Esimesest maailmasõjast Vabadussõjani

Algab Esimene maailmasõda

Jul 28, 1914

Saksamaa kuulutab Venemaale sõja

Aug 1, 1914

Moodustati Linnadeliidu Komitee Tallinnas ja Põhja-Balti Komitee Tartus

1915

Komiteed tegelesid Vene armee ja sõjapõgenike abistamisega ning tagala korrastamisega. Mitteametlikult tegeeti ka rahvulsuse propageerimisega ning omaalgatusliku tegutsemise õpetamisega. Arutati päevapolittilisi probleeme ning Eesti tuleviku suhtes olevaid küsimusi.

Majanduslik allakäik

Period: 1915 to 1917

Venemaalt ei saadud toorainet enam, kuna raudteed olid ülekoormatud sõjaiste vedudega. Kaubandus katkes ka Läänemerel Saksa sõjalaevastiku tõttu. Halvenes ka töökvaliteet.

Nõuti autonoomiat

1916

Jüri Vilms nõuab esimest korda avalikult, et Eestile antaks Venemaa koosseisus rahvuslik autonoomia.

Veebruarirevolutsioon

Period: Feb 23, 1917 to Mar 3, 1917

I MS oli viinud Venemaa krahhi äärele. Mitte miski ei toiminud enam (majandus, transport jne) ja kõigest oli puudus (toiduained, küts, tarbekaup. Tekkis sõjatüdimus, ning paljud sõdurid lahkusid omavoliliselt ridelt. Veebruari lõpus vallandusid toitlusrahutused kiiresti revolutsiooniks. Kukutati tsaar, võim läks Ajutise Valitsuse kätte, kes üritas suunata riiki demokraatlikule arenguteele. Mõjukaks muutus Petrogradi nõukogu- vastukaal keskvõimule.

Eestisse jõuab Venemaa rahutus

Mar 2, 1917

Tallinnas korraldatakse streik, kõnedest mõjutatud lähevad poliitilisi vange vabastama. Vabastatakse kurjatehijad jne ning rüüstatakse Paksu Margareetat, pannakse see põlema (sama tehti kõigis Tallinna vanglates). Lisaks rüüstati politsei- ja kohtuasutusi. See mis toimus Tallinnas, toimus ka teistes suurlinnades. Rahutus eemaldati kiiresti omaalgatuslikult loodud miilitsa poolt.

Eestlaste meeleavaldus Petrogradis

Mar 26, 1917

Sinimustvalgete ja punalippudega marsiti ning nõuti Eestile autonoomiat.

Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtumise kohta

Mar 30, 1917

Ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa üheks. (Jaan Poska komissariks)

Maanõukogu valimised

May 29, 1917

Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse valimised. Esimesena juhtis Jaan Raamot.

Oktoobrirevolutsioon

Period: Oct 24, 1917 to Oct 26, 1917

Petrogradis alanud revolutsioon, kus enamlased kukutasid Venemaa Ajutise Valitsuse. Kujunes ühe partei diktatuur, kes piirasid oma vastaste tegevusvabadust, koosolekud, ajalehed, vangistasid juhid. Enamlaste eesotsas- Vladimir Lenin.

Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee

Oct 27, 1917

Enamlane Viktor Kingissepp võttis kubermangukomissar Jaan Poskalt võimu üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks- Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, eesotsas Jaan Anvelt.

Eesti riigi tekke mõtted

Nov 15, 1917

Jaan Poska leidis, et Eestil ei jää muud üle, kui iseseisvaks kuulutada end. Toompea lossis võeti järgmised Maanõukogu otsused: 1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu 2) Ainus kõrgema võimu kandja Eestis on Maanõukogu 3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused

Saksa pealetung Eestile

Feb 18, 1918

Enamlaste Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liiga nõrk.

Päästekomitee loomine

Feb 19, 1918

See oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3-liikmelisse Päästekomiteesse kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik.

Iseseisvusmanifest

Feb 21, 1918

"Manifest kõigile Eestimaa rahvastele"
Dokument, millega 1918. a veebruaris kuulutati välja iseseisev demokraatlik Eesti Vabariik. 21. veebruaril kiitis vanematekogu selle heaks. Autoriteks olid Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson.

Iseseisvuse väljakuulutamine

Feb 23, 1918

Pärnus loeti iseseisvusmanifesti tekst esimesena ette, Endla teatri ees.

Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus

Feb 24, 1918

Riigipanga hoones, millest oli kujunenud iseseisvuslaste kesku, moodustati Eesti VAbariigi Ajutine Valitsus. Peaministriks sai Konstantin Päts, tema asetäitjaks Jüri Vilms.

Saksa okupatsioon

Feb 25, 1918

Eesti iseseisvus katkestati üheksaks kuuks.

