I Maailmasõja algus

I Maailmasõja algus

Aug 1, 1914

Saksamaa alustab sõda Vene impeeriumi vastu.

Saksamaa vallutas Poola Leedu ja Kuramaa

1915

Koguti vägesid Eesti aladele. Lahingud käisid Riia lähistel ja rinne jõudis Väina jõele.

Veebruarirevolutisoon Petrogradis

Period: Feb 23, 1917 to Mar 3, 1917

Enamlased kukutasid keiser Nikolai II, moodustati Venemaa vabriik ja võim läks Venemaa Ajutisele valitsusele.

Tallinna ülelinnaline sterik

Mar 2, 1917

rahutused vene impeeriumis toimunud rahutustest põhjustasid 20000 osavõtjaga rahutused, kes vabastasid Paksust Margareetast vangid (hoone süüdati).

Autonoomiaseaduse projekt

Period: Mar 3, 1917 to Mar 31, 1917

Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt. Asutava kogu valimised olid aga küsimuse all ja eestlased otsustasid avaldada valitsusele survet.

Demonstratsioon Petrogradis

Mar 26, 1917

Petrogradis toimus suur meeleavaldus, mis oli niivõrd hästi korraldatud, et avaldas muljet Vene valitsusorganitele. 40000 lippudega marssivat inimest nõudis Eestile autonoomiat. Kohal olid ka puhkpilliorkestrid ja koorid.

Eestimaa ja Liivimaa kubermangu ühendamine

Mar 30, 1917

Ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Sellega ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Haldusüksuse ette nimetati Jaan Poska.

Maapäeva valimised

Jun 1, 1917

Bolševikud said kõige rohkem hääli(39%), Demokraatlik plokk(Tõnisson, 23%), Tööerakond(Jüri Vilms, 21%), Eesti Maarahva Liit (Konstantin Päts)

Oktobripööre

Oct 24, 1917

Rahvuslust eitaval positsoonil olid enamlased, kes võitsid rahvasalkasid propagandaloosungite ja maa jagamise lubadustega. Oktoobris korraldati relvastatud riigipööre Petrogradis, Helsinkis ja Tallinnas. Seal asusid relvastatud väekoondised, kellelt loodeti saada abi. Kujunes ühe partei diktatuur ning Asutava kogu valimised peatati.

Viktor Kingissepp võtis võimu üle

Oct 27, 1917

Enamlane Viktor Kingissepp võttis kubermangukomissar Jaan Poskalt üle võimu ning uueks kõrgeimaks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Järgnevalt püüti asendada Eesti rahvusväeosi Punaarmee üksustega ja miilits asendati Punakaardiga.

Kuulutatakse Balti hertsogiriigi iseseisvus

Nov 5, 1917

Reaalselt ei jõudnud Balti riik toimima hakata.

Maanõukogu istung

Nov 15, 1917

Rahvasaadikud kogunesid Toompeale, kust nad hiljem välja peksti. Istungiga loodi Eesti riik õiguslikult: Asutav kogu määrab Eesti riigikorra aga senikaua on võimul Maanõukogu,

Saksamaa pealetung

Feb 18, 1918

Venemaa väed on liiga nõrgad, et sakslastele vastu panna ning taanduvad Venemaale.

Päästekomitee loomine

Feb 19, 1918

Maanõukogu valis Konstantin Pätsi, Konstantin Koniku ja Jüri Vilmsi komiteesse, et kuulutada välja iseseisvus.

Iseseisvusmanifesti heakskiit

Feb 21, 1918

Vanematekogu kiitis heaks Ferdinand Petersoni ja Juhan Kukki koostatud teksti. Järgmisel päeval saadeti manifest maakonnalinnadesse laiali.

Iseseisvusmanifest loetakse esimest korda ette

Feb 23, 1918

Esimest korda luges Maanõukogu liige Hugo Kuusner iseseisvusmanifesti kell 8 õhtul Endla teatri rõdult.

Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus

Feb 24, 1918

Vene väed põgenesid sõjalaevadega Petrogradi ja kontroll Tallinna üle läks eestlastele.
Pääastekomitee liikmed tulid õhtul salakorteritest Riigipanga hoonesse. Peaministriks sai Konstantin Päts ja tema asetäitjaks Jüri Vilms.

