I maailmasõja algusest Eesti Vabadussõjani

I maailmasõja algus

Aug 1, 1914

Saksa impeerium kuulutab Vene impeeriumile sõja

Esimene avalik autonoomia nõudmine

1916

Radikaalide juht Jüri Vilms nõuab avalikult, et Venemaa koosseisus olevale Eestile antaks rahvuslik autonoomia.

Tallinna mäss

Mar 2, 1917

Tallinnas ühinetakse massiliselt Venemaal jõudu koguva mässuga. Toompea lossist vabastatakse poliitvangid. Petrogradi ajutine valitsus nimetab Jaan Poska Eestis võimu teostama.

Veebruarirevolutsioon Petrogradis

Period: Mar 3, 1917 to Mar 14, 1917

Troonilt kukutati keiser Nikolai II ja moodustati Venemaa Vabariik, võim läks Venemaa Ajutisele valitsusele.

Demonstratsioon Petrogradis

Mar 26, 1917

Üle 40 000 inimese (koos kooride ja pillimeestga) nõudsid Eestile autonoomsust.

Eesti saab autonoomsuse, Vene Ajutine Valitsus ühendab Eestimaa ja Liivimaa kubermangud

Mar 30, 1917

Vene Ajutine Valitsus avaldas määruse, milles ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa üheks kubermanguks. Haldusüksuse ette nimetati Jaan Poska.

Maapäeva kogunemine

Jul 1, 1917

Erakonnad, juhid ja häälteprotsendid:
Bolševikud- 39%
Demokraatlik plokk (Tõnisson)- 23%
Tööerakond (Jüri Vilms)- 21%
Eesti Maarahva Liit (Päts)
Eesti vähemlased

Maanõukogu otsus

Nov 15, 1917

Rahvasaadikud kogunevad korra vastaselt Toompeale. Lepitakse kokku järgmises: Asutav Kogu määrab Eesti tulevase riigikorra, seniks on ainus kõrgema võimu kandja Maanõukogu, Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. Tegu oli Eesti riigi õigusliku tekkimisega.

Lääne-Euroopasse saadetakse delegatsioon

1918

Loodi sidemeid suurriikide diplomaatidega, kuulutatakse Eesti iseseisvust.

Saksa pealetungi algus

Feb 18, 1918

Vene armee põgeneb, Punaaemee on liiga nõrk ning nad lüüakse kahe nädala jooksul Eestist välja.

Päästekomitee loomine

Feb 19, 1918

Tegu oli Maanõukogu otsusega, komitee moodustasid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Nende eesmärk oli tegeleda erakorraliste olukordadega ja väljakuulutada iseseisvus.

Vanematekogu kiidab heaks iseseisvusmanifesti

Feb 21, 1918

"Manifest kõigile Eestimaa rahvastele", autorid Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson

Avalik iseseivusmanifesti ettelugemine Pärnus

Feb 23, 1918

Hugo Kuusner Endla teatri rõdul kell 8 õhtul.

Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, toimus avalik iseseivusmanifesti ettelugemine Viljandis

Feb 24, 1918

Valitsus koosnes kõigist demokraatlike erakondade esimeestest. Peaministriks sai Konstantin Päts, tema asetäitjaks Jüri Vilms.

Saksa üksused tungivad Tallinna

Feb 25, 1918

Iseseisvus surutakse maha

Brest-Litovski leping

Mar 3, 1918

Saksamaa ja Venemaa rahuleping. Eesti- ja Liivimaa kubermangud alad anti ametlikult Venemaale aga tegelikult läks võim sakslaste kätte ja kehtestati sõjaväeline diktaktuur.

Riias kuulutati välja Balti hertsogkond

Nov 5, 1918

Autonoomne riik, mis kuulus Saksamaa koosseisu.

Compiegne vaherahu, esimene legaalne Ajutise Valitsuse koosolek

Nov 11, 1918

Saksamaa ja Venemaa, I maailmasõja lõpp. Saksamaa lubas koosolekut, kuna oli hädas kodumaal toimuva revolutsiooniga.

Eesti Ajutine valitsus loob Eesti Kaitseliidu

Nov 12, 1918

Salaja loodi Eesti Vabariigi esimese relvastatud kaitsestruktuur, mida juhtisid Johan Pitka ja Ernst Põdder.

Saksamaa annab võimu Eesti üle eestlaste kätte

Nov 21, 1918

Riias sõlmitud Eesti-Saksa kokkulepe, Eesti Vabariik hakkas toimima de facto/ tegelikult.

Vabadussõja algus

Nov 28, 1918

Punaarmee ründab Narvat ja algab Vabadussõda.

Eesti Töörahva Kommuuni loomine

Nov 28, 1918

Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee kuulutas "iseseisva riigi" Eesti Töörahva Kommuuni, mille juhiks sai Jaan Anvelt. See oli Venemaa nukuriik, et luua ilmet kodusõjas pealejäävatest enamlastest. Venemaa oli ka ainus, kes riiki tunnustas.

Üleskutse rahvaväkke

Dec 1, 1918

Eestlaste armee koosnes suures osas vabatahtlikest. Ajutine Valitsus kuulutas välja mobilisatsiooni, et vägesid suurendada.

Välisriikide abi

Dec 1, 1918

Detsembris 1918 saabus Eestile appi Suurbritannia sõjalaevastik, et aidata Vene vägesid tõrjuda. Toodi ka relvastust. Soomest ja Taanist tulevad Eesti poolele sõdima vabatahtlikud ning moraal tõuseb.

Eesti Rahvaväe Operatiivstaabi loomine

Dec 14, 1918

Eesti sõjategevus muutus ametlikumaks ja sihipärasemaks.

Sõjavägede ülemjuhatajaks Laidoner

Dec 23, 1918

Sõjavägede ülemjuhatajaks nimetati polkovnik Johan Laidoner, korraldati mobilisatsioon

Eesti väed suudavad Punaste sissetuleku seisma panna

Jan 2, 1919

Punased olid visalt liikunud Narvast Tallinna poole.

Rahvavägi teeb vasturünnaku

Period: Jan 9, 1919 to Jan 19, 1919

Tapa, Tartu ja Narva vabastamine, sõjaline edu tuli ka soomusrongide kasutusest

Soome vabatahtlikud aitavad Narva vabastada

Jan 18, 1919

Paju lahing

Jan 30, 1919

Kuperjanovi hukkumine

Punaarmee hakkab aeglaselt Eesti Lõunaosa vallutama

Apr 10, 1919

(hinnanguline kuupäev)

Asutava Kogu demokraatlikud valimised

Apr 23, 1919

Asutav Kogu koguneb Estonia kontserdisaalis. Häälteenamuse saavutasud bolševikud, andes lubaduse, et sõjas osalenud saavad endale maad (Maaseadus). Võtakse vastu ka Põhiseadus, kodanikuõigused. Esimese valitsuse eesotsas Otto Strandman.

Landeswehri lahing

May 5, 1919

Läti Vabariik oli sõjaliselt raskustes ning küsis sakslastelt abi, moodustati Landeswehri üksus. Sakslased aga kukutasid võimul olnud Läti valitsuse.

Vene Valgete Põhjakorpus teeb katse Petrogradi vallutada

May 13, 1919

Rünnak oli julge ja hõredad Punaarmee salgad löödi laiali (sõjategevus oli koondunud lõunarindele), kuid Petrogradi saadeti kaitsma lisaväed ja pealetung peatati. Rünnakule asuti ka Lõuna-Eestis/ Põhja-Lätis

Võnnu lahing

Jun 19, 1919

Toimus 19-23 juunil Põhja-Lätis eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel. Eestlaste võit, võidupüha.

Loodearmee ja Eestlaste uus katse Petrogradi vallutada

Oct 9, 1919

Rünnak oli üllatuslik ja seda saatis alguses suur edu, kuid Peteogradi ei vallutatud ja väed olid sunnitud taanduma

Punaste katse veelkord Narvat vallutada

Dec 30, 1919

Rünnak ebaõnnestus

Eesti alade tagasi võtmine

Jan 1, 1920

Jaanuariseisuga olid eestlased tänase Eesti territooriumi kindlustanud

Tartu rahuleping

Feb 2, 1920

Tartu rahuga tunnustas Venemaa tingimusteta Eesti riiklikku iseseisvust ja Vabadussõja tulemusel kehtestatud piire.