Vene-Saksa rahuleping

Mar 3, 1918

Brest-Litovskis sõlmiti Vene-Saksa rahuleping, mis jättis Eesti- ja Liivimaa kubermangud Venemaale, kuid tegelikult oli võim Saksa sõjaväelastel. Kehtis sõjaväline diktatuur.

Balti hertsogiriik

Nov 5, 1918

Balti hertsogiriik kuulutati välja 5. novembril, kuid reaalselt ei jõudnud Balti riik toimima hakata.

Compiegne'i vaherahu ja revolutsioon Saksamaal

Nov 11, 1918

Novembri alguses, revolutsioon Saksamaal viis sealse keisri kukutamiseni ning sotsialistliku valitsuse loomiseni. 11.11.1918 kirjutas uus valitsus alla Compiegne'i vaherahule.

Eesti Kaitseliit

Nov 11, 1918

11.11.1918 toimus üle pika aja legaalne Ajutise Valitsuse koosolek. Samal õhtul alustas tegevust esimene relvastatud kaitsestruktuur-Johan Pitka ja Ernst Põdderi eestvedamisel põranda alla loodud Eesti Kaitseliit.

Ajutine Valitsus taas võimul

Nov 21, 1918

Lõplikult said eestlased tagasi võimu 21.11.1918, päev varem oli uuesti astunud kokku Maanõukogu.

Vabadussõja algus

Nov 28, 1918

Algab Vabadussõda 28. 11. 1918, kui Punaarmee ründab Narvat.Saksa väed lahkuvad.

Eesti Töörahva Kommuun

Nov 29, 1918

Moskva üritas jätta kodusõja ilmet, seega kuulutas Narvas Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee välja Eesti Töörahva Kommuuni, mis oli enamlaste sõnul iseseisev riik. Kommuuni iseseisvust tunnustas vaid Venemaa ning Kommuuni nõukogu (eesotsas Jaan Anvelt). Kommuun jätkas enamlaste poliitikat, natsionaliseeriti suurettevõtteid ja panku, moodustati põllumajanduslikke ühisettevõtteid jne.

Sõjaseisukorra kuulutamine

Nov 29, 1918

Eesti Ajutine Valitsus kuulutab sõjaseisukorra ning üldmobilisatsiooni. Eestimaad ähvardas röövimine ja laastamine, kõigil oli sõjatüdimus , olukorda peeti lootusetuks, löödi käega ning lepiti saatusega.

Välisabi saabub

Dec 12, 1918

Eestisse saabub Briti laevastikueskaader.

Johan Laidoner sõjavägede ülemjuhatajaks

Dec 14, 1918

J. Laidoner muudab poolstiihilise partisanivõitluse sihipäraseks sõjategevuseks.

Punaarmee pealetung pannakse seisma

Period: Jan 1, 1919 to Jan 7, 1919

Välisabi saabub

Jan 5, 1919

Saabuvad Soome vabatahtlikud

Rahvaväe vastupealetung

Jan 7, 1919

Põhijõuks soomusrongid. Järjest vabastati linnu, tõrjuti enamlasi välja linnadest.

Eesti võõrvägedest puhas

Feb 1, 1919

Selle tagajärjel koondas Punaarmee Lõuna-Eesti piiridele veelgi suuremad jõud.

Laidoner viib lahingutegevuse Vene ja Läti territooriumile

May 1, 1919

Laidoner teatab Asutavale Kogule, et Eestimaa pind on täielikult vabastatud vaenlasest.

May 30, 1919

Algab Landeswehr'i sõda

Jun 5, 1919

Kuna I maailmasõjas osalenud Läti kütipolgud oli astunud enamlaste teenistusse, pöördusid lätlased abipalvega sakslaste poole, kes oli nõus neid aitama, kuna kartsid Punaarmee sissetungi Ida-Preisimaale. Kujunes Balti Landeswehr ja Saksa vabatahtlike Rauddiviis.

Landeswehr'i sõja vaherahu

Jun 10, 1919

Antanti ülemsõjanõukogu käskis 11. juunil sakslastel lõpetada pealetung Eesti suunal ning viia oma väed Eesti poolt nõutud joone taha, kuid seda nad ei teinud ning hoopis koondasid rohkem jõude piirile. Vaherahu lõppeb 19. juuni.

Võnnu lahing

Jun 19, 1919

Sakslased alustavad pealetungi, eestlased võidavad. Kestab kuni 23.06, mil Rahvaväe üksused marsivad Võnnu linna.

Vaherahu

Jul 3, 1919

Antandi esindajad sekkuvad taas, kirjutatakse alla vaherahule. Ulmanise valitsus võtab riigi juhtimise enda hoolde taas, Landeswehr saadetakse enamlaste vastu ning Saksa väeosad lahkusid Lätist.

Tartu rahukonverents

Dec 31, 1919

Eesti delegatsioon (juhtis Jaan Poska), taotles vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnustamist ja idapiiri kindlaksmääramist. Enamlased nõudsid endale kogu Setumaad ning suurt osa Virumaast, mistõttu puhkesid ka ägedad vaidlused, kuid Punaarmee rünnakute nurjumine Narva all sundis Vene diplomaadid järele andma.

Eesti-Vene vaherahu

Jan 3, 1920

Lõppeb ka Vabadussõda.

Rahulepingu täpsustamine

Feb 2, 1920

Määrati kindlaks Eestile sobilik riigipiir, Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud väeosad, Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla, Eesti vabanes kohustusest osaleda Vene välisvõlgade tasumisel. Venemaa kinnitas, et "tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust".

Kolmepoolsed kõnelused

Jul 7, 1939

Suurbritannia ja Prantsusmaa soovisid Venemaaga teha Saksamaa-vastane sõjalis-poliitiline liiduleping. Venemaa tahtis "vaba kätt" Balti riikides, Ida-Poolas ja Bessaraabias. Riigid ei jõudnud kokkuleppele.

MRP- Molotov-Ribbentropi pakt

Aug 23, 1939

I MS rahulepingud ei rahuldanud isegi võitjariike. Tehti salajane lisaprotokoll, kus jagati Ida-Euroopa : Vene sai enda huvides Ida-Poole, Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia. Saksamaa sai ülejäänud Poola alad ja Leedu.
MRP tegi Nõukogude Liidust ja Saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased.

II MS algus

Sep 1, 1939

Saksa väed ründavad Poolat

Baltisakslaste lahkumine Eestist

Sep 6, 1939

Eesti siseelus baaside aja olulisim sündmus. Hitler mainis oma kõnes, et kõik Ida- ja Kesk-Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutatakse ümber Saksamaale. Põgenikud paigutati elama Saksamaa annekteeritud Lääne-Poola aladele.

Venemaa ettekääne rünnata Eestit

Sep 15, 1939

Moskva ootas oma plaanide käivitamiseks sobivat ettekäänet, milleks sai Tallinna sadamasse sisenenud Poola allveelaev Orzel. Juhtunut kasutati ära, Eestit süüdistati neutraliteedi rikkumises.

Punaarmee ründab Poolat

Sep 17, 1939

Eestile esitatakse Venemaa poolt vastastikuse abistamise pakt

Sep 24, 1939

See pakt annaks Nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumil sõjalaevastiku baasid.

Eesti agresseerimine NL poolt

Sep 26, 1939

NL kaitserahvakomissar andis käskkirja, milles nõuti "võimsa ja otsustava löögi" andmist Eestile.

Baaside leping allkirjastatakse

Sep 28, 1939

Eesti andis Nõukogude Liidule rendile maa-alad mereväebaaside loomiseks Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses. Moskva kohustus müüma Eestile soodustingimustel mitmesugust relvastust.

Agressiooni alguspäev

Sep 29, 1939

Selleks ajaks koondati Eesti idapiirile sõdureid, suurtükke, soomusmasinad, sõjalennukid. Võrreldes NL vägedega, ei olnud Eestil põhimõtteliselt midagi neile vastu panna. Nõukogude väed rikkusid korduvalt Eesti piire. Kremli nõudmistega lepiti.

NL baaside lepingu allkirjastamine Lätiga

Oct 5, 1939

NL baaside lepingu allkirjastamine Leeduga

Oct 10, 1939

Talvesõja algus

Nov 30, 1939

Soome keeldub Moskva baaside lepingust, Venemaa alustab sissetungi Soome, vallandades Talvesõja. Kuna NL heideti Rahvasteliidust välja, siis suutis Soome tekitada agressorile suuri kaotusi, sundis Kremlit tagasi tõmbuma.

Rahuleping Soome ja Venemaa vahel

Mar 13, 1940

Soome on sunnitud loovutama 1/10 oma territooriumist ja andma PUnaarmee rendile Hanko poolsaare. Vaatamata sellele säilitas Soome oma iseseisvuse ning jäi ka suvel Venemaa agressioonist puutumata.

Saksa väed okupeerivad Taani ja Norra

Apr 1, 1940

Saksa väed okupeerivad Hollandi, Belgia, sisenevad Prantsusmaale.

May 1, 1940

Pariis langeb, Prantsusmaa kapituleerub

Jun 1, 1940

NL ultimaatum

Jun 14, 1940

NL esitab Leedule ultimaatumi.
Nõuti täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Sõjaline vastupanu võimatu, Leedu, Eesti, Läti alistuvad. (Eestile ja Lätile esitatakse samade nõudmistega ultimaatumid 16. juunil).

