-
Saksamaa kuulutas Venemaale sõja.
-
Saksa väed hõivasid Poola, Leedu, Kuramaa, rinne jõudis Väina jõele, lahingud käisid Riia lähistel.
-
Sügisel koondus Eestisse ligi 200 000 relvastatud meest. Mobilisatsioonide käigus võeti Vene armeesse u 100 000 eestlast. Enamik viidi Eestist välja, kümnendik langes rindel. Väga palju surnuid.
-
Halvenes tooraine saamine Venemaalt (raudteede ülekoormatus sõjaliste vedudega), kaubanduse katkemine Läänemerel (Saksa sõjalaevastiku aktiivsus). Halvenes tööjõu kvaliteet, sõja käigus hävisid mitmed suurettevõtted.
-
Sõjaga seotud ühiskondlike organisatsioonide teke: Linnadeliidu Komitee Tallinnas ja Põhja-Balti komitee Tartus.
-
- MS oli viinud Venemaa krahhi äärele. Majandust õõnestas inflatsioon, kütuse, toiduainete ja tarbekaupade suur puudus, transpordisüsteem ei toiminud. Kasvasid sõjatüdimus ja umbusaldus valitsuse vastu, tugevnesid äärmuslikud meeleolud.
-
Tsaar kukutati, võim läks Ajutise Valitsuse ja Petrogradi Nõukogu kätte.
-
Märtsis seati kokku autonoomiaseaduse projekt (Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel).
-
Maapäev on rahva kõrgeim esinduskogu 1917-1919, kuni Asutava Kogu valimiseni.
-
Teated rahutusest impeeriumi pealinnas põhjustas Tallinnas ülelinnalise streigi, 20 000 osavõtjaga miitingu.
-
Avaldati survet Ajutisele Valitsusele autonoomiaseaduse kinnitamiseks
-
Ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks.
-
Riigipööre, mille käigus bolševikud kukutasid Venemaa Ajutise valitsuse.
-
Maanõukogu otsused: Eesti tulevase riigikorra määrab Asutav Kogu, kuni selle kokkukutsumiseni on ainus kõrgeima võimu kandja Eestis Maanõukogu, mille kinnitatud seadused kehtivad Eestis. See tähendas riiklike sidemete katkemist Venemaaga ja Maanõukogu muutumist kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eestis.
-
Kuna Moskva püüdis anda sissetungile kodusõja ilmet, siis kuulutati narvas välja Eesti Töörahva Kommuun- enamlaste sõnul iseseisev riik.
-
Kahe nädalaga olid enamlased Eestist välja löödud.
-
Päts, Vilms ja Konik
-
-
Peaministriks sai Konstantin Päts.
-
1915- Ruhnu hõivamine, 1917- Hiiumaa, Saaremaa, Muhu, 1918- terve Eesti. Saksa okupatsioon on 25. veebruar – 11. november 1918.
-
Novembri algul puhkenud revolutsioon Saksamaal viis keisri kukutamisele ja sotsialistliku valitsuse loomisele. Uus valitsus kirjutas 11. novembril alla Compeigne'i vaherahule.
-
Samal õhtul alustas tegevust Eesti Kaitseliit. Järk-järgult võtsid rahvuslased okupatsioonivõimudelt asjaajamise üle. 21. novembriks oli koondatud võim lõplikult eestlaste kätte.
-
Punaarmee ründab Narvat.
-
Lätis tegutsevate Saksa vägede juht kindral Rüdiger von der Goltz seadis sihiks enamluse kukutamise Venemaal, lootes seejärel sõlmida Vene-Saksa sõjalise liidu Antandi vastu. Eestlaste seas tekkis sõjavaimustus, leiti, et Landeswerh'i purustamine tähendab jäädavat vabanemist nn penirüütlite orjusest ning aitab osaliselt tasuda sajandipikkuse alanduste ja ülekohtu eest.
