-
I maailmasõja algus
Inimkonna senise ajaloo suurim relvastatud konflikt, mis katkestas ühiskondliku arengu. -
Veebruarirevolutsioon
Teated rahutuste algusest impeeriumi pealinnas jõudsid Eestisse. Ülelinnaline streik, 20 000 osalejaga miiting, poliitiliste vangide vabastamine. -
Petrogradi demonstratsioon
Eestlased kogunesid Petrogradi tänavatele Eestile autonoomiat nõudma. -
Ajutise Valitsuse määruse ilmumine Eesti kohta
Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati ühtseks rahvuskubermanguks. -
Maanõukogu valimised
Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse valimised. Täidesaatvat võimu hakkas teostama Maavalitsus (I juht Jaan Raamot). Samuti hakati looma Eesti rahvusväeosi. -
Enamlaste oktoobripööre Petrogradis
Enamlased võtsid võimu enda kätte ning Ajutine Valitsus kukutati. -
Enamlaste oktoobripööre Eestis
Viktor Kingissepp võttis Jaan Poskalt võimu üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee (juht Jaan Anvelt). -
Maanõukogu kogunemine Toompeal
Võeti vastu ajaloolise tähtsusega otsus: riiklikud sidemed Venemaaga katkesid ning Maanõukogu sai kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eestis. Eesti riikluse õiguslik teke. Hiljem hakati Euroopast otsima toetust vabariigi loomiseks. -
Sakslaste pealetungi algus
Punaarmee pidi nõrkuse tõttu kiiresti taganema ning kahe nädalaga olid enamlased Eesti aladelt välja löödud. -
Päästekomitee loomine
Moodustati Maanõukogu vanematekogu otsusega ning oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes ja iseseisvuse väljakuulutamisel. Liikmed Päts, Vilms ja Konik. -
Iseseisvusmanifesti heaks kiitmine
Teksti autorid olid Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson. -
Iseseisvusmanifesti ettelugemine Pärnus
Manifesti luges Endla teatri juures ette Maanõukogu liige Hugo Kuusner. -
Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse moodustamine ja vabariigi väljakuulutamine Tallinnas
Enamlased asusid öösel Tallinnast Petrogradi põgenema ja linn saadi rahvuslaste kontrolli alla. Alguse sai Eesti Vabariik, mille peaministriks sai Konstantin Päts ja tema asetäitjaks Jüri Vilms. -
Saksa okupatsiooni algus
Saksa väed jõudsid Eesti aladele ning Eesti iseseisvus katkes. Rahvuslaste poliitilised tegevused keelati ning omavalitsusi hakkasid juhtima baltisakslased. -
Bresti rahulepingu sõlmimine
Brest-Litovskis sõlmiti Vene-Saksa rahuleping: Eesti- ja Liivimaa alad jäid Venemaale, kuid võim läks saksa sõjaväelaste kätte. Kehtima hakkas sõjaväeline diktatuur. Samuti taheti luua autonoomne Balti hertsogiriik -
Balti hertsogiriigi väljakuulutamine
Aprillis Riias peetud Baltimaade maanõukogu koosolekul pöörduti saksa keisri poole, et saada abi riigi loomisel. Protsessid venisid, sest Berliinis ei oldud baltisakslaste kavadega samal nõul ning riik kuulutati alles novembrikuus välja. Riik aga reaalselt toimima hakata ei jõudnud. -
Compiegne'i vaherahu - I maailmasõja ja Saksa okupatsiooni lõpp Eestis.