NL poolt võimu ülevõtmine

Jun 17, 1940

Üle Eesti piiri saadetakse 90000 okupatsiooniarmee sõdurit. Laidoner sunnitakse Narvas alla kirjutama Narva diktatuurile. Sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati meeleavaldused ja rahvakogunemised, eraisikud pidid loovutama oma relvad - Kaitseliidu relvitustamine.

Juunipööre

Jun 21, 1940

Meeleavaldus Tallinnas Moskva ultimaatumis esitatud nõudeid toetada. Samal ajal moodustati Vene saatkonnas uut Eesti valitsust. Õhtul andis Päts allkirja otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus.

Riigivolikogu valimised

Jul 14, 1940

Riigikogu saadeti laiali, kuulutati välja Riigivolikogu valimised. Eesti TÖÖtava Rahva Liidu moodustamine- propaganda Moskva-meelsete kandidaatide toetuseks. Balti valimised: seati vaid üks kandidaat, tulemusi võltsiti, valijaid hirmutati.

Kuulutatakse välja ENSV - Eesti N=oukogude sotsialistlik Vabariik

Jul 21, 1940

Ümberkorraldused

Sep 6, 1940

Senise riigiaparaadi lammutamine: ametist tagandati kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad, linnapead. Võtmepositsioonid järk-järgult kommunistide käes
Uus põhiseadus: Riigivolikogu muutus Ülemnõukoguks (esimees J. Vares), valitsusest sai Rahvakomissaride Nõukogu (esimees J. Lauristin), linna- ja vallavalitsuste asemel täitevkomiteed, EKP (Karl Säre). Kõik täitsid Moskva korraldusi. Nõukogulik rahvakohtu, miilits, Punaarmee laskurkorpus (endine Eesti sõjavägi)

Metsavendlus

Nov 1, 1940

Inimesed, kellel oli põhjust peljata repressioone hakkasid ennast varjama. Varjuti võimaliku vahistamise või mobiliseerimise eest tavaliselt kkodulähedasesse metsadesse.

Massiküüditamine

Jun 14, 1941

Kõigis kolmes Baltiriigis samal ajal. Täisealised mehed saadeti vangilaagreisse, naised, lapsed ja vanurid saadeti asumisele Siberi kolhoosiküladesse. Enamus arreteeritutest ja küüditatutest tapeti/hukkus Venemaal.

Vene-Saksa sõja puhkemine

Jun 22, 1941

Punaarmee taandus, sakslased hõivasid kiiresti Leedu, Läti, 7. juulil ületasid Eesti piiri.

Punaarmee jätab Tallinna maha

Sep 28, 1941

"Eesti on juudivaba"

Jul 1, 1942

Repressioonid, genotsiid, natside rassiteooria.
Alates 1942 toodi Eestisse Euroopa juute, rajati 20 koonduslaagrit.

Eesti mehi värvatakse saksa relvajõududeks

Nov 1, 1942

Sõda on taas Eestis

Jan 1, 1944

Punaarmee pealetung, Narva all võitlus 7 kuud. Kasutatakse ka Eesti väeosi.

Üldmobilisatsioon punavägede vastu

Jan 30, 1944

Uluots kuulutab üldmobilisatsiooni punavägede vastu. Vastupealetung on edukas, kuni aprillini jätkub võitlus Narva pärast.
Uluots kutsub raadios Eesti mehi kommunismi vastu võitlema. Kokku tuli peaaegu 40000 meest, nähti justkui teist vabadussõda.

Taasiseseisvumiskatse

Feb 1, 1944

Looti Atlandi Hartale ja demokraatlikele lääneriikidele. Vabariigi Rahvuskomitee koostöö sundis kõrvale Uluotsa rühma erimeelsused ja umbusu.

Pommitamine

Mar 6, 1944

Punaarmee pealetungid

Jul 1, 1944

Saksamaa sõjaline olukord Euroopas halveneb.
Sakslased taandavad oma väed Narva alt, täiendust saanud Punaarmee valmistus uueks pealetungiks.
25. augustil jõuab Punaarmee Tartusse.

Sakslased taanduvad

Sep 20, 1944

Punaarmee jõudis mereni, sakslaste olukord Riia lähedal kriitiline.
Halvima vältimiseks otsustatakse Eesti ja Põhja-Läti maha jätta. Sakslaste taandumisega algab Vene pealetung.

Nõukogude võim taaskehtestatakse

Sep 22, 1944

Algas Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel.

Suur põgenemine

Sep 26, 1944

Eestist lahkuvad inimesed, sealhulgas ka loovharitlased. Lahkuti üle mere.