I maailmasõda - Nõukogude võimu taaskehtestamine 1944

I maailmasõja algus

Aug 1, 1914

Algselt puudutas sõja algus Eestit suhteliselt vähe. Saksa vägede lähenemisel muudeti mitmed linnad sõjaväelaagriteks (nt Tartu, Narva, Võru) ning algasid mobilisatsioonid, s.t Vene sõjaväkke lisati suur arv eestlasi. Sõjaliste vedude tõttu halvenes Eesti majandus, kuna vähenes toorainete vedu Venemaalt. See-eest aga elavnes rahvuslik ühtsustunne (Linnadeliidu Komitee ja Põhja-Balti Komitee)

Veebruarirevolutsioon Venemaal ja Eestis

Feb 27, 1917

1. veebruaril kukutatakse Venemaa valitsus ja moodustatakse ajutine valitsus riigiduuma saadikutest. Eestisse jõudis veebruarirevolutsioon 2. märts. Vanglad süüdati põlema ja vabastati vange.

Eestlaste demonstratsioon

Mar 26, 1917

Eestlased demonstreerisid Petrogradis oma autonoomia soovi tõsidust, see demonstratsioon avaldas Venemaale muljet ning viis Eesti Kubermangu autonoomiani

Eesti autonoomia

Mar 30, 1917

Peale suurt eestlaste demonstratsiooni ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse etteotsa asus keskvalitsuse poolt ametisse nimetatud kubermangukomissar Jaan Poska.

Maanõukogu valimised

May 20, 1917

Mais toimusid Maanõukogu ehk Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse valimised. Lisaks asendati kubermanguvalitsuse vene ametnikud eestlastega, eesti keelest sai ametlik asjaajamiskeel ning hakati korraldama munitsipaalvalimisi. Hakati looma ka Eesti rahvusväeosi.

Enamlik oktoobripööre

Oct 25, 1917

Enamlik oktoobrirevolutsioon leidis Venemaal aset 25. oktoobril 1917 ja Eestis kaks päeva hiljem. Võimu haaramiseks moodustasid enamlased Sõja Revolutsioonikomitee, mis koosnes punakaartlaste salkadest. Eestis sai kõrgeimaks kohaliks võimuks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Eestis olid revolutsiooni eestvedajad Jaan Anvelt ja Viktor Kingissepp

Maanõukogu kogunemine Toompeal

Nov 15, 1917

Maanõukogu kogunes Toompeal ja võttis vastu järmised otsused:
- Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu
- Kuni Asutava Kogu kokkutulemiseni kuulub kõrgeim võim Eestis Maanõukogule
- Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused

Saksa vägede pealetung

Feb 18, 1918

Sakslased otsustasid Eesti aladele peale tungida. Vene armee riismed eelistasid vastupanule kiiret põgenemist, enamlaste Punaarmee aga oli sakslaste peatamiseks liialt nõrk. Kahe nädalaga olid enamlased Eestist välja löödud. Suuremates keskustes – Haapsalus, Pärnus, Tartus, Viljandis ja mujal -, samuti paljudes valdades võtsid rahvuslikud jõud põgenevatelt enamlastelt võimu üle veel enne sakslaste saabumist.

Päästekomitee loomine

Feb 19, 1918

Riiklikult oli väga tähtis Päästekomitee loomine. See moodustati 19. veebruaril Maanõukogu vanematekogu otsusega ning oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3-liikmelise Päästekomitee koosseisu kuulusid tuntud ja kogenud poliitikamees Konstantin Päts, poliitikute nooremat põlvkonda esindav advokaat Jüri Vilms ning Maavalitsuses andeka organisaatori maine pälvinud arst Konstantin Konik.

Iseseisvusmanifest

Feb 21, 1918

1. veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti („Manifest kõigile Eestimaa rahvastele") teksti, mille põhiautoriteks olid Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson. Samal päeval tegid Päts ja Vilms katse sõita Haapsallu, et seal paikneva 1. Eesti polgu kaitse all manifest avalikult ette lugeda. Paraku jõudsid sakslased Haapsallu enne Päästekomiteed.

