Esimese maailmasõja algus kuni Teise maailmasõja lõpp.

Algab esimene maailmasõda

Aug 1, 1914

1.08.1914-28.11.1918

Period: Aug 1, 1914 to Nov 28, 1918

1915

1915

Saksa väed hõivasid aastal 1915 Kuramaa, Leedu ja Poola. Rinne jõudis Väina jõele. Eestis paiknevate vägede hulka suurendati.

Autonoomia

1916

Jüri Vilms nõudis esimest korda avalikult rahvuslikku autonoomiat.

Märts 1917

1917

Tartus toimus rahvuslaste nõupidamine. Autonoomiaseaduse projekt esitati Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks.

1917 sügis

1917

Eestist sai rinde lähitagala. Siin oli kuni 200 000 relvastatud meest. Vene armeesse mobiliseeriti umb 100 000 meest, kellest 1/10 langes sõjas.

Veebruarirevolutsioon

1917

Tsaar kukutat, võimule tuli ajutine valitsus

2.03.1917

Mar 2, 1917

Eestisse jõuavad teated rahutustest Petrogradis, Tallinnas ülelinnaline streik ja 20 000 liikmega miiting.

26.03.1917

Mar 26, 1917

Petrogradis toimub massidemonstratsioon.

30.03.1917

Mar 30, 1917

Saabus määrus Ajutiselt Valitsuselt Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Eesti-ja Liivikubermang ühendati rahvuskubermanguks. Etteotsa astus Jaan Poska. Nõuandev organ- Ajutine Maanõukogu.

Mai lõpp 1917

May 30, 1917

Toimusid Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse (maanõukogu) valimised. Esialgu juhtis seda Jaan Raamot, hiljem Päts. Suvel korraldati kõikjal munitsipaalvalimisi. Hakati ka looma rahvusväeosi. 1. Eesti polgu ülemaks sai Johan Laidoner.

Oktoobrirevolutsioon

Oct 26, 1917

1. oktoobril saadeti Komissarid ja punakaartlased Tallinna peale valvele. 26. oktoobril teatati Ajutise Valitsuse kukutamisest Petrogradis. 27. oktoober võttis Viktor Kingisepp Jaan Poskalt võimu üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee eesotsas Jaan Anveltiga.

Rahvasaadikute kogunemine Toompeal

Nov 15, 1917

Eirati enamlaste dekreeti. 15. novembril koguneti ja võeti üksmeelselt vastu ajalooline otsus. 1) Eesti tulevase riigikorra määrab Asutav Kogu 2) Asutava Kogu kokkuastumiseni on võim Maanõukogul. 3)Eestis kehtivad Maanõukogu kinnitatud seadused.

Diktatuuri välja kujunemine

Jan 1, 1918

Enamlased piirasid oma poliitvaadetega tegevusvabadust. Eesti Asutava Kogu valimised katkestati jaanuari lõpul. Majandusreformid riigistasid pangad, tööstused ning ka kogu maa.

Jaanuar 1918

Jan 2, 1918

Saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon, et välja selgitada teiste riikide arvamus Eesti potentsiaalsest iseseisvumisest. Vastukaja oli optimistlik, samuti ka siseriikliku propaganda vastused. Edasi pidi välja mõtlema, kuidas iseseisvus välja kuulutada. Loodeti Asutavale Kogule, kuid see löödi jaanuari lõpus laiali. Nüüd sooviti seda teha revolutsioonilisel teel. Loodeti kasutada aega enamlaste põgenemise ja sakslaste saabumise vahel.

Iseseisvumise prelüüd.

Feb 14, 1918

18.02 algas sakslaste pealetung. Siit alates on kuupäevad uue kalendri järgi, üleminek toimus 1/14 veebruar. Loodi 3-liikmeline päästekomitee (Päts, Vilms, Konik). 21.02 kiideti heaks iseseisvusmanifest. Pärnus loeti see manifest ette 23. veebruari õhtul. Päev hiljem tehti sama Viljandis. Enamlased läksid ööl vastu 24ndat Petrogradi laevale.

