Eesti Iseseisvumine

  • Esimese maailmasõja algus

  • Veebruarirevolutsioon

    Kasvas sõjatüdimus ja umbusaldus valitsusse. Veebruari lõpus vallandusid Petrogradis toitlusrahutused, mis arenesid kiirelt revolutsiooniks. Sõjavägi läks üle rahva poolele ning keiser loobus oma troonist. Venemaast sai vabariik ja võim läks ajutiselt valitsuse kätte. Juhtpositsioonil olevad pahempoolsed soovisid endale suuremat võimu.
  • Streik Tallinnas, suur miiting

    Rahutused jõudsid Tallinna ning 20 000 inimest kogunesid miitinguks. Asuti Paksust Margareetast vange vabastama, tapeti vangla ülem ja valvureid. Sõdurid ja madrused tapsid ohvitsere, öösel mitmel pool tekkisid tulekahjud ning oli kuulda tulistamist.
  • Eestlased demonstreerivad Petrogradis

    Avaldati survet autonoomiaseaduse kehtestamiseks.
  • Määrus Eestimaa kubermangu juhtumise ajutise korra kohta

    Eestimaa ja Liivimaa kubermangud ühendati ühiseks kubermanguks. Komissar oli Jaan Poska. Nõuandev organ oli Ajutine Maanõukogu ning täidesaatvaks asutuseks sai Maavalitsus.
  • Maanõukogu valmised

    Eesti esimesed parlametaarse rahvaesinduse valmised. Ametisse seati Maavalitsus.
  • Saksa sõjavägi jõuab Eestisse

    Septembris ja Oktoobris, vallutati Lääne-Eesti saared.
  • Enamlaste kasv

    Nende sihiks oli vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua kogu maailma hõlmav uut tüüpi internatsionaalne ühiskond. Kuulusid ülevenemaalisesse parteisse. Lubasid suurelt ning tegid elu jutuga ilusaks.
  • Oktoobripööre

    1. oktoobril võttis Viktor Kingissepp võimu kubermangukomissarilt Jaan Poskalt üle. Kohalikuks valitsusasutuseks sai EESTIMAA NÕUKOGUDE TÄITEVKOMITEE. Ühe partei diktatuur.
  • Maanõukogu otsus

    Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti asutav kogu, kui neid pole siis on võimul Eesti Maanõukogu ning Eestis kehtivad ainult Maanõukogu seadused. See otsus tähendas sidemete katkemist Venemaaga.
  • Iseseisvuse väljakuulutamine

    Selleks, et saada teiste riikide arvamust Eesti iseseisvumisest saadeti delegatsioon Lääne-Euroopasse. Eestlased lootsid Eesti Asutavale kogule, kuid valimised jaanuari katkestati ära. Otsustati viia käiku revolutsioon. Koostati manifest.
  • Saksa pealetung

    Enamlased kaotasid Sakslastele ja need löödi Eestist välja, kuna Punaarmee ei olnud piisavalt tugev.
  • Päästekomitee

    Aitas iseseisvust välja kuulutada. Päts, Vilms, Konik.
  • Isesesvumise heakskiit

    Manifest kuulutati heaks. Päts ja Vilms tahtsid Haapsalus ja Tartus seda ette lugeda, kuid sakslased jõudsid ette. Tehti koopiad ja jagati laiali.
  • Eesti Vabariigi ajutine valitsus

    Koosnes kõigi demokraatlike erakondade esindajatest. Peaminister Päts ning asetäitja Vilms.
  • Saksa okupatsioon

    Vene ja Saksa rahuleping ning kehtis sõjaline diktatuur. Taheti luua Balti riiki, kuie pika viivituse järel loodi see lõpuks 5. novembril
  • Saksamaa revolutsioon

    Novembri alguses pohkenud revolutsiooni mõjul kukutati troonilt keiser ning loodi sotsialistlik valitsus. Uus valitsus kirjutas alla Compiegne'i vaherahule 11. novembril.
  • Esimene Ajutise Valitsuse legaalne koosolek.