Eesti iseseisvumine

Feb 23, 1918

Iseseisvuse välja kuulutamise võimalus avanes esimesena Pärnus. 23. veebruaril. Päev hiljem jõuti sama teha ka Viljandis. Tallinnas asusid enamlased ööl vastu 24. veebruari sadamas seisvatele Vene sõjalaevadele, et põgeneda Petrogradi. Järk-järgult läks suurem osa linnast rahvuslike jõudude kontrolli alla. Iseseisvuslaste keskuseks oli kujunenud Riigipanga hoone. 24. veebruari õhtul moodustati seal Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Peaministriks sai Konstantin Päts.

Saksa okupatsioon

Mar 3, 1918

1. märtsil Brest-Litovskis sõlmitud Vene-Saksa rahuleping jättis endised Eesti- ja Liivimaa kubermangud küll Venemaale, kuid tegelikult polnud Venemaal siinsete aladega enam asja ning kogu võim läks Saksa sõjaväelaste kätte. Kehtima hakkas sõjaväeline diktatuur. Berliinis peeti otstarbekaks moodustada Venemaa endistest Balti kubermangudest Saksamaa koosseisu kuuluv autonoomne Balti hertsogiriik.

Saksa okupatsiooni lõpp

Nov 11, 1918

Novembri algul puhkes Saksamaal revolutsioon, mis viis keisri kukutamisele ja sotsialistliku valitsuse loomisele. Uus valitsus kirjutas 11. novembril 1918 alla Compiegne'i vaherahule. Esime- maailmasõja lõpp pidi tegema lõpu ka Saksa okupatsioonile Eestis. Lõplikult läks võim eestlaste kätte 21.11 Riias sõlmitud kokkulepep järgi

Vabadussõda

Nov 28, 1918

Novembrirevolutsioon Saksamaal tugevdas Venemaa enamliku juhtkonna unistust kommunistlikust maailmarevolutsioonist. Selle vallandamiseks oli vaja ühendada Vene ja Saksa revolutsioonilised jõud, kuid kuna ühendus Saksamaaga kulges läbi vastmoodustunud rahvusriikide, siis jäid iseseisvad Eesti, Läti, Leedu ja Poola enamlaste plaanidele jalgu. Eesti idapiirile koondati punaväelased, vabadussõda puhkes 28. novembril 1918 Punaarmee rünnakuga Narvale.

Eesti Töörahva Kommuun

Nov 29, 1918

Kuna Moskva püüdis anda Narva sissetungile kodusõja ilmet, siis kuulutati Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun - enamlaste sõnul iseseisev riik. Kommuuni iseseisvust tunnustas aga ainult Venemaa ning Kommuuni nõukogu, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt, täitis Kremlist tulevaid korraldusi. Seninägematu ulatuse ja julmuse omandas poliitiliste vastaste represseerimine: punase terrori tõttu kaotas elu enam kui 600 inimest.

Rahvaväe vastupealetung

Jan 7, 1919

1. aasta esimese nädala lahingutega pandi Punaarmee pealetung seisma ja anti enamlastele mitu valusat õppetundi. Rahvaväe murranguline pealetung 7. jaanuar 1919 algab Kehra jaamast. Selle põhijõuks olid soomusrongid. Hoogsate löökidega vabastasid soomusrongid koos Kuperjanovi partisanidega Tartu, Utrias maandatud meredessant tõrjus aga enamlased Narvast.

Paju lahing

Jan 31, 1919

Paju lahing oli kõige ohvriterohkem lahing Eesti Vabadussõja jooksul. Lahing toimus Eesti Rahvaväe Tartu-Valga grupi ja Punaarmee Läti punaste küttide vahel Paju mõisa pärast, millega otsustati sõjaliselt olulise Valga linna ja raudteesõlme langemine Eesti vägede kätte. Lahingus sai surmavalt haavata Eesti vägede rünnakut juhtinud Julius Kuperjanov.

Linnade vabastamine

Feb 1, 1919

Pärast ohriterohket Paju lahingut löödi enamlased välja ka Võrust ning veidi hiljem Petserist ja Alūksnest. Seega oli Eesti võõrvägedest puhastatud.

