisvust tunnustas aga ainult Venemaa ning Kommuuni nõukogu, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt, täitis Kremlist tulevaid korraldusi. Seninägematu julmuse ja ulatuse omandas poliitiliste vastaste represseerimine: punase terrori tõttu kaotas elu enam kui 600 inimest.

Eesti läheb pealetungile

Jan 7, 1919

Rahvaväe vastupealetung toimub 7. jaanuar - 4. veebruar 1919. See saab alguse Kehra jaamast. Eesti vabastamine käib jube kiiresti. (Esimene sõlmjaam, mis vabastati, oli Tapa, järgmiseks Rakvere ning Tartu. Minnakse vabastama ka Valgat, mis oli ülioluline raudtee punkt.)

Paju lahing

Jan 31, 1919

Paju lahing oli kõige ohvriterohkem lahing Eesti Vabadussõja jooksul. (Tapeti enamus Eesti punaseltslastest.) See toimus Eesti Rahvaväe Tartu-Valga grupi ja Punaarmee Läti punaste küttide vahel Paju mõisa pärast, millega otsustati sõjaliselt olulise Valga linna ja raudteesõlme langemine Eesti vägede kätte. Lahingus sai surmavalt haavata Eesti vägede rünnakut juhtinud Julius Kuperjanov, kes surija maeti hiljem Tartus

Linnade vabastamine

Feb 1, 1919

Pärast tohutult ohriterohket Paju lahingut löödi enamlased välja ka Võrust ning veidi hiljem Petserist ja Alūksnest. Seega oli nüüd Eesti võõrvägedest puhastatud.

Maapäev (lõplik Asutav Kogu)

Apr 23, 1919

Asutav Kogu koguneb Estonia kontserdisaalis. Kuulutatakse välja kaks seadust:
- Maaseadus (mõisa maad riigistatakse; kõik kes lähevad sõtta saavad maad)
- Põhiseadus
Maaseadusega otsustatakse sõjakäik - kõik tahavad maad, eestlased saavad aru miks nad peaksid eestlasi toetama
Moodustatakse esimene valitsus - juht Otto Strandman. Poska määratakse välisministriks.
Sellest päevast alates loeb oma järjepidevust ka riigikogu.

Esimene valitsus

May 8, 1919

Otto Strandmani poolt juhitud. esimene valitsus nimetati Asutava Kogu poolt ametisse 8. mail 1919. Tegemist oli algselt laia koalitsiooniga kolmest Asutava Kogu suurimast fraktsioonist:
1. ESDTP
2. Tööerakond
3. Rahvaerakond.
Näiteks välisministriks oli Jaan Poska ja kohtuministriks Jüri Jaakson.

Landeswehri sõja I etapp

Jun 5, 1919

Landeswehri sõda oli 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis. Läti kaitsejõudude põhiosaks olid baltisakslastest koosnev Landeswehr üksus. Kuid baltisakslased korraldasid Lätis riigipöörde ja kukutasid valitsuse. Eestis tekitas Läti riigipööre ärevust ja õhutas viha sakslaste vastu.

Landeswehr'i sõja II etapp: Võnnu lahing

Jun 23, 1919

Võnnu lähedal kohtunud Eesti ja Saksa eelosad hakkasid omavahel sõdima. Esimestes kokkupõrgetes saatis edu sakslasi, kes vallutasid Võnnu linna. Eestlastel tekkis enneolematu sõjavaimustus, elati välja see ürgviha sakslaste vastu, mis elas igas eestlases. Eesmärgiks oli lõuks tasuda sajanditepikkuse ülekohtu ja alanduste eest. Paljudest väeosadest põgenesid mehed Lätimaale, et minna paruneid peksma. Sellisest suhtumisest kasvas välja ka Võnnu vallutamispäeva hilisem tähistamine võidupühana.

Vaherahu Riia all

Jul 3, 1919

Võnnu alt taanduvat vastast jälitades hakkas Eesti väejuhatuse silme ees terendama Riia vallutamine. Varsti murtigi võitlusvaimu minetanud sakslaste kaitseliin Riia all läbi ning Eesti sõjalaevad võtsid linna kahuritule alla. Nüüd sekkusid juba ka Antandi esindajad, kelle nõudel kirjutati ööl vastu 3. juulit alla vaherahu. Lepingu kohaselt võttis varasema peaministri Ulmanise valitsus riigi juhtimise taas enda kätte, Landeswehr saadeti enamlaste vastu, Saksa väeosad pidid aga Lätist lahkuma.