Saksa väed saabuvad Tallinna

Feb 25, 1918

Lõuna paiku, pärast sõjaväeparaadi, sisenesid linna Saksa üksused ja lõpetasid sellega Eesti iseseisva aja.

Brest-Litovski Vene-Saksa rahuleping

Mar 3, 1918

Lepinguga jäid Eesti maaalad Venemaale, kuid tegelik võim läks Saksa sõjaväelaste kätte ja hakkas kehtima sõjaväeline diktatuur.

Compiegne'i vaherahu ja Saksa okupatsiooni lõpp

Nov 11, 1918

Toimus esimene Ajutise Valitsuse legaalne koosolek ja see võtab võimu endale. Samal päeval loodi Eesti kaitseliit Johan Pitka ja Ernst Põdderiga.

Vabadussõja algus

Nov 28, 1918

Punaarmee rünnakuga Narvale algab Vabadussõda.

Töörahva Kommuuni loomine

Nov 28, 1918

Sõja- Revolutsioonikomitee kuulutas Eesti Töörahva Kommuuni. Juhiks sai Jaan Anvelt. Tegelikult oli see vaid Venemaa loodud nukuriik, mis pidi looma ilme kodusõjas pealejäävatest enamlastest. Venemaa tunnistas ainsana seda riiki.

Ajutise Valitsuse üleskutse

Dec 1, 1918

Lisaks vabatahtlike armeele kuulutati välja mobilisatsioon, et suurendada vägesid.

Sõjavägede ülemjuhataja- Johan Laidoner

Dec 23, 1918

Sõjavägede ülemjuhatajaks nimetati Johan Laidoner, kes korraldas Rahvaväe juhtimise ümber nii, et muutis Eesti sõjategevuse sihipäraskes.

Eesti laevastik saab lisajõudu

Dec 26, 1918

1. detsembril võtavad Briti mehed üle vene laevad Spartak ja Avtroil ja annavad Eesti vägedele.

Välisabi Soomest ja Taanist

Dec 30, 1918

1918 aasta detsembris saabusid Soomest ja Taanist vabatahtlikud.

Punaarmee vallutas suurema osa Eestist

Jan 1, 1919

Eesmärk oli vallutada Tallinn ja saada kogu territoorium endale.

Rahvaväe vastupealetung

Period: Jan 9, 1919 to Jan 19, 1919

Kõigepealt vabastatakse Tapa siis Tartu ja viimasena vabastatakse 19. jan. Narva. Põhiline edu saavutati kiiresti liikuvate soomusrongidega.

Paju lahing

Jan 30, 1919

Vägede juhataja Julius Kuperjanov hukub.

Asutava Kogu valimised

Apr 5, 1919

Asutav Kogu koguneb Estonia kontserdisaalis. Häälteenamuse saavutasud bolševikud, lubades, et maad saavad kõik, kes osalevad sõjas. Võtakse vastu Põhiseadus ja kodanikuõigused. Esimese valitsuse eesotsas on Otto Strandman

Punased tõrjutakse tagasi

May 31, 1919

Vene valged liiguvad Petrogradi, Põhja-Läti ja Pihkva suunas. Neid saadab edu ja vene väed tõrjutakse tagasi

Landeswehri sõda

Period: Jun 5, 1919 to Jul 3, 1919

Läti riik oli sõjaliselt halvas korras ja küsis abi Saksamaalt. Sakslased, kartes, et Punaarmee tungib Ida-Preisimaale, olid seetõttu nõus Lätit abistama. Saksa vägede juht Rüdiger von der Goltz, mõjututud Balti Hersogiriigi pooldajatest, andis heakskiidu Läti valitsuse kukutamiseks.

Võnnu lahing

Period: Jun 19, 1919 to Jun 23, 1919

Algas Sakslaste pealetungiga, millele järgnesid 4 päeva veriseid lahinguid. Saksa vägede juht Rüdiger von der Goltz sai siis aru, et operatsioon oli ebaõnnestunud. 23. juunil sisenesid Rahvaväe mehed lahinguta Võnnu linna.

Venelaste luhtunud katse Narvat vallutada

Dec 30, 1919

Tänu põhjalikele ettevalmistustele ja headele kaevikutele rünnak ebaõnnestus.