Lõplik Asutav Kogu

Apr 23, 1919

1. aprill moodustati Eesti juhtimiseks lõplik Asutav Kogu. Alates sellest kuupäevast loeb EV riigikogu ka oma järjepidevust. Sellel Asutava Kogu istumisel kuulutasid nad välja kaks seadust: Maaseaduse ja Põhiseaduse.

Esimene valitsus

May 8, 1919

Otto Strandmani esimene valitsus nimetati Asutava Kogu poolt ametisse 8. mail 1919. Tegemist oli algselt laia koalitsiooniga kolmest Asutava Kogu suurimast fraktsioonist : ESDTP, Tööerakonnast ning Rahvaerakonnast. Välisministriks oli näiteks Jaan Poska ja kohtuministriks Jüri Jaakson.

Landeswehr'i sõja I etapp

Jun 5, 1919

Landeswehri sõda oli 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis. Läti kaitsejõudude põhiosaks olid baltisakslastest koosnev Landeswehr'i maakaitse üksus. Kuid baltisakslased korraldasid Lätis riigipöörde ja kukutasid valitsuse. Eestis tekitas Läti riigipööre ärevust ja õhutas viha sakslaste vastu.

Landeswehr'i sõja II etapp: Võnnu lahing

Jun 23, 1919

Võnnu lähedal kohtunud Eesti ja Saksa eelosad hakkasid omavahel sõdima. Esimestes kokkupõrgetes saatis edu sakslasi, kes vallutasid Võnnu linna. Eestlastel tekkis enneolematu sõjavaimustus. Leiti, et Landeswehr'i purustamine aitab osaliseltki tasuda sajanditepikkuse ülekohtu ja alanduste eest. Paljudest väeosadest põgenesid mehed Lätimaale, et minna paruneid peksma. Sellisest suhtumisest kasvas välja ka Võnnu vallutamispäeva hilisem tähistamine võidupühana.

Vaherahu Riia all

Jul 3, 1919

Võnnu alt taanduvat vastast jälitades hakkas Eesti väejuhatuse silme ees terendama Riia vallutamine. Varsti murtigi võitlusvaimu minetanud sakslaste kaitseliin Riia all läbi ning Eesti sõjalaevad võtsid linna kahuritule alla. Nüüd sekkusid Antandi esindajad, kelle nõudel kirjutati ööl vastu 3. juulit alla vaherahu. Lepingu kohaselt võttis varasema peaministri Ulmanise valitsus riigi juhtimise taas enda kätte, Landeswehr saadeti enamlaste vastu, Saksa väeosad pidid aga Lätist lahkuma.

Relvarahu

Jan 3, 1920

Punaarmee rünnakute nurjumine Narva all sundis Vene diplomaate järeleandlikkusele ning Eesti delegatsioon, mida juhtis Jaan Poska, taotles vaherahu sõlmimist. 31. detsembril kirjutati vaherahulepingule ehk relvarahule alla. Vaherahu hakkas kehtima 3. jaanuaril 1920 kell 10.30. Sellega oli üle 5000 inimelu nõudnud Vabadussõda lõppenud, kuid Eesti- Vene piiri ja majandusküsimustes kokkuleppele veel ei jõutud.

Tartu Rahu

Feb 2, 1920

Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahu. Selle rahuga lõpetati Vabadussõda, määrati kindlaks Eesti idapiir ning majanduslikud tingimused (lepiti kokku et EV pole pistmist tsaari Venemaa võlgadega ja Venemaa pidi Eestile tasuma suure summa)

Molotovi-Ribbentropi pakt

Aug 23, 1939

Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Molotov ja Saksamaa välisminister Ribbentrop kirjutasid Moskvas alla mittekallaletungi lepingule, mis sai tuntuks kui Hitleri-Stalini pakt või Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP). MRP salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida-Euroopa kahe riigi mõjusfäärideks. MRP tegi Nõukogude Liidust ja Saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. Saksamaale avanes tee agressiooniks itta ja Venemaale läände.

II maailmasõja algus

Sep 1, 1939

1. septembril tungisid Saksa väed Poolasse ning kaks nädalat hiljem, 17. septembril, ründas Poolat ka Punaarmee. Poola jagamist tähistas Wehrmacht'i ja Punaarmee ühine võiduparaad Brest-Litovskis. Saksamaa kallaletung Poolale tähistas Teise maailmasõja algust ning Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid 3. septembril Saksamaale sõja.

Venemaa käivitab plaanid Baltikumis

Sep 15, 1939

MRP kohta ringlesid halvad kuuldused, kuid neid eelistati mitte uskuda. Ilmselt ootas Moskva oma plaanide käivitamiseks Baltikumis sobivat ettekäänet. Selleks sai 15. septembril Tallinna sadamasse sisenenud Poola allveelaev Orzel. Vastavalt neutraliteediseadusele asuti seda interneerima, kuid allveelaev, ajendatuna Punaarmee sissetungist Poolasse, põgenes. Kreml kasutas juhtunut selleks, et süüdistada Eestit neutraliteedi rikkumises.

Baaside leping ehk NSV ja Eesti vaheline vastastikkuse abistamise pakt

Sep 28, 1939

1. septembril esitati Eestile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks Nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumil sõjalaevastiku baasid. Valitsus, sõjaväejuhid ja Riigikogu komisjonid leidsid, et Eestil puuduvad sõjapidamiseks vajalikud materiaalsed ressursid ja välistoetus. Seetõttu otsustati leping allkirjastada 28.09.1939. Sarnased lepingud sõlmiti nii Lätis kui ka Leedus.

Poolat pole enam

Sep 28, 1939

Kuna Venemaa ja Saksamaa olid mõlemad Poolale peale tunginud, otsustasid nad Poola omavahel ära jagada. Sellega kadus ka Poola riik

Baltisakslaste lahkumine Eestist

Oct 18, 1939

Eesti siseelus oli baaside aja olulisim sündmus baltiskasklaste ümberasumine Umsiedlungi. Hitler mainis oma kõnes baltisakslaste ümberasumist, Eestist lahkusid pea kõik sakslased. Seega lakkas baltisaksa rahvusgrupp olemast. See sündmus vapustas EEsti avalikkust sügavalt.

Talvesõda

Nov 30, 1939

Soomes põrkusid Moskva nõudmised parlamendi resoluutsele vastuseisuga. Venemaa tungis 30.11.1939 Soome, vallandades Talvesõja. Kuigi Soome jäi hiiglasliku Punaarmee vastu üksi – rahvusvahelise avalikkuse suhtumine väljendus vaid selles, et Nõukogude Liit heideti Rahvasteliidust välja, suutis ta raevuka vastupanuga tekitada agressorile suuri kaotusi ja sundis Kremlit tagasi tõmbuma. Rahulepingu tulemusena pidi Soome osa territooriumist NSV loovutama kuid säilitas iseseisvuse.

NSV ultimaatum Eestile

Jun 16, 1940

1. juunil esitas NSV Eestile ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmeelaste sissetoomist tähtsamatesse keskustesse. Kuna Eestil polnud süjalist vastupanu pakkuda, alistuti hääletult. Sarnased ultimaatumid esitati kõikidele baltiriikidele

Venemaa okupatsiooni algus Eestis

Jun 17, 1940

17.06 tuli üle Eesti piiri 90000 vene sõdurit, kes paigutati suurematesse asulatesse.Kindral Laidoner sunniti Narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla Narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning kästi eraisikuil loovutada relvad.

Juunipööre

Jun 21, 1940

Tallinna saabus Stalini eriesindaja Andrei Ždanov. Tema suunamisel hakati Vene saatkonnas kokku seadma uut Eesti valitsust. Kohalikele vasakmeelsetele tehti ülesandeks korraldada meeleavaldus Moskva ultimaatumis esitatud nõudmiste toetuseks. 21. juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest, kes nõudsid Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-sõbraliku kabinetiga. 21.06 õhtul lubas Päts nimetada ametisse uue Vares-Barbaruse valitsuse.