Relvarahu

Jan 3, 1920

Punaarmee rünnakute nurjumine Narva all sundis Vene diplomaate järeleandlikkusele. Eesti delegatsioon, mida juhtis Jaan Poska, taotles vaherahu sõlmimist. 31. detsembril kirjutati vaherahulepingule ehk relvarahule alla. Vaherahu hakkas kehtima 3. jaanuaril 1920 kell 10.30. Sellega oli üle 5000 inimelu nõudnud Vabadussõda lõpuks lõppenud. Siiski ei jõutud veel Eesti-Vene piiri ja majandusküsimustes kokkuleppele.

Tartu Rahu

Feb 2, 1920

Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahu. Selle rahuga lõpetati Vabadussõda ning määrati kindlaks Eesti idapiir ja majanduslikud tingimused (lepiti kokku, et EV pole pistmist tsaari Venemaa võlgadega ja Venemaa pidi Eestile tasuma suure summa). Lepiti kokku, et Eesti on nüüd suveräänne ning Venemaa loobub igaveseks ajaks õigustest Eesti üle. Eesti on nüüd vaba.

Molotov-Ribbentropi pakt

Aug 23, 1939

Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Molotov ja Saksamaa välisminister Ribbentrop kirjutavad Moskvas alla mittekallaletungi lepingule, mis sai tuntuks kui Hitleri-Stalini pakt või Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP). MRP salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida-Euroopa kahe riigi mõjusfäärideks. MRP tegi Nõukogude Liidust ja Saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. Saksamaale avanes tee agressiooniks itta ja Venemaale läände.

II maailmasõja algus

Sep 1, 1939

1. septembril 1939 alustas Saksamaa koos liitlastega kallaletungi Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid 3. septembril kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida.

Venemaa käivitab plaanid Baltikumis

Sep 15, 1939

MRP kohta levisid halvad kuuldused, kuid neid eelistati mitte uskuda. Ilmselt ootas Moskva oma plaanide käivitamiseks Baltikumis sobivat ettekäänet. Selliseks ettekäändeks sai 15. septembril Tallinna sadamasse sisenenud Poola allveelaev Orzel. Vastavalt neutraliteediseadusele asuti seda interneerima, kuid allveelaev, ajendatuna Punaarmee sissetungist Poolasse, põgenes. Kreml kasutas juhtunut selleks, et süüdistada Eestit neutraliteedi rikkumises.

Poola kaob kaardilt

Sep 28, 1939

Mõlemad, nii Venemaa, kui Saksamaa, tungisid Poolale peale ning jagasid selle omavahel ära. Sellega kadus ka Poola kui riik.

Baaside leping

Sep 28, 1939

Baaside leping ehk Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt. Baaside lepingut peetakse tänapäeval MRP kõrval teiseks põhjuseks, miks Eestist sai ligi pooleks sajandiks NSV Liidu osa.
- Eestisse loodi NSVLi sõjaväebaasid
- Pakti elluviimine ei tohtinud mingil viisil riivata lepinguosaliste suveräänseid õigusi, eriti nende majandussüsteemi ja riiklikku korda.
- Eesti Vabariik lubas Nõukogude Liidul tuua siia aladele oma sõjalaevastiku

Baltisakslased lahkuvad Eestist

Oct 18, 1939

Eesti siseelus oli baaside aja olulisim sündmus baltiskasklaste ümberasumine Umsiedlungi. Hitler mainis oma kõnes baltisakslaste ümberasumist, Eestist lahkusid pea kõik sakslased. Seega lakkas baltisaksa rahvusgrupp olemast. See sündmus vapustas Eesti avalikkust sügavalt.

Talvesõda

Nov 30, 1939

Soomes põrkusid Moskva nõudmised parlamendi vastuseisuga. Venemaa tungis 30.11.1939 Soome, vallandades nii Talvesõja. Kuigi Soome jäi hiiglasliku Punaarmee vastu üksi, rahvusvahelise avalikkuse suhtumine väljendus vaid selles, et Nõukogude Liit heideti Rahvasteliidust välja, suutis ta raevuka vastupanuga tekitada agressorile tohutuls suuri kaotusi ja sundis seda tagasi tõmbuma. Rahulepingu tulemusena pidi Soome osa territooriumist NSVle küll loovutama, kuid kuid säilitas see-eest iseseisvuse.

NSV ultimaatum Eestile

Jun 16, 1940

1. juunil esitas Nõukogude Liit Eestile järjekordse ultimaatumi, ähvardades sõjaga. Ultimaatumis nõuti uue valitsuse moodustamist ja täiendavate Punaarmee üksuste riiki lubamist. Valitsus võttis ultimaatumi vastu ning astus seejärel tagasi.

Venemaa okupatsiooni algus Eestis

Jun 17, 1940

Üle Eesti piiri tuli 90 000 vene sõdurit, kes paigutati suurematesse asulatesse. Kindral Laidoner sunniti Narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla Narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning eraisikutel kästi loovutada relvad.

Valimised

Jun 21, 1940

Riigivolikogu valimiste korraldamiseks moodustati Eesti Töötava Rahva Liit. Kõik rahvusliku opositsiooni esitatud kandidaadid tõrjuti erinevatel ettekäänetel kõrvale. 14.–15. juulil toimunud valimised olid ehtnõukogulikud. Riigivolikokku pääses 45 kommunistliku partei liiget (kokku 80 liiget).

Juunipööre

Jun 21, 1940

Tallinnasse saabus Stalini eriesindaja Andrei Ždanov. Tema suunamisel hakati Vene saatkonnas kokku seadma uut Eesti valitsust. Kohalikele vasakmeelsetele tehti ülesandeks korraldada meeleavaldus Moskva ultimaatumis esitatud nõudmiste toetuseks. 21. juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest, kes nõudsid senise Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-sõbraliku kabinetiga. 21.06 õhtul lubas Päts nimetada ametisse uue Vares-Barbaruse valitsuse (juunikommunistid).

ENSV

Aug 6, 1940

1. juulil esitas Riigivolikogu NSV Liidu Ülemnõukogule "palve" Eesti NSV vastuvõtmiseks NSV Liitu. Augusti alguses saadeti Moskvasse delegatsioon, kes esitasid Eesti eest palve ühinemiseks NSV Liiduga. Sellekohase kõnega esines J. Lauristin ning 6. augustil võeti Eesti ametlikult NSV Liitu.

Massiküüditamine juunis

Jun 14, 1941

Repressiivpoliitika kulminatsiooniks sai 1941. aasta 14. juuni massiküüditamine, mis toimus korraga kõigis kolmes Balti riigis. Eestist deporteeriti umbes 10 000 inimest: täisealised mehed saadeti vangilaagreisse; naised, lapsed ja vanurid aga asumisele Siberi kolhoosiküladesse. Enamik 1940/41 aastal arreteeritutest ja küüditatutest tapeti või hukkus Venemaal.

Jätkusõda

Jun 25, 1941

Jätkusõda oli Talvesõja jätk 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Ka eestlased läksid Soomele appi, moodustati isegi eestlaste väeosa JR 200. Sõja lõpupoole Sinimägede lahingutes võidavad soomlased. 17. sept sõlmitakse rahu NSVLiga ja Soome jääb okupeerimata, säilitatakse iseseisvus.

Suvesõda

Jul 7, 1941

Kestis 1941. aasta oktoobrini; Eesti iseseisvuslaste (metsavendade) ja Saksa armee võitlus NSV ja NKVD vägede vastu (julgeolekuüksuste, hävituspataljonide ja Punaarmee osade vastu). Nõukogude võimule ustavatest isikutest loodi hävituspataljonid, mille ülesandeks sai mh võitlus metsavendadega. Hävituspataljonid kujunesidki metsavendade põhivastaseks. EV-le truude tsiviilisikute ja endiste sõjaväelaste poolt taastati omavalitsusorganid kuni Eesti täieliku okupeerimiseni Saksa armee poolt.

Saksa okupatsioon

Jul 7, 1941

Saksa okuptasioonivõimude poliitika Eestis:
• Eesti iseseisvust ei tunnustatud, okuptasioonivõimude käepikendusena loodi Eesti Omavalitsus
• Majandus allutati Saksamaa huvidele, põllumajanduses müüginormid
• Natsionaliseeritud varasid ei tagastatud, aga anti endistele omanikele kasutada
• Põlevkivitööstuse laiendamine, rõhk kütusetööstusel

Märtsipommitamine

Mar 9, 1944

Märtsipommitamise viis läbi Venemaa selleks, et nõrgestada sakslaste tagalat Eestis. Pommitati Eesti suurimaid linnu, nt Tallinn, Tartu, Pärnu. Tallinn põles nagu küünal ning tehti kaks lennuki lainet.

Eesti taasiseseisvumiskatse

Sep 17, 1944

1. aasta alguses EV Rahvuskomitee, loodeti, et saadakse taastada Eesti iseseisvus. Rahvuskomitee liikmed aga arreteeriti. Punaarmee otsustav pealetung Kagu-Eestile, Saksa väed taganevad.17. sept - sakslased jätavad eesti maha Otto Tief, rahvuskomitee esimees, valitsuse eesotsas - 18. sept Eesti iseseisvuse eest võitleja - Jüri Uluots, peaminister presidendi ülesannetes

Nõukogude võimu taaskehtestamine

Sep 22, 1944

Nõukogude võimu taastamine Eestis algas koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid, uue võimu esimesed taastajad. 22. sept heisatakse Pika Hermanni torni Eesti lipu asemel taas punalipp. Eesti NSV võimustruktuur oli samasugune kui NSV Liidus, kus juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kuigi vormiliselt oli kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus.