Ajajoone koostamine (15.03.21)

I maailmasõja algus

Aug 1, 1914

Algul ei puudutanud eestlasi otsene sõjategevus, kuid hirm oli siiski suur. Kardeti, et Venemaa võiduga kaasneb šovinismi tõus ja uus venestamislaine.

Saksa väed hõivasid Poola, Leedu ja Kuramaa

1915

Lahingud käisid Riia lähistel. Seoses selle sündmusega suurendati Eestis paiknevate vägede hulka.

Esimene autonoomia nõudmine

1916

Advokaat Jüri Vilms nõudis esimest korda avalikult, et Eestile antaks Venemaa koosseisus rahvuslik autonoomia.

1917. aasta Veebruarirevolutsioon

1917

Mässu mahasurumiseks pealinna saadetud sõjaväeosad läksid üle rahva poole –> keiser loobus troonist ning Venemaast sai vabariik. Võim läks Ajutise Valitsuse kätte.
Nõukogudes olid juhtpositsioonil pahempoolsed, kes üritasid haarata suurima võimu ja talusid üksnes Ajutist Valitsust. Petrogradi nõukogu – eriti tõsine vastukaal keskvõimule.

Tallinna ülelinnaline streik

Mar 2, 1917

Asuti poliitilisi vange vabastama, seejärel rüüstati politsei- ja kohtuasutusi.

Ilmus määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta

Mar 30, 1917

Sellele eelnesid Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel autonoomiaseaduse projekti kokkuseamine ja 26. märtsil Petrogradis toimunud hiiglaslik demonstratsioon.
Määruse järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Selle otsa nimetati ametisse kubermangukomissar Jaan Poska.
Nõuandvaks organiks sai Ajutine Maanõukogu, täidesaatvaks asutuseks – Maavalitsus.

Oktoobripööre

Oct 24, 1917

Enamlased juhtpositsioonil – olid rahvuslust eitaval positsioonil. Nende sihiks oli vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon.
Oktoobris moodustati võimuhaaramiseks Venemaal sõjarevolutsioonikomiteed ning Punakraadi relvastatud salku.
24.-26. oktoober vkj.

Viktor Kingissepp (enamlane) võttis Jaan Poskalt võimu üle

Oct 27, 1917

Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee (eesotsas Jaan Anvelt). Tegelik ostustamisõigus oli siiski piiratud. Omavalitsused asendati nõukogudega. Kujunes välja ühe partei diktatuur. Majandusreformid: nt pankade riigistamine.

Maanõukogu 15. novembri otsus

Nov 15, 1917

Otsuses öeldi resolutsioone, mis tähendasid riiklike sidemete katkemist Venemaaga ja Maanõukogu muutumist kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal.

Esimesed sammud Eesti iseseisvuse väljakuulutamiseks

1918

Lääne-Euroopasse saadeti delegatsioon, et selgitada välja teiste riikide suhtumine Eesti iseseisvusesse; loodi sidemeid suurriikide diplomaatidega.

Saksa pealetung

Feb 18, 1918

Enamlaste Punaarmee oli liiga nõrk sakslaste peatamiseks. Enamlased olid Eestist välja löödud kahe nädalaga.

Päästekomitee loomine

Feb 19, 1918

Päästekomitee moodustati Maanõukogu vanematekogu otsusega ning oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike iseseisvuse väljakuulutamiseks. Sinna kuulusid ka Päts, Vilms ja Konik.

Iseseisvusmanifesti heakskiitmine vanematekogu poolt

Feb 21, 1918

Manifesti teksti põhiautoriteks olid Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson. Sellest valmistati mõned koopiad ja saadeti need maakonnalinnadesse laiali, et see sobival võimalusel ette lugeda.

Pärnus loeti ette iseseisvusmanifest

Feb 23, 1918

Luges Maanõukogu liige Hugo Kuusner Endla teatri juurde kogunenud rahvahulgale. Päev hiljem tehti sama ka Viljandis.

Tallinnas, 1918. aasta 24. veebruaril

Feb 24, 1918

Enamlased asusid Vene sõjalaevadele, kuna soovisid põgeneda Petrogradi. Suurem osa Tallinnast läks järk-järgult rahvuslike jõudude kontrolli alla.
Samal päeval moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus (peaministriks sai Päts ja tema asetäitjaks Vilms).

