Eesti 20. sajand

  • I maailmasõja algus

    I maailmasõja algus
    Austria troonipärija atentaadi järel algas esimene maailmasõda
  • veebruarirevolutsioon

    veebruarirevolutsioon
    Tsaari võim kukutati. Ajutise valitsuse moodustamine
  • Jaan Poska määramine Eestimaa kubermangukomissaariks.

    Jaan Poska määramine Eestimaa kubermangukomissaariks.
    Vene ajutine valitsus valis Jaan Poska Eestimaa kubermangukomissaariks.
  • Eestlaste demonstratsioon Petrogradis

    Eestlaste demonstratsioon Petrogradis
    Moodustati 40 000 osavõtjaga meeleavaldus, et toetada rahvusliku autonoomiat.
  • Autonoomia

    Autonoomia
    Eesti ala ühendatakse üheks kubermanguks, saadakse autonoomia.
  • Esimene maapäeva istung

    Maapäev oli rahva valitud esinduskogu
  • Oktoobripööre

    Oktoobripööre
    Bolševikud kukutasid Vene ajutise valitsuse
  • Päästekomitee moodustamine

    Päästekomitee moodustamine
  • Ajutise valitsuse moodustamine

    Ajutise valitsuse moodustamine
    Pealinnas kuulutati välja iseseisvus, kõrgeim võim läks Ajutise valitsuse kätte
  • Sisenevad Saksa väed

    Sisenevad Saksa väed
    Sisenenud saksa väed ei tunnista Eesti iseseisvust.
  • Eesti politsei asutamispäev

    Eesti politsei asutamispäev
    Tallinnas asuvad politseijaoskonnad võtavad Saksa vägedelt võimu üle.
  • Bolševikud valmistuvad pärast Saksa vägede lahkumist võimu üle võtma

    Bolševikud valmistuvad pärast Saksa vägede lahkumist võimu üle võtma
  • Punaarmee alustab taganevate Saksa vägede järel edasitungi

    Punaarmee alustab taganevate Saksa vägede järel edasitungi
  • Vabadussõja algus

    Vabadussõja algus
    Esimesed Eesti sõdurid (esialgu koolipoisid ja polgu ohvitserid) jõuavad Narva alla.
  • Kuulutatakse välja Eesti töörahva kommuun

    Kuulutatakse välja Eesti töörahva kommuun
    Narvas kuulutatakse välja Eesti töörahva kommuun. Nõukogude Venemaa tunnistas Kommuuni iseseisvust, jäeti mulje et toimub kodusõda.
  • Inglise eskaader Tallinnas

    Inglise eskaader Tallinnas
    Inglased vallutasid Venemaalt kaks hävitajat ja andsid need Eesti mereväele. Mereväge aitas rajada Johan Pitka. Pitka samuti korraldas punaste tagalasse meredessante.
  • Laidoner määratakse Eesti sõjavägede ülemjuhatajaks

    Laidoner määratakse Eesti sõjavägede ülemjuhatajaks
  • Tapa raudtee sõlmjaama vallutamine

    Tapa raudtee sõlmjaama vallutamine
    3 soomusrongi vallutasid Tapa raudteede sõlmjaama. Lõigati läbi Punaarmee ühendused Põhja- ja Lõuna-Eesti vahel.
  • Tartu vabastamine

    Tartu vabastamine
    Kuperjanovi partisanid aitasid vabastada koos soomusrongidega Tartu
  • Utria dessant

    Utria dessant
    Peamiselt Soome vabatahtlikud (Põhja pojad) maabusid Utria rannas
  • Laidoner ülendati kindralmajoriks

    Laidoner ülendati kindralmajoriks
  • Paju lahing

    Paju lahing
    Üks verisemaid lahinguid Vabadussõjas. Soome vabatahtlikud ja Kuperjanovi partisanid vallutasid Paju mõisa. Hukkus Kuperjanov
  • Valga ja Võru vallutamine

    Valga ja Võru vallutamine
  • Petseri vallutamine

    Petseri vallutamine
    Eesti territoorium on vaenlastest vaba
  • Eestisse saabus Taani vabatahtlike kompanii

    Eestisse saabus Taani vabatahtlike kompanii
  • Asutav kogu tuleb kokku

    Asutav kogu tuleb kokku
    Kui olukord rindel oli staabiilsem peale Punaarme uut suurt pealetungi tuli Asutav kogu Estonias kokku. Nende suurimaks saavutuseks oli põhiseaduse ja maaseaduse vastuvõtmine
  • Vene põhjakorpuse pealetung Narva alt

    Vene põhjakorpuse pealetung Narva alt
    Vene põhjakorpus - Judenitš läks Narva alt pealetungile. Eestlased toetasid neid dessantidega rannikul. Jõuti Petrogradi lähistele. Eestlased kasutasid aega, et ehitada tugevad kindlustused Narva jõe joonele.
  • Sakslased vallutavad Riia

    Sakslased vallutavad Riia
    von der Goltzi juhtimisel vallutati Riia. Süüdistati eestlasi Põhja-Läti okupeerimises. Eesti ei tunnistanud Niedra valitsust ja nõudsid sakslaste tagasitõmbumist.
  • Pihkva vallutamine

    Pihkva vallutamine
  • Vallutatakse Lätis Jekabpils, Eesti töörahva kommuun läheb laiali

    Vallutatakse Lätis Jekabpils, Eesti töörahva kommuun läheb laiali
    Esialgu oli eesmärgiks vaid Volmari ja Aluksne hõivamine, kuid pealetung oli edukas. Nõukogude valitsus sai aru, et Eestit sõjaliselt ei ületata ning sooviti rahuläbirääkimisi. Eesti töörahva kommuun läks laiali
  • Eesti vägede ja Landeswehri vahelise sõjategevuse algus

    Eesti vägede ja Landeswehri vahelise sõjategevuse algus
    Esialgu olid sakslased edukad, vaherahuga ei nõustunud kumbki osapool
  • Võnnu lahing

    Võnnu lahing
    Otsustav lahing Landeswehri vastu, sellest sai Võidupüha
  • Sakslased annavad alla

    Sakslased annavad alla
    Sakslased andsid alla, lahkusid Riiast ja naasis Ulmanise valitsus.
  • Nõukogude Venemaa pöördub Eesti poole ametliku rahupakkumisega.

    Nõukogude Venemaa pöördub Eesti poole ametliku rahupakkumisega.
    Pihkvas toimunud rahukõnelused läksid ummikusse.
  • Loodearmee pealetung Petrogradile

    Loodearmee pealetung Petrogradile
    Loodeaarmee suurpealetung Petrogradile. Eesti väed toetasid tiibadel. Pulkovo juures said valged lüüa, Eesti väed tõmbusid tagasi.
  • Uued rahuläbirääkimised

    Uued rahuläbirääkimised
    Pärast Loodearmee lüüasaamist uued rahuläbirääkimised Tartus. Eesti delegatsiooni juht oli Poska, Nõukogude Venemaal Joffe
  • Viimane katse Narvat vallutada

    Viimane katse Narvat vallutada
    Punaarmee viimane katse Narvat vallutada löödi tagasi.
  • Vaherahu algus

    Vaherahu algus
    Kell 10.30 algas vaherahu.
  • Kirjutatakse alla Tartu rahule

    Kirjutatakse alla Tartu rahule
  • Molotov Ribbentropi pakt

    Molotov Ribbentropi pakt
    MRP-s oli lisaks mittekallaletungi lepingule ka salaprotokoll, mis jagas riigid mõjusfääridesse
  • Orzeli intsident

    Orzeli intsident
    Orzel oli Poola allveelaev, mis peatus Eestis. NSVL leidis, et Eesti pole neutraalne riik.
  • Sõlmitakse baaside leping

    Sõlmitakse baaside leping
    NSVL rajab baasid saartele, Lääne-Eestisse ja Paldiskisse. Võõraid sõdureid siseneb rohkem, kui eestis kaitseväelasi
  • Ultimaatum Eestile

    Ultimaatum Eestile
    NSVL esitab Eestile ultimaatumi, nõudes lisavägede sisenemist ning uue valitsuse moodustamist.
  • Narva diktaat

    Narva diktaat
    Okupatsioon Eestis algab.
  • Juunipööre

    Juunipööre
    Ždanovi juhtimisel korraldati riigipööre, mille tulemusena sooviti Eesti liita Nõukogude Liiduga. Samal päeval nimetati ametisse Barbaruse valitsus, kus polnud kommuniste.
  • Kuulutatakse välja ENSV

    Kuulutatakse välja ENSV
    Kuulutati välja ENSV ning paluti liitumist Nõukogude Liiduga.
  • Anneksioon

    Anneksioon
    ENSV liidetakse NSVL koosseisu.
  • Juuniküüditamine

    Juuniküüditamine
    10 000 inimeste küüditati.
  • Saksa okupatsioon

    Saksa okupatsioon
    Algab Saksa-NSVL sõda, 7. juulil ületatakse Eesti piir. Eestlasi mobiliseeriti nii punaarmeese kui ka saksa väeosadesse. Esinesid ka neutraalsed variandid metsavennad.
  • Eesti SS-leegioni loomine

    Eesti SS-leegioni loomine
  • Ametisse nimetatakse Otto Tiefi valitsus.

    Ametisse nimetatakse Otto Tiefi valitsus.
    Otsuse teeb Eesti viimane seaduslik peaminister Jüri Uluots.