Relvarahu Eesti ja Venemaa vahel

Jun 3, 1920

Punaarmee ei suutnud Narvat vallutada ja pidi vaherahuga leppima. Vabadussõja ametlik lõpp

Molotov-Ribbentropi pakt

Aug 23, 1939

Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Molotov ja Saksamaa välisminister Ribbentrop kirjutasid Moskvas alla mittekallaletungi lepingule, milles Ida-Euroopa jagati kahe riigi mõjusfäärideks.

II maailmasõja algus

Sep 1, 1939

Hitleri väed tungivad Poolasse.

Vahejuhtum Poola allveelaev Orzeliga

Sep 15, 1939

Poola allveelaev Orzel sisenes Eesti vetesse. Neutraliteediseadusele vastavalt asuti seda interneerima, kuid allveelaev põgenes (NSV tungis Poolasse). Venemaa kasutas juhtunut, et süüdistada Eestit Nõukogude Liiduga sõjas oleva riigi abistamises.

Baaside leping

Sep 28, 1939

Teiste sõnadega Eesti-NSVL vastastikuse abistamise pakt. Eesti oli sunnitud NSVL-le loa andma selleks, et Eesti territooriumile tulevad NSVL baasid, algab Umsiedlung ehk baltisakslaste lahkumine ja toimub Valitsuse vahetus.
Eenpalu asemel nimetab Päts peaministriks Jüri Uluotsa (viimane põhiseaduslik peaminister).

Baltisakslaste lahkumine Eestist

Oct 18, 1939

Baltisakslaste ümberasumine, Eestist lahkusid peaaegu kõik sakslased, niiet jäid ainult eestlased ja venelased.

NSVL ultimaatum Eestile

May 16, 1940

Nõuti lisavägede maale lubamist ja uue valitsuse moodustamist.

Narva diktaadiga algab NSV okupatsioon Eestis

May 17, 1940

Juunipööre, uus venemeelne valitsus

May 21, 1940

Tallinna saabus Andrei Ždanov, kes nõudis Eesti Valitsuse asendamist venemeelsetega. Vabaduse väljakul toimus illustratiivne meeleavaldus Ždanovi nõudmiste toetuseks. Päts oli sunnitud ametisse nimetama uue Vares-Barbaruse valitsuse.

Eestist sai ENSV, liideti NSVL-ga

Aug 6, 1940

Juuni küüditamine

May 14, 1941

Toimus kõigis kolmes Balti riigis, enamus nendest, kes kaasa võeti, ei tulnud enam tagasi. Nende hulgas oli palju lapsi.

Suvesõda

May 22, 1941

Saksa-NSVL sõda, 7.juuli ületatakse Eesti piir, 28.august Tallinn. Rakendatakse Eesti jaoks laastavat põletatud maa taktikat

Jätkusõda

Period: May 25, 1941 to Sep 19, 1944

Jätkub Talvesõda. Osad eestlased läksid Soomele appi, neid kutsuti soomepoisteks. Otsustavaks saavad Sinimägede lahingud, kus peale jäävad soomlased - sõlmitakse 17. sept NSVL-ga rahu ja Soome säilitab iseseisvuse.

Algab Saksa okupatsioon

Jul 7, 1941

Eestlased võtavad sakslasi rõõmuga vastu, ollakse vene okupatsioonist väsinud ja loodetakse sakslastelt paremat

Asutati Eesti SS-leegion

Dec 5, 1942

Algab Narva lahing

Feb 2, 1944

Võitlus Narva pärast kestab 7 kuud. Eesmärk oli tungida Tallina ja Pärnuni, kuid ei õnnestunud.

Märtsi pommitamine

Mar 9, 1944

Nõukogude lennuvägi pommitas Eesti linnu jõuliselt Narva lahingute ajal. Narva tehti maatasa, pommitati Jõhvit, Tapat. Pommitati Tallinnat, hävines 40% elamispinnast (pildil on põlev vaekoda), ka Tartu ei pääsenud.

Eesti teeb taasiseseisvumiskatse

Sep 18, 1944

Otto Tiefi valitsus

Sep 18, 1944

Jüri Uluots (viimane seaduslik peaminister) nimetas 18. september 1944 ametisse Otto Tiefi valitsuse.

Nõukogude võimu taaskehtestamine

Sep 22, 1944

1. sept heisatakse punalipp Eesti lipu asemel Hermanni torni.