Iseseisvumine

Feb 24, 1918

24.02 hommikul võis kuulda tulevahetusi rahvuslaste ja enamlaste vahel linnatänavatel. Iseseisvuslaste keskus oli Riigipanga hoone. Õhtul moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. PM- Konstantin Päts, tema asetäitja- Jüri Vilms. Tallinnas trükiti iseseisvusmanifeste ja eksemplare kleebiti tänavanurkadele. Avaliku etrelugemiseni ei jõutud, oli vaja takistada enamlaste põgenemist ning luua korda. Järgmine hommik oli pidulik, lehvisid rahvuslipud, helisesid kirikukellad, peeti aktusi.

Brest-Litovski rahuleping ning Balti Hertsogiriik.

Mar 3, 1918

Selle lepinguga jäi Eesti- ja Liivimaa kubermangud Venemaale, kuid kuna neil polnud siin asja, siis võim oli praktiliselt sakslaste käes. Berliinis otsusati luua Balti hertsogiriik, Eestile lubati kultuuriautonoomiat. Selle loomine jäi siiski venima ja ametlikult kuulutati see alles välja 5. novembril. Ametlikuks keeleks sai saksa keel, kehtestati tsensuur. Rahvuslikud poliitikud vangistati, Jüri Vilms lasti Helsingis maha.

Saksamaa revolutsioon

Nov 11, 1918

Novembri alguses puhkes Saksamaal revolutsioon. Kukutati keiser ja loodi sotsialistlik valitsus. 11. november- Compiegne vaherahu. 1. ms. lõpp tegi lõpu ka Saksa okupatsioonile Eestis. Samal päeval toimus ka mitme kuu esimene legaalne Ajutise Valitsuse koosolek. Tegevustega alustas Kaitseliit. Lõplikult saadi võim eestlaste kätte 21. novembril. Nüüd hakkas Eesti riiklus toimima de facto

Vabadussõja algus

Nov 28, 1918

Enamlased kogusid kokku sõdureid idapiiri taha. 28. novembril rünnati Narvat. Algas vabadussõda. Punaarmee marssis Narva sisse 29.11.

Eesti Töörahva Kommuun

Nov 30, 1918

Moskva püüdis jätta sissetungijatele kodusõja muljet, sellepärast nad kuulutasid Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni- enamlaste sõnul iseseisva riigi. Kommuun jätkas enamlaste poliitika elluviimist. Umbes 600 inimest kaotas elu punase terrori läbi. Üksteise järel hakkasid langema enamlaste kätte teised Eesti linnad.

Murrang

Jan 1, 1919

Algul valitses sõjaline ebaedu, kuid siis hakati moodustama massiliselt vabatahtlike üksusi. Hakati saama ka välisabi brittidelt ja soomlastelt. Sõjavägede ülemjuhataja- Laidoner. 1919. aasta esimese nädalaga peatati punaarmee pealetung ja 7. jaanuaril alustati vastupealetungiga. Soomusrongide abiga vabastati Tartu ja meredessandiga Narva. 1. veebrurail hõivati kriitiline Valga raudteesõlm. Samal päeval löödi enamlased välja Võrust, Petserist, Aluksnest. Eesti oli võõrvägedest puhas.

Punaarmee katsed uuesti Eesti pinnale tungida.

Mar 1, 1919

Punaarmee kogus Lõuna-Eesti piiridele suuremad jõud, kui kunagi varem. Need alustasid veebruari keskel uusi katseid Eesti vallutamiseks. Kolm kuud kestnud sõjategevuses jäi peale Rahvavägi. Laidoner otsustas nüüd viia sõjategevuse Vene ja Läti territooriumile. See viidi ellu 1919 mais. Rahvavägi sundis punaarmee taganema Petrogradi ja Väina jõeni. Läti Nõukogude Vabariik hävines.

Landeswehri sõja algus

May 1, 1919

Läti Vabariigil olid suured probleemid iseseisvuse kaitsmisega, seega pöördus nende valitus sakslaste poole. Loodi baltisakslastest koosnev Landeswehr ja Saksa vabatahtlike rauddiviis.Väejuht von Goltz soovis kukutada enamlaste võimu Venemaal ja sõlmida venelastega sõjalise lepingu Antandi vastu. Baltisakslased korraldasid Lätis riigipöörde ja kukutasid valitsuse. Eestlastes tekitas see ärevust ja viha sakslaste vastu.