Novembri algul puhkes Saksamaal revolutsioon, mis viis keisri kukutamisele ja sotsialistliku valitsuse loomisele. Uus valitsus kirjutas alla vaherahule, mis lõpetas I ilmasõja ja ka Saksa okupatsiooni Eestis. Samuti andsid sakslased olukorra normaliseerimiseks Eestis loa Ajutise Valitsuse kokkukutsumiseks. Toimus esimene legaalne koosolek üle mitme kuu. Tegevust alustas Eesti Kaitseliit. -
Võim Eestis läks lõplikult eestlaste kätte
Vastavalt Riias sõlmitud Eesti-Saksa kokkuleppele läks võim eestlaste kätte. Hakkas toimima Eesti riiklus. Eelmisel päeval astus taas kokku Maanõukogu. -
Vabadussõja algus
Punaarmee ründab Narvat. -
Eesti Töörahva Kommuuni väljakuulutamine
Enamlaste sõnul oli tegemist iseseisva riigiga. See loodi seetõttu, et Moskva püüdis anda sissetungile kodusõja ilmet. Kommuuni iseseisvust tunnustas vaid Venemaa ning kommuuni nõukogu, mille eesotsas oli Jaan Anvelt. Kommuun jätkas tugevat enamlaste poliitikat, mille hulka kuulus ka vastaste karm represseerimine. -
Ajutise Valitsuse üleskutse hädaolukorras
Ajutine Valitsus kutsus sõjast väsinud ja veidi juba alla andnud rahvast isamaad kaitsma. Pärast üleskutset hakati looma vabatahtlikke üksusi (nt Kalevlaste Malev jpt), appi tõttasid paljud noored. Samuti saadi välisabi Soomest ja Ühendkuningriigist. Sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner lõi sihipärase sõjategevusplaani. -
Rahvaväe vastupealetungi algus
- aasta esimese nädalaga pandi Punaarmee pealetung seisma, mis andis võimaluse vastupealetungiks soomusrongidega.
-
Üliolulise raudteesõlme Valga hõivamine pärast rasket Paju lahingut
Tänu soomusrongidele sai jaanuarikuuga vabastatud Tartu, Utrias maandatud meredessant tõrjus enamlased Narvast. Valga hõivamisega samal ajal saadi enamlased välja tõrjutud ka Võrust, hiljem Petserist ja Aluksnest. -
Asutava Kogu kogunemine Tallinnas
Võeti vastu põhiseadus ja maaseadus. Maareform teostati 1920. aastal, kui mõisnike maad riigistati ja maad jagati talurahvale, kes oli võtnud osa Vabadussõjast. -
Pihkva vallutamine
Maikuus viidi lahingutegevus Vene ja Läti territooriumile. Rahvavägi kasutas ära segadusi vastaste seas ja Punaarmeesse mobiliseeritud eestlasi, kes tulid Rahvaväe poolele üle, suudeti enamlased tõrjuda Velikaja jõe taha ja vallutada Pihkva. Samuti suudeti tänu läbimõeldud tegutsemisele sundida Punaarmeed Riia lähedalt põgenema ning enamlik Läti Nõukogude Vabariik hävis. -
Landeswehr'i sõja algus
Lätis toimunud riigipööre tõi juuni alguses kokku Eesti ja Saksa väed. Sakslastel õnnestus vallutada Võnnu linn. Antandi esindajate nõudel kehtestatud ajutine relvarahu ei püsinud kaua. -
Võnnu lahingu algus
Landeswehr'i sõja teine etapp algas sakslaste pealetungiga. Tänu Eesti varuüksustele pidid aga sakslased taanduma. -
Võnnu lahingu võit
Rahvaväe üksused said sakslaste taandumise tõttu lahinguteta Võnnu linna marssida. Praegu tähistame Eestis sel kuupäeval võidupüha. -
Vaherahu allakirjutamine
Pärast Võnnu lahingu võitu tekkis eestlaste seas tohutu sõjavaimustus, meeletu viha sakslaste vastu viis eestlasi Lätti paruneid peksma. Eesti väejuhatuse silme ees hakkas terendama Riia vallutamine. Varsti jõudsidki eestlased Väina jõe suudmesse, kus võeti Riia kahuritule alla. Siiski, Antandi esindajate nõudel kirjutati juuli alguses alla vaherahule. -
Loodearmee pealetung