    Kestis üle mitme kuu. Loodi Kaitseliit, rahvuslased võtsin linna okupatsioonivõimudelt tagasi, kuid Lõuna-Eesti püsis Saksa võim kindlamalt. Lõplikult läks võim eestlastele 21.nov. - Eesti - Saksa kokkulepe Riias.
  • Vabadussõja algus

    Oli vaja ühendada Saksa ja Vene revolutsiooni jõud. 28.nov ründas Punaarmee Narvat ning 29. nov. marssisid nad linna sisse. Seal kuulutati välja Eesti Töörahva komuun. Enamlased võtsid niiöelda tagasi Jõhvi Rakvere,Valga,Tartu,Võru. Rahvas ei uskunud sõja vajalikusesse.
  • Murrang Sõjas

    Rahvas sai aru, et nad on ainsad, kes on võimelised oma kodumaad päästma. Loodi vabatahtlikke üksuseid.
  • Vastupealetung

    Punaarmee pealetung peatati, Soomusrongid ning Kuperjanovi partisanid vabastasid Tartu. VEnelased tõrjuti Narvast. 1. veebruariks oli eest võõrvägedest vaba.Punaarmee kogunes Lõunasse, aga jäid ikka Rahvuslastele alla.
  • Landeswehr´i ja Võnnu sõda

    1. aasta lõpul toimus lätis riigipööre ning see tõi välja uuesti viha Sakslaste vastu. Saksalsed vallutasid Võnnu linna. Kehtestati relvarahu, kuid saksalased said aru, et peavad taanduma. 23.juuni marssisid linna rahvaväelased.Landeswehr´i lahing tootis eestlastes sõjavaimustust. Eesti väed hakkasid juba Riia vallutamise peale mõtlema.
  • Vaherahu

    Kirjutati alla vaherahule Antandi esindajate nõudmisel. Ulmanise valitsus võttis juhtimise üle, Landeswehr saadeti enamlaste vastu. Sakslased pidi Lätist lahkuma
  • Vabadussõja lõpp

    Eestlased suutsid punaarmeele vastu pidada ning punaarmee taganes Narvast. Tartu rahukonverents taotles Eesti iseseisvumist ning määras kindlaks idapoolse piiri. Vaherahu hakkas kehtima 3. jaanuaril ja sellega lõppes Vabadussõda.
  • Rahuleping

    Sellega määrati kindlaks riigipiir ning saadeti laiali kommunistlikud Eesti väeosad, Venemaa eestlased said kodumaale tagasi tulla. Venemaa tunnistas Eestit kui iseseisvat riiki ning Eesti ei pidanud olsalema Vene välisvõägade tasumisel ja sai Vene kullavarudest 15 miljonit kuldrubla.
  • Molotov-Ribbentropi pakt

    Nimetati ka Hitler-Stalini paktiks. Mittekallaletungi leping. Salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida-Euroopa - Venemaale niiöelda läksid Ida-Poola, Soome ja Balti riigid, Bessaraabia. Sasamaale - ülejäänud Poola alad, Leedu.
  • Sissetung Poolasse

    Saksamaa alustas rünnakut Poolale ja see alustas Teise maailmasõja. 3. septembril kuulutasid Saksamaale sõja ka teised riigid: Prantsusmaa ja Suur-Britannia. 17. september - Poolat ründas Punaarmee. Lääneriikide väed, kes olid koondatud Saksamaa piiridele ei alustanud tegevust. Ka demokraatlike riikide väed e kuulutanud sõda NSV Liidule. Moskva ja Berliin said oma plaanidega edasi minna.
  • Orzel, Poola alvelaeva sisenemine Tallinna sadamasse

    Allveelaev sai põgeneda, kuid Eestit süüdistati neutraliteedi rikkumises. 24. septembril esitati Eesti välisministrile, Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt. See pakt andis NSV Liidule õiguse liia Eesti territooriumil sõjalaevastiku baasid.
  • Nõukogude liidu nõudmised Eestile

    NSV Liidu kaitserahvakomissar andis välja käskkirja nõudmisega anda Eestile võimas ja otsustav löök. Arutelud toimusid Tallinnas. Sõjalaevad ja Lennukid tungisid reegleid rikkudes üle piiride ja otsustati Kremli nõudmised vastu võtta.
    Eestil ei olnud enam võimalik idavaenlasega võrdseid sõjaressursse välja panna.
  • Baltisakslaste lahkumine.