-
Eesti Vabariigi sõjalise ebaedu põhjuseks oli vastase ülekaal ja rahva meeleolu. Alahinnati ennast, ei usutud, et Eesti suudaks kaitsta oma iseseisvust ja ülehinnati vastast ega mõistetud, et revolutsioonist nõrgestatud enamlik riik pole võrreldav sõjaeelse impeeriumiga. Sõjatüdimus.
-
Vabatahtlike üksuste loomine: Kalevlaste Malev, Kuperjanovi partisanid, Skautpataljon jt. Suur roll oli kooliõpilastel, kes tõttasid isamaad kaitsma. Sõja käiku mõjutas positiivselt välisabi- Briti laevastikueskaader, Soome vabatahtlikud ja Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine. J. Laidoner (sõjavägede ülemjuhataja) paritsanivõitlus sihipäraseks sõjategevuseks.
-
Läbirääkimiste jätkumisele tõmbas oktoobris kriipsu peale Loodearmee pealetung, milles oli Antandi nõudel sunnitud osalema ka Eesti.
-
Detsembris algasid ägedad heitlused Narva pärast. Esialgu üritati vallutada linn otserünnakutega, seejärel püüti kaitsjaid tagalast ümber piirata, kuid vastase ülekaalule vaatamata jäi eestlaste kaitse püsima. Punased lõpetasid pealetungi.
-
Punaarmee pealetungi peatamine. Rahvaväe vastupealetung- põhijõuks soomusrongid.
-
Hõivati pärast ägedat ja ohvriterohket Paju lahingut ülioluline raudteesõlm Valga. Samal päeval löödi enamlased välja ka Võrust ja veidi hiljem Petserist ja Aluksnest.
-
Tallinas kogunenud Asutav Kogu saavutas põhiseaduse ja maaseaduse vastuvõtmise. Viimase põhjal teostati 1920 radikaalne maareform, mis oli suunatud valdavalt saksa rahvusest mõisnike suurmaaomanduse riigistamisele ja talurahvale eeskätt Vabadussõjast osavõtnute maa jagamisele.
-
Võnnu lahing algas sakslaste pealetungiga. Sakslased said nelja päeva lahingu möödudes korralduse taanduda ning 23. juuni hommikul marssisid Rahvaväe üksused lahinguteta sisse Võnnu linna.
-
Eesti sõjalaevad võtsid Riia kahuritule alla. Antandi nõudel sõlmiti vaherahu.
-
Toimus Tartu rahukonvernets, Eesti delegatsioon taotles vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvumise tunnustamist ja idapiiri kindlaksmääramist (Jaan Poska eesotsas). Vaherahule kirjutati alla 31. detsembril, kuid see hakkas kehtima 3. jaanuaril 1920 kell 10.30. Sellega oli üle 5000 inimelu nõudnud Vabadussõda lõppenud.
-
Keskenduti peamiselt majandusküsimustele. Määrati kindlaks Eestile sobilik riigipiir, Vene valitsus saatis laiali komunistlikud Eesti väeosad, Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla, Eesti vabanes kohustusest osaleda Vene välisvõlgade tasumisel ja sai 15 miljonit kuldrubla Venemaa kullavarudest ning Venemaa kinnitas, et "tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust".
-
Mittekallaletungi lepingule allakirjutamine Moskvas. Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop.
-
Saksa väed tungisid Poolasse ning 2 nädalat hiljem ründas Poolat ka Punaarmee.
-
Neutraliteediseadusele vastavalt asuti seda interneerima, kuid allveelaev, ajendatuna Punaarmee sissetungist Poolasse, põgenes. Kreml kasutas juhtunut, et süüdistada Eestit neutraliteedi rikkumises.
-
Selleks, et NL saaks õiguse luua Eesti territooriumile sõjaväelaevastiku baasid, esitati kaubanduskokkuleppe sõlmimiseks Eesti välisministrile Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt.
-
Nõukogude Liit koondas Eesti idapiirile sõdureid, suurtükke, soomusmasinaid ning sõjalennukeid, et survestada Eestit vastu võtma Nõukogude Liidu tingimusi. Kuna aga Eestil puudusid ressursid ja toetus, võeti Kremli tingimused vastu.
-
Eesti kirjutas alla baaside lepingule, ning osapooled lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest ning osutada vastastikust abi kallaletungi või selle ohu korral. Eesti andis NL-le rendile maa-alad mereväebaaside loomiseks ning õiguse kasutada Tallinna sadamat. Moskva müüs Eestile soodustingimustel relvastust ning Eesti baasidesse toodi 25 000 meest.
-
Hitleri käsul paigutati Ida- ja Kesk-Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid ümber Saksamaale ning järgneva 7 kuuga lahkus Eestist 12 660 baltisakslast. Üllatus oli rahvale suur, inimesed müüsid kõike, mida kaasa võtta ei saanud, ka eestlased olid segaduses. See kahandas ühiskonna majanduslikku ja vaimset potentsiaali ning tugevdas kuuldusi Balti riikide Moskvale mahamüümise kohta.
-
Eestisse paigutati 14 000 punaväelast, 337 soomusmasinat ning 255 sõjalennukit.
-
Venemaa Soome tungimine ja Talvesõja vallandamine. Eesti rahva poolehoid kuulus Soomlastele. Rahvusmeelsed ringkonnad korraldasid salajasi korjandusi soomlaste toetuseks, paljud noormehed läksid salaja üle lahe sõtta appi ning Eesti sõjaväelased edastasid saladuskatte all Soome peastaabile luureandmeid Punaarmee kohta.
-
NL esitas Eestile, Lätile ja Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Riigid alistusid, sest olukord oli lootusetu.
-
Eesti piiri ületas 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti Narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega alla kirjutama Narva diktaadile. Sellega anti ühendusteede, sidekanalite kontroll Punaarmee kätte, keelustati meeleavaldused ja rahvakogunemised ning kästi eraisikuil loovutada relvad.
-
Rahvarevolutsioon. Päts nimetab ametisse Zdanovi koostatud valitsuse. Tema suunamisel korraldati ka meeleavaldus, et rahvas nõuaks Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-sõbraliku valitsusega.
-
ENSV väljakuulutamine. Riigikogu avaistung. Kommunistlik Riigikogu otsustas paluda selle vastuvõtmist Nõukogude Liidu koosseisu.
-
Uus põhiseadus- ENSV konstitutsioon. Juhtiv roll ühiskonnas on kommunistlikul parteil (Säre, Karotmann). EKP sai ÜK(b)P osaks ja sellega koos nimetus EK(b)P. Riigikogu asemel Ülemnõukogu-Vares. Valitsuse asemel Rahvakomissaride Nõukogu (RKN)- Johannes Lauristin.
-
Eesti liideti Nõukogude Liiduga, ning sellega oli Eesti annekteeritud.
-
Suuromand natsionaliseeiti. Plaanimajandus. Maa natsionaliseeriti- 30 ha talu suuruse ülempiir. Rahareform 1940 nov.- krooni asemel rubla. Kultuurirevolutsioon- uus ideoloogia. Repressioonid.
-
Repressiivpoliitika kulminatsiooniks oli 14. juuni massiküüditamine, mis toimus korraga kõigis kolmes Balti riigis. Enamik 1940/41 aastal arreteeritutest ja küüditutest tapeti või hukkus Venemaal.
-
- juunil puhkenud Vene-Saksa sõja algul, taandus hiiglaslikke kaotusi kandnud Punaarmee korratult. Sakslased hõivasid Leedu ja Läti ning 7. juulil ületasid nad Eesti piiri. Sõjast võtsid aktiivselt osa metsavennad, kelle kaugem siht oli kodumaa vabastamine.
-
05.12 allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile, mida juhtis Tallinnast pärit baltisakslane Alfred Rosenberg. Eestist, Lätist, Leedust ja Valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat, mis koosnes 4 kindralkomissariaadist. Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann suhtus eestlastesse hästi, kuid viis kindlakäeliselt läbi Berliini poliitikat.
-
Eesti omavalitsus oli Saksa okupatsioonivõimu toetav institutsioon, mis koosnes kohalikest kollaborantidest. Selle eesotsas seisis Hjalmar Mäe, endine vabadussõjalaste propagandajuht. See taotles Eestile autonoomiat, kuid need katsed põrkusid Berliini vastuseisule ning Omavalitsus jäi vaid sakslaste käepikenduseks.
-
Sakslased hakkasid Eestisse juute tooma, loodi 20 koonduslaagrit, Eestis tapeti ligi 10 000 Euroopa juuti.
-
-
- a lahingud Eestis olid ohvrirohked, kogukaotuste kohta täpsed andmed puuduvad. Saksa pool kaotas veebruarist juuni lõpuni Eestis kuni 6000 meest tapetute ja kuni 30 000 haavatutena. Kaotused aasta teisel poolel, eriti Sinimägede lahingutes, Emajõel ja Sõrve poolsaarel võivad olla kokku niisama suured. Punaarmee kaotused olid suuremad, eriti ränkade kaotuste tõttu Narva rindel ja Sinimägedes.
-
Kuna vabatahtlike värbamine ähvardas läbi kukkuda, kuulutas Eesti Omavalitsus välja noormeeste sundvärbamise ning 43. aasta lõpul osalise sundmobilisatsiooni. Selle tulemusena kasvas leegionäride arv 1944. aasta alguseks 11 000 meheni, ning neist moodustati 20. Eesti SS-diviis.
-
Jaanuari lõpul kuulutati välja üldmobilisatsioon, mille edu tagas rahvuslike ringkondade toetus ja Jüri Uluotsa üleskutse kaitsta maad Nõukogude sissetungi eest.
-
Sakslaste kannul liikuvad venelased rajasid Narva jõe läänekaldale mitu sillapead. Punaarmee juhtkond kavandas mitte ainult Narva vallutamist, vaid ka kiiret edasitungi Tallinna suunas.
-
Narva lahingute ajal sooritas Nõukogude lennuvägi terrorirünnakuid Eesti linnadele. 06. märtsil hävitati täielikult Narva ning 08. märtsil said kannatada Jõhvi ja Tapa. 09. märtsil pommitati Tallinnat, ning selle käigus hukkus 500 inimest, purustati 40% elamispinnast, koduta jäid 25 000 tallinlast, hävis Niguliste kirik ja Estonia teater. 25. märtsil sai Tartu rängalt kannatada.
-
- augustil alustas pealetungi hoopis Punaarmee 3. Balti rinne Lätis Alūksne juurest. Pärnu poole liikunud Vene väed peatati Väikesel Emajõel, kuid Tartu kaitsmiseks ei jätkunud sakslastel jõudu. Tartu langes 25. augustil, rinne stabiliseerus Emajõel. Kumbki pool saatis Emajõe rindele lisaväeüksusi, Punaarmee mh 8. Eesti laskurkorpuse.
-
- septembril otsustas Saksa väejuhatus Mandri-Eesti maha jätta. Järgmisel päeval algas Punaarmee pealetung Emajõel. Saksa väed taganesid ümber Võrtsjärve Lätisse. Sinimägedest ja Narva jõe äärest taganeti nii Pärnu kaudu kui ka meritsi Tallinna kaudu. Asutusi, tööstusi ja tsiviilelanikke evakueeriti Saksamaale. 22. septembril langes Punaarmee kätte Tallinn, seejärel kandus võitlus Lääne-Eesti saartele. Viimasena hõivas Punaarmee novembri lõpus Sõrve poolsaare.
-
Paljud Eesti sõjamehed püüdsid iseseisvalt korraldada viimast vastupanu Lääne-Eestis Punaarmee vastu, kuna saksa väed olid lahkumas. Need väikesed grupid aeglustasid Punaarmee edasitungi, ning Virtsu langes alles 26. septembril. Need lahingud andsid eestlastele võimaluse põgeneda üle mere. Kokku lahkus Eestist septembris 80 000 inimest.