-
Saksamaa kuulutas Venemaale ja Prantsusmaale sõja ning algustas sissetungi Belgiasse. Sellega saab alguse I maailmasõda.
-
- aasta veebruari lõpus puhkes kasinate toiduvarude pärast Petrogradis revolutsioon. 27. veebruariks olid ülestõusnud pealinnas võimu haaranud.
-
Eestisse jõuavad teated Venemaal puhkenud mässust. See põhjustab Tallinnas ülelinnalise streigi ning politsei- ja kohtuasutuste ulatuslikke rüüstamisi.
-
Nikolai II loobub troonist ning annab võimu üle Ajutisele Valitsusele.
-
Eestlased korraldavad Venemaa pealinnas demonstratsiooni, et valitsusele survet avaldada autonoomiaseadust vastu võtma. Ajutine Valitsus oli sunnitud andma Eestile autonoomia.
-
Eestimaa ja Liivimaa kubermangud ühendatakse ühtseks rahvuskubermanguks ning kubermangukomissariks nimetatakse Tallinna linnapea Jaan Poska.
-
Maapäeva istungil teeb Jaan Tõnisson ettepaneku võtta kurss täielikule iseseisvumisele.
-
Enamlased haaravad Tallinnas võimu.
-
Ajutine Valitsuse kukutatakse võimult enamlaste poolt.
-
Enamlane Viktor Kingissepp võtab võimu Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks saab Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee.
-
Eesti Maanõukogu eirab enamlaste käske ning koguneb kokku Maapäevaks. Maapäeval kuulutatakse Maanõukogu kõrgeimaks võimuks Eestis.
-
Saksa väed korraldavad dessandi Saaremaale.
-
Sakslased alustasid pealetungi Eestisse. Enamlased löödi Eestist välja.
-
Maanõukogu otsusega luuakse 3-liikmeline Päästekomitee iseseisvuse väljakuulutamiseks. Komitee liikmeteks saavad Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik.
-
Vanematekogu kiidab heaks iseseisvusmanifesti, mida Päästekomitee ruttab välja kuulutama.
-
Maanõukogu liige Hugo Kuusner loeb Pärnus Endla teatri ees rahvale ette iseseisvusmanifesti.
-
Kõigi demokraatlike erakondade esindajatest moodustatakse Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Peaministriks saab Konstantin Päts ja tema asetäitjaks Jüri Vilms.
-
Venemaa ja Saksamaa sõlmivad Brest-Litovskis rahulepingu, mille tulemusel lähevad Balti kubermangud Saksamaa koosseisu.
-
Saksamaal puhkeb revolutsioon. Keiser kukutatakse ning luuakse sotsialistlik valitsus. 11. novembril kirjutatakse alla Compeigne'i vaherahule. Saksa okupatsioon Eestis lõppeb. Saksamaa annab loa Ajutise Valitsuse kokkukutsumiseks. Koosolekul moodustatakse Eesti Kaitseliit.
-
Riias sõlmitakse Eesti-Saksa kokkulepe, mis pidi tagama eestlastele lõpliku võimu Eesti aladel.
-
Punaarmee ründab Narvat. Enamlased püüavad Eestis riigipööret läbi viia.
-
Punaarmee marsib Narvasse ning kuulutab seal välja Eesti Töörahva Kommuun.
-
-
-
-
Enamlased korraldavad meeleavalduse nõudes, et Briti väed lahkuksid Tallinnast.
-
-
-
-
Soomusrongide ja Kuperjanovi pataljonide abiga suutsid Rahvaväe üksused vabastada Tartu ja Narva.
-
Rahvavägi hõivab Valga, Võru, Petseri ja Alüksne.
-
Kindral Laidoner kuulutab, et vaenlane on Eesti territooriumilt lahkunud.
-
Asutav Kogu võtab vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse ja maaseaduse.
-
Selleks, et sõjarinnet Eesti territooriumilt ära saada, asusid Eesti väed Vene valgeid ja Läti rahvuslasi abistama.
-
Läti Landeswehr korraldas alustas teist pealetungi Eesti-Läti vägede vastu Võnnus.
-
Rahvägi oli saavutanud Võnnu lahingus edu ja sakslased olid sunnitud taanduma.
-
Sakslaste Landeswehr oli saanud sõjas lüüa ja nad olid sunnitud paluma relvarahu.
-
Pihkvas toimuvad vaherahuläbirääkimised Eesti Vabariigi ja Vene SFNV vahel. Kuna Eesti väljendas soovi ka Soome, Läti ja Leedu kaasata, siis 18. septembril need katkesid.
-
-
Eesti Vabariik alustab taas läbirääkimisi Nõukogude Venemaaga, aga kuna Punaarmee oli samal ajal asunud Narvat ründama, siis need ei saavutanud häid tulemusi.
-
Punaarmee lüüasaamise tõttu on Vene diplomaadid sunnitud järele andma ning sõlmitakse vaherahuleping.
-
-
Tartus kirjutatakse alla rahulepingule Eesti ja Venemaa vahel.