Septembris alustati rahuläbirääkimisi venelastega, kuid sellele tõmbas kriipsu peale Loodearmee pealetung, milles oli ka Eesti sunnitud osalema. Punaarmee jõulisuse tõttu võitlusvõime minetanud Loodearmee liikus Eesti piiri poole, kuid valitsus otsustas neil relvad käest võtta. -
Algavad heitlused Narva pärast
Punaarmee andis eestlaste kaitsepositsioonide pihta võimsaid tulelööke. Siiski jäi eestlaste kaitse püsima. Detsembri lõpus oli Punaarmee jõud raugenud ning nende viimased varud olid otsas, mistõttu pidid punased polgud enda pealetungi lõpetama. -
Vaherahu sõlmimine
Detsembris toimunud Tartu rahukonverentsil taotles Eesti delegatsioon eesotsas Jaan Poskaga vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnustamist ja idapiiri kindlaksmääramist. Pärast pikki vaidlusi õnnestus ikkagi lepingule alla kirjutada. -
Lõpeb Vabadussõda
Vaherahu kehtima hakkamisega kell 10.30 lõpeb ka Vabadussõda. -
Tartu rahulepingu sõlmimine
Pärast Vabadussõda jätkusid rahukõnelused. Kuu aega kestnud rahukõneluste tulemusena pidid Eesti esindajad tegema mitmeid järeleandmisi. Tartu rahus määrati kindlaks Eestile sobiv riigipiir, kommunistlikud väeosad saadeti laiali, eestlased said õiguse Venemaalt koju tulla, Eesti vabanes võlgade tasumisest Venemaale ning sai 15 miljonit kuldrubla Venemaa kullavarudest. Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. -
Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine
Molotov ja Ribbentrop kirjutasid alla mittekallaletungi lepingule. Selle oluline osa oli salajane lisaprotokoll, kus jagati omavahel ära Ida-Euroopa. -
Teise maailmasõja algus
Saksa väed tungisid Poolasse. -
Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale sõja
Lääneriikide väed jäid Saksa piiril passiivseks ning nad ei kuulutanud Nõukogude Liidule sõda. -
Tallinna sadamasse sisenes Poola allveelaev Orzel
Eesti üritas jääda sõjas neutraalseks, kuid allveelaev põgenes ning Nõukogude Liit süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises. -
Punaarmee ründab Poolat
Poola jagamist tähistas Wehrmacht'i Punaarmee ühine võiduparaad Brest-Litovskis. -
Nõudmine vastastikuse abistamise pakti allkirjastamiseks
Eesti Välisministrile Karl Selterile esitati nõudmine, et ta allkirjastaks Eesti ja Nõukogude Liidu vahelise vastastikuse abistamise pakti, millega NSVL saaks luua Eestisse enda sõjalaevastiku baasid. -
Käskkiri "Võimsa ja otsustava löögi" andmiseks Eestile
NSVL-i kaitserahvakomissar Vorošilov andis käskkirja, millega nõuti löögi andmist Eestile. -
Baaside lepingu sõlmimine
Sõlmiti vastastikuse abistamise pakt EV-i ja NSVL-i vahel. -
Agressioni alguspäev
Eesti idapiirile koondati 130 000 sõdurit ja tuhandeid sõjasõidukeid. Eestil oli vastu panna kordades vähem mehi ja sõidukeid. -
Baltisakslaste lahkumine
Hitler pidas kõne, kus kutsus kaasmaalased tagasi koju, mistõttu Eestist lahkus 12 660 baltisakslast ja umbes 1000 kadakasakslast. -
Tallinna sadamasse saabusid 3 Vene miinilaeva
Sellele järgnesid ka Balti sõjalaevastiku põhijõud. Maavägede sissemarss algas 6 päeva hiljem -
Talvesõja algus
Soome ei olnud nõus baaside lepingule alla kirjutama, mistõttu Venemaa alustas sissetungi Soome. 13.03.1940 sõlmiti rahuleping kahe riigi vahel, kuid Soome pidi osa enda territooriumist loovutama vastasele. -
NSVL esitab Eestile ultimaatumi täiendavate Punaarmee vägede lubamiseks EV-sse
Sõjaline vastupanu oli lootusetu ning nii Eesti kui ka teised Balti riigid olid sunnitud alistuma. -
Eestisse saabus 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit
Baasivägede kontroll alla läks lisaks muudele piirkondadele Eestis ka Tallinn. Laidoner oli sunnitud alla kirjutama Narva diktaadile, mis andis kontrolli ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmeele. -
Nõukogude võimuesindajate organiseeritud meeleavaldus
Stalini eriesindaja Andrei Ždanov hakkas Eestis uut valitsust kokku seadma ning samuti lasi korraldada kohalikel vakapoolsetel meeleavalduse Moskva ultimaatumite toetamiseks. Sama päeva õhtul kinnitas Päts ametisse uue, Johannes Vares-Barbaruse valitsuse. Juulis toimusid ka Riigivolikogu valimised, mis polnud demokraatlikud. -
ENSV väljakuulutamine
Kommunistlik Riigivolikogu kuulutas välja ENSV ning augusti alguses võeti Eesti vastu NSV Liitu. -
Massiküüditamine
Kuigi juba 1940. aasta lõpus kadusid teadmatusse üle 1000 endise poliitiku ja muu riigitegelase, siis repressiivpoliitika kulminatsiooniks kujunes juuniküüditamine. Eestist deporteeriti ca 10 000 inimest, kes viidi vangilaagreisse, Siberisse või lihtsalt tapeti. -
Vene-Saksa sõja algus
Punaarmee sai alguses hiiglaslikke kaotusi. -
Sakslased ületavad Eesti piiri
Punaväed loovutasid algul sakslastele kogu Lõuna-Eesti. Vahepeal rinne stabiliseerus ja hiljem läks sakslaste tähelepanu Tallinnale. Punaarmee jättis Tallinna maha augusti lõpus. -
Metsavendade ülestõus
Rahvuslik ülestõus Tartus, kus oli sel hetkel Punaarmee. Saksa vägede saabumiseni oli linn metsavendade kontrolli all. -
Eesti allutati Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile
Ministeeriumit juhtis baltisakslane Alfred Rosenberg. Loodi Ostlandi riigikomissariaat, millest üks osa oli ka Eesti kindralkomissariaat. -
Eesti SS-leegioni asutamine augustis
See ei osutunud eriti populaarseks, sest eestlased olid sakslaste poliitikas pettunud. Eesti Omavalitsus kuulutas 1943. a märtsis välja meeste sundvärbamise ja aasta lõpus sundmobilatsiooni. Leegionäride arv kasvas 1944. aastaks 11 tuhandeni ja 43. aasta suvel saadeti 20. Eesti SS-diviisi allüksus Narva rindele. Lisaks läksid soomepoisid Soome armeesse 1944. aasta alguses ja loodi Jalaväerügement 200. -
Üldmobilisatsiooni väljakuulutamine
Eesti Omavalitsus kuulutas välja üldmobilisatsiooni, mida toetasid ka rahvuslikud ringkonnad. -
Eesti Vabariigi Rahvuskomitee loomine
Tegu oli vastupanugruppe hõlmava komiteega. -
Venelased lõid Narva jõe läänekaldale mitu sillapead
Jaanuaris algas idarinde põhjalõigus Punaarmee üldpealetung. Sakslased taandusid seetõttu kiiresti Eesti poole. Võitlus Narva pärast kestis 7 kuud. -
Narva pommitamine
Veebruari keskel alustasid venelased Narvale pealetungi ning märtsi alguses toimus suur terrorirünnak kogu ajaloolisele linnale. 8. märtsil pommitati Jõhvit ja Tapat. -
Märtsipommitamine Tallinnas
250 Vene lennukit pommitasid öösel Tallinnat. 25.03 pommitati ka Tartut. -
Punaste rünnak Auvere sillal
Sel päeval tõrjusid eestlased venelaste rünnaku, kuid 2 päeva hiljem marssisid venelased taas Narva sisse. Suve jooksul toimusid lahingud ka Sinimägedes, kust 10. augustil Vene väed lahkusid. -
Punaarmee hõivas Tartu
Venelased ületasid Kärevere silla kaudu Emajõe ning liikusid edasi Jõgeva poole, kuid sinnani nad ei jõudnud. -
Üritati taastada Eesti Vabariik
Sakslased hakkasid taanduma ning seetõttu oli võimalik üritada taastada vabariik, kuid kolm päeva hiljem lehvis Pika Hermani tornis taas punalipp. -
Nõukogude tankid sisenesid Tallinna
Pärastlõunaks oli Tallinn punaväelaste käes. Seejärel okupeeriti kogu mandriosa. Septembrikuu lõpuks olid 80 000 eestlast põgenenud läände.