Lahingute algus eestlaste ja Landeswehri vahel.

Jun 23, 1919

Juunis 1919 kohtusid väed Võnnu linna lähistel. Tegelik eesmärk oli koos asuda enamlasi taga ajama, aga omavaheline vaen osutus liiga suureks. Esialgu vallutasid sakslased Võnnu, kuid hiljem peale pikka lahingut otsustas Goltz, et operatsioon on läbi kukkunud. 23. juuni võtsid Võnnu rahvaväelased. Peale seda jõuti arvamuseni, et Landeswehri purustamine tähendab vabanemist penirüütlite orjusest. Kutsuti üles sakslasi hävitama. Sooviti Riiat vallutada, kuid 3. juulil kirjutati alla vaherahule.

Kurss rahule

Oct 1, 1919

Vene valituse ettepanek rahuläbirääkimisteks tekitas huvi, kuna valdas sõjatüdimus ja majandusraskused. Esimene Eesti-Vene kohtumine Pihkvas lõppes tulemusteta. Edasisi läbirääkimisi takistas Loodearmee pealetung. Selles pidi osalema ka Eesti. Peale seda seisis Rahvavägi taas silmitsi Punaarmeega.

Vabadussõja lõpp.

Feb 2, 1920

Detsembrikuus algasid heitlused Narva pärast. Peale pikka üritamist lõpetas verest tühjaks jooksnud Punaarmee pealetungi. Samal ajal toimus Tartu rahukonverents. Taotleti iseseisvuse tunnistamist, vaherahu sõlmimist ning idapiiri määramist. Viimasega seoses tekkisid suured tülid kuid lõpuks Vene diplomaadid pidid järele andma.Lepingule kirjutati alla 31.12.1919 ja see hakkas kehtima 3.01.1920 kl 10.30. Rahukõnelused jätkusid kuni 2.02.1920 määrati kindlaks riigipiir. Vabadussõda oli lõppenud.

Molotov-Ribbentropi pakt

Aug 23, 1939

1. augustil sõlmisid Saksamaa ja NSVL vastastikkuse abistamise pakti MRP. 1. september ründas Saksamaa Poolat ja 2 nädalat hiljem tegi sama ka NSVL. Eesti jäi NSVL mõjusfääri. Orzeli juhtumit kasutati ettekäändena Eestit neutraliteedi rikkumises süüdistada. 24. septembril esitas Moskva Eestile kaubanduskokkuleppe, millega nõuti mereväebaaside rajamist Eestisse. Hiljem laienesid nõudmised ka maa-ja lennuväeüksuste rajamiseni. Eesti võttis ultimaatumi vastu, kartes muul juhul sõjalist sissetungi.

Baaside leping

Sep 28, 1939

1. septembril kirjutati alla Baaside lepingule, millega sai NSVL õiguse Eestisse rajada sõjaväebaasid. Oktoobris lepiti kokku baaside asukohad. Baaside lepingud sõlmiti ka Läti ja Leeduga. Punavägi marssis Eestisse 18. oktoobril. Osad pidid saabuvate vägede tõttu oma kodudest lahkuma. Peatselt vähenes suhtlus Läänega, Eesti välispoliitika sõltus idast. Hakati rohkem suhtlema Läti ja Leeduga. Talvesõda rikkus Eesti neutraliteeti, kuna pommitajad startisid Eestist.

Baltisakslaste lahkumine

Oct 6, 1939

Kõige tähtsam baaside aja sündmus. Hitler mainis oma kõnes, et saksa rahvusgrupid Idas tuuakse Saksamaale, Eestist lahkus 12 660 baltisakslast. See tugevdas Eesti Moskvale mahamüümise tunnet. Uluots pani südamele, et lähiajal pole Eestisse demokraatiat loota.

Talvesõda

Nov 30, 1939

Nõukogude võimud üritasid saada ka Soomet alla kirjutama baaside lepingule. Soome keeldumine vallandas sõja, milles osalesid ka Eesti vabatahtlikud nn. "soomepoisid".