    Ida- ja Kesk-Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutati Saksamaale ümber. Eestist lahkus kuu ajaga 12 600 baltisakslast. See andis Eestile tugeva löögi, kuuldused et Balti riigid on Moskvale maha müüdud tugevnesid.
    Olukorra paremaks klaarimiseks sai peaministriks Jüri Uluots, aga ka tema ei suutnud seda olukorda parandada.
  • Talvesõja algus

    Sarnased lepingud suruti peale ka Lätile (05.10) ja Leedule (10.10).
    Soomes ei läinud asjad nii libedalt ja sellepärast alustaski Venemaa 30. novembril sissetungi Soome.
    Peale selle, et Nõukogude Liit heideti Rahvastellidust välja, ei jooksnud keegi Soomele appi. Soome suutis tekitada suuri kahjusi ja Kreml oli sunnitud tagasi tõmbama.
  • Rahuleping

    Soome pidi loovutama 1/10 oma territooriumist ja andma Punaarmeele rendile Hanko poolsaare. Vastutasuks sai Soome säilitada oma iseseivuse ja seda ka sama aasta suvel.
  • Ultimaatumid

    1. aasta kevadel kasutas Saksamaa välksõja taktikat, suutsid hõivata Taani, Norra, Hollandi, Belgia ja põhjustada suuri kaotusi nii Prantsusmaale kui ka Suurbritanniale. Samal ajal teravdas Nõukogude Liit suhteid Balti riikidega, tõi mehi baasidesse juurde. Ultimaatumid Lätile, Leedule ja Eestile nõudis Nõukogude Liit täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist keskustesse ja Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist.
  • Juunipööre

    Eestisse saabus Stalini eriesindaja Andrei Ždanov. Tema käsul hakati moodustama uut valitsust. Vabaduse väljakule koguti mõnituhat inimest, nende hulgas oli nii vabrikutöölisi, Petserimaa venelasi ja ka umbes 150 tsiviilriides punaväelast. Meelevaldajate rongkäik käis läbi Toompealt ja suundus siis Kadriorgu, nõudes selleaegse valitsuse vahetumis Nõukogude-sõbralikuma valitsusega. Patarei vanglast vabastati osad poliitvangid. Õhtu lõpuks lehviski punalipp Pikas Hermannis.
  • Uus valitsus

    Samal õhtul nimetati ametisse uus valitsus. UUe valitsuse kooseisus ei olnud alguses mitte ühtegi kommunisti.
    Juuli esimestel nädalatel saadeti laiali Riigikogu ja alustati Riigivolikogu valimistega. Rahvusliku opositsiooni kandidaadid tõrjuti kõik kõrvale.
  • ENSV

    Kommunistlik Riigikogu kuulutas välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ja palus viimase vastuvõtmist Nõukogude Liidu koosseisu. 6. augustil saigi see teoks.
    Senine riigiaparaat lammutati, võtmepositsioonid läksid kommunistde kätte. Riigivolikogust sai Ülemnõukogu ja Vabariigi Valitsusest Rahvakomissaride Nõukogu. Juhtiv ja suunav jõud oli eestimaa Kommunistlik Partei.
  • Sõjaväelased Eestis.

    Oktoobri alguses saabusid Tallinnase kolm Vene miinilaeva ja siis ka maaväed.
    Punaväelased eestlastega ei suhelnud ja elasid kinnistel aladel. Pahempoolsete katsed suhtluseks keelati kohe Moskva poolt ära.
    Iseseisvus püsis aga Eesti oli siiski Nõukogude Liidu protektoraat. Välispoliitika sõltus ainult idanaabrist. Tihenes koostöö Läti ja Leeduga, vähenes lääneriikidega.
    Talvesõja ajal üritas Eesti jääd neutraalseks, hoolimata Eestist startivatest Vene pommitajatest.
  • Küüditamine

    Küüditamine toimus korraga kolmes Balti riigis. Eestist küüditati umbes 10 000 inimest. Enamik neist tapeti või nad hukkusid Venemaal.
  • Suvesõda

    Punaarmee kandis suuri kaotusi ja taandus. Sakslased hõivasid kiiresti Läti ja Leedu ja jõudsid ka Eestini. Punaarmee oli piirilahingutest nii löödud, et loovutas Lõuna-Eesti, saavutas kontrolli aga Põhja-Eesti üle. Sakslased suutsid juuli lõpul sisse murda Emajõel seisva Punaarmee korpuse. Jõudsid Soome laheni ja hõivasid Narva.
  • Rahvuslik ülestõus

    Tartus puhkes rahvuslik ülestõus, metsavennad suutsid hoida Punaarmeed tagasi kuni Saksa vägede saabumiseni. Nende peamised vastased olid Punaarmee, NKVD väeosad ja hävituspataljonid. Hävituspataljonid suutsid Suveõja jooksul tappa ligi 2000 tsiviilisikut. Tapeti ka niisama, vähima kahtluse korral.
  • Tallinna maha jätmine

    Punaarmee ei suutnud enam vastu panna ja jättis Tallinna maha.
  • Sakslaste tagasitulek

    Alguses võtsid eestlased Saksa vägesid väga hästi vastu. Oldi nagu unustatud et tegu oli samade orjastajatega.
    Detsembris moodustati Eestist, Lätist, Leedust ja Valgevenest Ostlandi riigikomissariaat.
    Eesti Omavalitsus oli kohalik kollaborant Saksa vägedele, eesotsas Hjalmar Mäega. Ümbertehtud rassiliselt puhas Eesti pidi saama Suur-Saksamaa koostisosaks.
  • Suured kahjud

    Järjest pommitati nii Narvat, Jõhvit, Tapat ja ka Tallinnat ning lõpuks Tartut. Õhurünnakud pigem vihastasid sõjamehi, mitte ei pannud alla andma.
  • Üldmobilisatsioon

    Eesti Omavalitsus kuulutas välja üldmobilisatiooni, seda toetasid ka rahvuslikud ringkonnad. Eestlasi õhutati astuma välja Eesti eest, kohutava Punaarmee vastu. Veebruari keskel suundus Punaarmee pealetungile Narva alla. Märtsi alguseks suudeti vaenlane tõrjuda linnast põhja poole, jõe taha.
  • Tartu maha jätmine

    Punaarmee suutis enda kontrolli alla saada Tartu ja hoolimata sakslaste pingutustest ei suutnud nad vastu panna.
  • Taasiseseivuse kuulutamine

    Alguses moodustati vastupanu gruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. Levitati Saksa-vastaseid üleskutseid ja räägiti omariikluse taastamisest. Jäädi ootama sobivat momenti, et taasiseseisvumine välja kuulutada. 18. septembril kuulutati välja Vabariigi Valitsus, koos uute juhtide ja juhatajatega. Loodeti, et suudetakse hoida Tallinnat Valitsuse käes, aga seda jäid tagama ainult juhuslikud Eesti sõdurid, kes pealinnas viibisid.
  • Valitsuse lahkumine

    Eesti valitsus otsustas lahkuda ja asju edasi jada eksiilis. Paljud saadi aga kätte ja saadeti laagritesse või lasti lihtsalt maha. Sini-must-valge lipp tulistati Hermanni otsast lihtsalt alla
  • Tallinn võetakse üle

    Hommikul sisenesid Nõukogude Liidu väed Tallinna ja pärastlõunaks oli terve linn punaväelaste käes. Kogu mandriosa okupeeriti. Väikesed rahvuslikud grupid suutsid küll pealetungi aeglustada, aga mitte ära hoida. Selle tagajärjel said väga paljud eestlased pääsetee üle mere. Seda nimetataksegi Suureks Põgenemiseks. Kõige viimane ala - Sõrve poolsaar okupeeriti alles 24. novembril.