Iseseisvusmanifesti ettelugemine Tallinnas

Feb 25, 1918

Reaalkooli trepil.
Kohe pärast seda marssisid linna Saksa üksused ja Eesti üürike iseseisvus katkes ligi üheksaks kuuks.

Kuulutati välja Balti hertsogiriik

Nov 5, 1918

Baltimaade maanõukogu koosolek (kus domineerisid baltisakslased, taheti moodustada Saksamaa koosseisu kuuluvat autonoomset Balti hertsogiriiki), toimus juba aprillis. Eestlastele lubati siis üksnes kultuurautonoomiat. See jäi venima. Keiser tunnustas Baltimaade iseseisvust alles septembris ja herstogiriik kuulutati välja ametlikult alles 5. novembril.

Saksamaa suhtumine Eesti Vabariiki

Nov 5, 1918

Saksamaa ei tunnustanud Eesti Vabariiki: Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevust ei sallitud, poliitiline tegevus keelustati, trükisõna oli tsensuuri all, eestlastest omavalitsusjuhid asendati baltisakslastega, asjaajamiskeeleks sai saksa keel. Vangistati paljud rahvuslikud poliitikud.
Eesti Vabariigi iseseisvust tunnustasid aga Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia.

Compiegne'i vaherahu

Nov 11, 1918

Novembri algal puhkes Saksamaal revolutsioon – kukutati keiser. Uus valitsus kirjutas alla Compiegne'i vaherahule ning I maailmasõja lõpp pidi tegema ka lõpu Saksa okupatsioonile Eestis.

Ajutise Valitsuse esimene legaalne koosolek (üle mitme kuu)

Nov 11, 1918

Samal õhtul alustas tegevust Eesti Vabariigi esimene relvastatud kaitsestruktuur – Eesti Kaitseliit (loodud põranda all J. Pitka ja E. Põdderi eestvedamisel).

Võim läks lõplikult eestlaste kätte

Nov 21, 1918

Riias sõlmiti Eesti-Saksa kokkulepe. Päev varem oli kokku astunud Maanõukogu.

Vabadussõja algus

Nov 28, 1918

Puhkes Punaarmee rünnakuga Narvale.

Punaarmee marssis Narva sisse

Nov 29, 1918

Narvas kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun – enamlaste sõnul iseseisev riik. Kommuuni nõukogu (eesotsas Jaan Anvelt) täitis Kremlist tulevaid korraldusi.
Eesti oli sõjaliselt ebaedukas, kuna vastased olid ülekaalus ning rahva meeleolu oli kehv (mõjutas sõjatüdimus ja enamlik propaganda). Saksa okupatsioonivõimud olid Eesti rahvusväeosad laiali ajanud, Kaitseliit oli veel nõrk.

Algas Rahvaväe vastupealetung

Jan 7, 1919

Põhijõuks olid soomusrongid – tõrjusid enamlased Narvast.
Enne soda algae vabatahtlike üksuste loomine, suur roll oli kooliõpilastel; muutus kõhklejate meeleolu; positiivselt mõjutas ka välisabi – Briti laevastikuskaader ja Soome vabatahtlikud.

Hõivati Peale Paju lahingut ülioluline raudteesõlm Valga

Feb 1, 1919

Samal päeval löödi enamlased välja ka Võrust ning veidi hiljem Petserist ja Aluksnest. Eesti oli võõrvägedest puhastatud.

Laidoner viis lahingutegevuse Vene ja Läti territooriumile

May 3, 1919

Seal jääks võitluste raskus Vene valgetele ja Läti rahvusväeosade kanda.
Esimese löögi andis Narva alt pealetungile läinud Vene valgete Põhjakorpus, mis saavutas kiiresti ulatuslikku edu, jõudes välja Petrogradi kaitseliinideni.
Kagu-Eestis läks osa Punaarmeesse mobiliseeritud eestlastest Rahvaväe poolele üle. Tänu sellele õnnestus Eesti üksustel vallutada Pihkva.

Landeswehr'i sõda

Jun 5, 1919

Tekkis konflikt Läti paikneva Saksa väekoondisega, Goltzi vaikival heakskiidul korraldasid baltisakslased Lätis riigipöörde ja kukutasid Ulmanise valitsuse.

Eesti ja Saksa eelosade kohtumine

Jun 6, 1919

Nad pidanuks koos assume jälitama enamlasi, kuid omavaheline vaen osutus tugevamaks.Algul oli edu sakslaste pool, yes vallutasid Võnnu linna.

Võnnu lahing

Jun 19, 1919

Algas sakslaste pealetungiga. Ägedad lahingud kestsid neli päeva ning alles Eesti varuüksuste saabumine viis Goltzi järeldusele, et operatsioon on ebaõnnestunud.

Rahvaväe üksused marssisid lahinguteta Võnnu linna sisse.

Jun 23, 1919

Eestlased nägid Landeswehr'i sõjas vihatud balti parunite avalikku sõja kuulutust. Seetõttu tekkis enneolematu sõjavaimustus. Sellisest suhtumisest kasvas välja ka Võnnu vallutamispäeva hilisem tähistamine võidupühana.

Kirjutati vaherahule alla

Jul 3, 1919

Antandi esindajate nõudel.
Lepingu kohaselt võttis Ulmanise valitsus riigi juhtimise taas enda kätte, Landeswehr saadeti enamlaste vastu, Saksa väeosad pidid aga Lätist lahkuma.

Eesti-Vene kohtumine Pihkvas

Sep 15, 1919

Tagalas kasvas sõjatüdimus, süvenesid majandusraskused ja tugevnes vasakerakondade rahupropaganda. Seetõttu tekitas Vene valitsuse ettepanek alustada rahuläbirääkimisi elavat huvi.
Kohtumine lõppes siiski tulemusteta.

Loodearmee pealetung

Oct 12, 1919

Loodearmee veeres Eesti piiri poole. Sellises olukorras otsustas valitsus loodearmeelastel relvad käest võtta.

Algasid ägedad heitlused Narva pärast

Dec 10, 1919

Esialgu üritati vallutada linn otserünnakutega, seejärel püüti kaitsjaid tagalast ümber piirata, kuid vastase ülekaalule vaatamata jäi eestlaste kaitse püsima.

Kirjutati vaherahulepingule alla

Dec 31, 1919

Samal ajal kui Narva all peeti kaitselahinguid, toimus Tartu rahukonverents. Eesti delegatsioon, mida (juhtis Jaan Poska) taotles vaherahu sõlmimikst, Eesti iseseisvuse tunnustamist ja idapiiri kindlaksmääramist.

Vaherahu hakkas kehtima

Jan 3, 1920

Sellega oli üle 5000 inimelu nõudnud Vabadussõda lõppenud.

Tartu rahuleping

Feb 2, 1920

Määrati kindlaks Eestile sobilik riigipiir, Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad, Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla, Eesti vabanes kohustusest osaleda Vene välisvõlgade tasumisel ja sai 15 miljonit kuldrubla Venemaa kullavarudest. Kõige olulisem – Venemaa kinnitas, et ,,tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust.''

Saksamaa lahkus Rahvasteliidust

Oct 15, 1933

2 aastat hiljem taastas üldise sõjaväekohustuse ja käivitas relvastusprogrammi. 1936. a. hõivas Reini demilitariseeritud tsooni ning sõlmis lepingud Itaalia ja Jaapaniga.
Nõukogude Liit seadis sihiks laiendada nõukogulikku sotsialismimudelit kogu Euroopale ning tuua tagasi valdused.

Molotov-Ribbentropi paktile alla kirjutamine

Aug 23, 1939

Nõukogude Liit ja Saksamaa jagasid ära ida-Euroopa. Nendest said poliitilised ja sõjalised liitlased

Saksa väed tungisid Poolasse.

Sep 1, 1939

Saksamaa kallaletung Poolale tähistas Teise maailmasõja algust. Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja 2 päeva hiljem.

Tallinna sadamasse sisenes Poola allveelaev Orzel

Sep 15, 1939

Kreml kasutas seda juhtumit ära – süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises.

Nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt

Sep 24, 1939

Esitati Karl Selterile (Eesti välisminister). See annaks Nõukogude Liidule õiguse luua Eestis sõjalaevastiku baasid. Kaks päeva hiljem andis Vorošilov käskkirja, milles nõuti ,,võimsa ja otsustava löögi‘‘ andmist Eestile. Agressiooni alguspäevaks määrati 29. september.

Eesti ja Nõukogude sõjaväelaste läbirääkimised

Oct 1, 1939

Tallinnas. Täpsustati baaside asukoha ja vägede sissemarsiga seotud küsimusi.

Läti ja Leedu

Oct 5, 1939

Naaberriikidele estate samalaadsed lepingud. 5. okt. allkirjastas selle Läti ning 10. okt – Leedu.

Baltisakslaste lahkumine

Oct 6, 1939

Saksa rahvusgrupid paigutatakse ümber Saksamaale (Hitleri kõne). See vapustas avalikkust, kahandas ühiskonna majanduslikku/vaimset potentsiaali, tugevdas kuuldusi Balti riikide Moskvale mahamüümise kohta.
Võimalused valitsuse sotsiaalse kandepinna laiendamiseks – Jüri Uluots, Kaarel Eenpalu.

Maavägede sissemarss Eestisse

Oct 18, 1939

Punaarmeellased ei suhelnud eestlastega.
Pärast baaside lepingu allkirjastamist muutus Eesti Nõukogude Liidu protektoraadiks. Eesti välispoliitilist olukorda komplitseeris Talvesõda. Eesti üritas säilitada neutraliteeti, kuid Venemaa ründas Soomet Eesti lennuväljadelt.

Talvesõja vallandamine

Nov 30, 1939

Venemaa tungis Soome (Moskva nõudmisi ei võetud arvesse). Soome suutis säilitada iseseisvust.

Ultimaatumi esitamine Leedule Nõukogude Liidu poolt

Jun 14, 1940

Nõuti täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ja Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist.

Üle Eesti pier tulips 90000 okupatsiooniarmee sõdurit

Jun 17, 1940

Laidoner sunniti kirjutama alla Narva diktaadile.
Edasise tegevuse juhtimiseks saabus Tallinna Stalini eriesindaja Andrei Ždanov.

Meeleavaldus Tallinna Vabaduse väljakul

Jun 21, 1940

Korraldati Moskva ultimaatumis esitatud nõudmiste toetuseks. Õhtul andis Päts allkirja otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus. Peaministriks sai Johannes Vares-Barbarus.

Saadeti laiali Riigikogu ning kuulutati välja Riigivolikogu valimised

Jul 1, 1940

92,5% valimas käinutest hääletas Eesti Töötava Rahva Liidu kandidaatide poolt. Tulemusi võltsiti.

ENSV väljakuulutamine

Jul 21, 1940

Kuulutajaks oli kommunistlik Riigivolikogu

Otsus ühendada Eesti Nõukogude Liiduga

Aug 6, 1940

,,Rahuldati eesti rahva palvet‘‘. Sellega jõudis lõpule Eesti annekteerimine Venemaa poolt.

Ümberkorraldused

Aug 7, 1940

Okupantide esimeseks sihiks oli riigiaparaadi lammutamine.
Augustis kiitis Riigivolikogu heaks Nõukogude Liidu konstitutsiooni eeskujul koostatud põhiseaduse.
Riigivolikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks ning senisest Vabariigi Valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu.
Endiste linna- ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed.
Ainsaks legaalseks poliitiliseks organisatsiooniks oli Eestimaa Kommunistlik Partei.
Toimusid ümberkorraldused ka majanduses ja kultuurielus.

Massiküüditamine

Jun 14, 1941

Osutus repressiivpoliitika kulminatsiooniks. Toimus korraga kõigis kolmes Balti riigis

Puhkes Vene-Saksa sõda

Jun 22, 1941

Algul taandus hiiglaslikke kaotusi kandnud Punaarmee korratult. Sakslased hõivasid Läti ja Leedu ning 7.juulil ületasid Eesti piiri. Augusti keskel hõivasid sakslased Narva, seejärel koondus Saksa väejuhatuse tähelepanu Tallinnale.

Punaarmee jättis Tallinna maha

Aug 28, 1941

Mõnda mega kestsid veel lahingud Lääne-Eesti saartel, punaväelased ei suutnud kaua vastu pidada.
Eesti pinnal toimuvas sõjas osalesid aktiivselt metsavennad. Metsavendade vastasteks olid Punaarmee ja NKVD väeosad ning hävituspataljonid.