Tartu rahuleping

Feb 2, 1920

Lepinguga pannakse paika Eesti riigipiir, Eesti aladelt saadetakse tagasi kommunistlikud eesti väeosad ja Venemaa saadab Eestile 15 miljonit kuldrubla. Samuti tunnustab Venemaa selle lepinguga Eesti rippumatust ja iseseisvust. Eesti jaoks on I maailmasõda lõppenud.

Molotov- Ribbentropi pakt

Aug 23, 1939

Nõukogude liidu rahvakomissar Molotov ja Saksamaa välisminister Ribbentrop kirjutavad alla vastastikusele rahupaktile, mis lubab mitte tungida üksteisele. Ida- Euroopa jagati kahe riigi mõjusfäärideks.

II Maailmasõja algus

Sep 1, 1939

Saksa väed tungivad suure tempoga Poola aladele (blitzkrieg).

Poola allveelaev Orzel Tallinnas

Sep 15, 1939

Neutraalsuse säilitamiseks pidi Eesti riik sõidukit kinni hoidma, kuid Orzel põgenes. See andis Nõukogude liidule aluse süüdistada Eestit Poola koostöös.

Baaside leping

Sep 28, 1939

Selle lepinguga lubab Eesti vene väed oma aladel kasutada lennuväljasid ning võtta kohalikelt relvad.
Eesti oli sunnitud NSVL-le loa andma selleks, et Eesti territooriumile tulevad NSVL baasid, algab Umsiedlung ehk baltisakslaste lahkumine ja toimub Valitsuse vahetus.
Eenpalu asemel nimetab Päts peaministriks Jüri Uluotsa (viimane põhiseaduslik peaminister).

Baltisakslased lahkuvad Eestist

Oct 18, 1939

Saksa riik kutsub kõiki saksa kodanikke naaseda Saksamaale. Eestisse jäid vaid eestlased ja venelased.

Talvesõda

Period: Nov 30, 1939 to Mar 13, 1940

Soome appi läinud eestlasi kutsuti soomepoisteks. Soome suutis oma iseseisvust säilitada.

Nõukogude liidu ultimaatum

May 16, 1940

Nõuti lisavägede maale lubamist ja uue valitsuse moodustamist.

Narva diktaadiga algab NSV okupatisoon Eestis

May 17, 1940

Juunipööre

May 21, 1940

Andrei Ždanov nõudis Eesti Valitsuse asendamist venemeelsemate liikmetega. Vabaduse väljakul toimus illustratiivne meeleavaldus Ždanovi nõudmiste toetuseks. Päts oli sunnitud ametisse nimetama uue Vares-Barbaruse valitsuse.

Eesti liidetakse Nõukogude liiduga (ENSV)

Aug 6, 1940

Juuni küüditamine

Jun 14, 1941

Uue korra vastased küüditati vagunites minema ning paljud ei tulnud tagasi. Küüditati ka lapsi.

Suvesõda

Jun 22, 1941

Saksa-NSVL sõda, 7.juuli ületatakse Eesti piir, 28.august Tallinn. Rakendatakse Eesti jaoks laastavat põletatud maa taktikat.

Suvesõda

Period: Jun 22, 1941 to Oct 21, 1941

Saksa-NSVL sõda, 7.juuli ületatakse Eesti piir, 28.august Tallinn. Rakendatakse Eesti jaoks laastavat põletatud maa taktikat.

Saksa okupatsioon

Jul 7, 1941

Sakslasi võetakse vastu vabastajatena, sest ollakse väsinud vene okupatsioonist.

Eesti SS-leegioni asutamine

Dec 5, 1942

Algab Narva lahing

Feb 2, 1944

Lahing kestab 7 kuud. Tungimised Tallinna ja pärnuni ebaõnnestuvad.

Märtsi pommitamine

Mar 9, 1944

Narva lahingute ajal pommitati jõuliselt Eesti linnu. 40% Tallinna elamistest hävis, Narva sai tugevasti kahjustada ning pommitati ka Tartut

Otto Tiefi valitsus

Sep 18, 1944

Jüri Uluots (viimane seaduslik peaminister) nimetas 18. september 1944 ametisse Otto Tiefi valitsuse. Pildil Otto Tief

Eesti iseseisvuskatse

Sep 18, 1944

Midagi suurt ei saavutatud, kuid sündmus andis aluse hiljem öelda, et Eesti okupeeriti.

Nõukogude liidu võimu taastamine

Sep 22, 1944