Okupatsioonivägede sisenemine

Jun 17, 1940

Üle Eesti piiri marssis 90000 sõdurit. Narvas toimunud kohtumisel sunniti kindral Laidoneri alla kirjutama Narva diktaadile, mille alusel sai Punaarmee kontrolli kõigi ühendusteede ja kanalite üle. Eraisikutelt konfiskeeriti relvad ja keelati igasugused meeleavaldused ja kogunemised

Meeleavaldused

Jun 21, 1940

Tallinna Vabaduse Väljakule kogunes mõnituhat inimest, kes nõudsid muuseas Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-meelsete poliitikutega.

Uus valitsus

Jun 21, 1940

Päts annab loa moodustada uus valitsus, eesotsas Johannes Vares-Barbarusega. Marionettvalitsus koosnes peamiselt vasakpoolsetest haritlastest.

ENSV väljakuulutamine

Jul 21, 1940

Juuli alguses toimusid Riigivolikogu kinnised valimised. 21. juulil kuulutas Riigivolikogu välja ENSV

Reformid ja ümberkorraldused

Aug 1, 1940

Okupandid asusid tegema sotsialistlike reforme igas eluvaldkonnas. Uus konsitutsioon, vene mõjudega haridus ja kultuur, esile kerkis EKP, repressioonipoliitika tugevnes.

Esimene massiküüditamine

Jun 14, 1941

Saksa-Vene suvesõda

Jun 22, 1941

Saksa väed tungivad Eestisse

Jul 7, 1941

Punaarmee jätab Tallinna maha

Aug 28, 1941

Saksa vägede võimas pealetung sundis punaväe taganema. Peale nädalat kestnud lahingut pealinna üle pidid punased kaotusega leppima.

Eesti kindralkomissariaat

Dec 5, 1941

Eestisse sisse tunginud sakslased ei austa Eesti iseseisvust ning allutavad Eesti alad Saksamaa okupeeritud idaalade ministeeriumile. Moodustatakse Eesti kindralkomissariaat eesotsas Karl Siegmund Litzmanniga.

Saksa okupatsioon

Dec 5, 1941

Eesti liitmine Ostlandi riigikomissariaati tähistab Saksa okupatsiooni algust. Üle kahe aasta kestnud võimu ajal taastub Eesti küll osaliselt Nõukogude okupatsiooni majanduslikust kahjust, ent oodatud vabadust eestlastele ei pakuta. ENSV ajal riigistatud talud ja põllumaad saavad sakslaste sõjasaagiks ning eestlaste elatustase kahaneb. Eesti elavaid sakslasi koheldakse paremini, toimuvad vangistamised ja sunnitöölaagritesse saatmine. Okupatsiooni ajal värvati mehi nii Saksa kui Vene vägedesse.

Punaarmee pealetung

Jan 1, 1944

Üldmobilisatsioon

Jan 30, 1944

Kõiki kutsutakse üles kommunistide vastu võitlema.

Iseseisvumise katse

Sep 18, 1944

ndise peaministri, Jüri Uluotsa, pooldajad koostöös mässumeelsete Eesti Vabariigi Rahvuskomitee liikmetega otsustavad, et ainus võimalus hoiduda Nõukogude okupatsioonist, on proovida kuulutada välja uus iseseisvus. Oodatakse õiget momenti, milleks valitakse 18. september, aeg, mil Saksa väed on asunud Eestist taganema, ent Punaarmee pole veel Tallinnat vallutanud. Kuulutatakse välja Vabariigi Valitsus, aga iseseisvumist proovitakse teostada välismaalt. See ei õnnestu, valitsus arreteeritakse.

Operatsioon "Aster" ja Eesti langemine punaarmee kätte.

Sep 22, 1944

Pärast mitu kuud kestnud lahinguid Lõuna-Eestis, muutub Saksamaa olukord ohtlikuks, sest lisaks idarindele toimub läänerindel Normandia dessant ning lõpmatu suurena näiv Punaarmee murrab Riias välja mere äärde. Berliinis otsustatakse Eesti ja Põhja-Läti maha jätta ning taganeda. Seetõttu murrab Punaarmee end suurema vaevata Lõuna-Eestist läbi ning asuvad otseteed Tallinna poole. 22. septembri pärastlõunaks on linn punaväelaste käes. Järgnevalt langeb Punaarmeele ka kogu ülejäänud Eesti.