Valimised

Jul 21, 1940

Riigivolikogu valimiste korraldamiseks moodustati Eesti Töötava Rahva Liit. Kõik rahvusliku opositsiooni esitatud kandidaadid tõrjuti erinevatel ettekäänetel kõrvale. 14.–15. juulil toimunud valimised olid ehtnõukogulikud. Riigivolikokku pääses 45 kommunistliku partei liiget (kokku 80 liiget).

ENSV

Aug 6, 1940

1. august kuulutati Moskvas välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ENSV) ja liideti see NSV-liiduga. Toimusid ümberkorraldused riigis: suuromandid ja maa natsionaliseeriti, plaanimajandus, rahareform, kultuurirevolutsioon, repressioonid.

Massiküüditamine juunis

Jun 14, 1941

Repressiivpoliitika kulminatsiooniks oli 1941. aasta 14. juuni massiküüditamine, mis toimus korraga kõigis kolmes Balti riigis. Eestist deporteeriti umbes 10 000 inimest: täisealised mehed saadeti vangilaagreisse, naised, lapsed ja vanurid aga asumisele Siberi kol- hoosiküladesse. Enamik 1940/41 aastal arreteeritu- test ja küüditatutest tapeti või hukkus Venemaal.

Jätkusõda

Jun 25, 1941

Jätkusõda oli Talvesõja jätk 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Ka eestlased läksid Soomele appi, moodustati eestlaste väeosa JR 200. Sõja lõpupoole Sinimägede lahingutes võidavad soomlased - sõlmivad 17. sept NSVL rahu ja Soome jääb okupeerimata, säilitavad iseseisvuse.

Suvesõda

Jul 7, 1941

1. juunil 1941 puhkenud Vene-Saksa sõja algul taandus hiiglaslikke kaotusi kandnud Punaarmee korratult. Sakslased hõivasid kiiresti Leedu ja Läti ning 7. juulil ületasid nende eelüksused Eesti piiri. Piirilahingutes kantud hiiglaslikest kaotustest vapustatud punaväed loovutasid vastupanuta kogu Lõuna-Eesti. Saksa väejuhatuse tähelepanu koondus Tallinnale, mis oli muudetud Balti sõjalaevastiku peabaasiks. Pärast nädal aega kestnud lahinguid jättis Punaarmee 28. augustil Tallinna maha.

Saksa okupatsioon

Jul 7, 1941

1. juunit, kui Saksa väed tungisid Eesti aladele, peetakse Saksa okupatsiooni alguseks. 1941. aasta suvel tundsid eestlased kergendust punavägede ja Nõukogude okupatsioonivõimude lahkumisest ning tervitasid Saksa sõdureid vabastajatena, olles valmis neid jõudumööda kõigiti abistama. Suhtumine sakslastesse muutus täielikult kommunistliku režiimi mõjul: aasta jooksul pöörati eestlaste maailmapilt põhjalikult pea peale ning vihatud ajaloolisest rõhujast sai hoopis oodatud päästja.

Märtsipommitamine

Mar 9, 1944

Märtsipommitamine oli läbi viidud Venemaa poolt, et nõrgestada sakslaste tagalat Eestis. Pommitati Eesti suurimaid linnu, nt Tartu, Tallinn, Pärnu. Tallinn põles nagu küünal ning tehti kaks lennuki lainet.

Eesti taasiseseisvumiskatse

Sep 17, 1944

1. aastal moodustati EV Rahvuskomitee, lootes, et saavad taastada Eesti iseseisvuse. 17.09 jätavad sakslased Eesti maha, sest Venemaa tungib jõudsalt peale. Siin näevad eestlased akent iseseisvumiseks - 18.09 moodustatakse O. Tiefi valitsus, J. Uluotsast saab peaminister presidendi ülesannetes. 20. septembri pärastlõunal heisati Pika Hermanni torni sinimustvalge lipp. Edaspidi otsustas valitsus jätkata võitlust iseseisvuse eest eksiilis.

Nõukogude võimu taaskehtestamine

Sep 22, 1944

Nõukogude võimu taastamine Eestis algas koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid uue võimu esimesed taastajad. 22. sept heisatakse punalipp Eesti lipu asemel Hermanni torni. Eesti NSV võimustruktuur oli samasugune kui NSV Liidus, kus juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kuigi vormiliselt oli kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus.