Eesti iseseisvumine_ Keterin_Vendt

Algab esimene maailmasõda

1914

1. a viisid suurriikide vastuolud Esimese maailmasõja puhkemiseni. Vastamisi seisis kaks koalitsiooni: Entente (Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa) ja Keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria, samuti Itaalia, kes hiljem asus Entente'i poolele).

Veebruarirevolutsioon

1917

Veebruarirevolutsioon oli esimene 1917. aasta revolutsioonidest Venemaal. Nikolai II üritas revolutsiooni maha suruda rindelt toodud vägedega, kuid need kas läksid ülestõusnute poole üle või peeti kinni. Nikolai II sai aru, et on kaotanud nii rahva kui ka sõjaväe toetuse ning kirjutas 3. märtsil 1917 alla Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu üle nimetatud komitee moodustatud Ajutisele Valitsusele.

Autonoomia

Mar 30, 1917

Pärast Vene veebruarirevolutsiooni 1917. a asusid eesti rahvuslikud poliitikud Vene Ajutiselt Valitsuselt taotlema autonoomiat. 30. märtsil kinnitaski see määruse, millega eestlastega asustatud ala liideti ühtseks autonoomseks Eestimaa rahvuskubermanguks eesotsas kubermangukomissariga. Puhkes hoogne poliitiline tegevus – asutati uusi erakondi, mis tutvustasid aktiivselt oma vaateid ja asusid võitlusse Maanõukogu kohtade eest.

Enamlaste ülestõus

Aug 21, 1917

Suurenev segadus tuli kasuks enamlastele, kes ainsana lubasid rahvamassidele kõike, mida viimased soovisid: nii rahu, leiba ja ka maad. Eriti populaarseks said enamlased Venemaa suurlinnades. Nende tegevust toetas Saksamaa, kes lootis, et enamlased lammutavad Venemaa lõplikult ning toovad ta sõjast välja.
Enamlaste esimese katse 1917. aasta suvel võimule tulla surusid Ajutisele Valitsusele ustavad üksused aga maha. Enamlaste juhtkond oli sunnitud minema põranda alla.

Oktoobrirevolutsioon

Oct 25, 1917

Lenini arvates tuli esiteks haarata võim Petrogradi ümbritsevates linnades, sealhulgas Tallinnas, ja alustada seejärel vastuhakku pealinnas endas. Kuigi enamlaste plaan oli Ajutisele Valitsusele teada, ei suudetud midagi ette võtta. 25. oktoobril 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla.
Võimu ülemineku enamlastele vormistas 26. oktoobril 1917 II nõukogude kongress, mis moodustas esimese nõukogude valitsuse ehk Rahvakomissaride Nõukogu.

Venemaast lahkulöömine

Nov 1, 1917

Veebruarirevolutsioonile järgnenud segadus ja enamlaste võimuhaaramine oktoobripöörde näol lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Venemaast.
Eeldused olid juba olemas varem: rahvusliku haritlaskonna teke, eestlaste majandsliku jõukuse kasv, rahvuslike liidrite esiletõus (Päts, Tõnisson), osalemine omavalitsuse juhtimises.

Maanõukogu otsus

Nov 15, 1917

1. (28.) novembril 1917 kogunes Maanõukogu ajaloolisele istungile. See kujunes rekordiliselt lühikeseks, sest kõik esitatud eelnõud olid hoolikalt ette valmistatud ja fraktsioonides läbi arutatud. Maanõukogu otsustas: 1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu; 2) kuni Asutava Kogu kokkutulekuni on ainsaks kõrgema võimu kandjaks Eestis Maanõukogu; 3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogus kinnitatud seadusandlikud aktid.

Sündis uus riik

Uute riikide teke

Dec 6, 1917

Uute riikide teke- Peale I maailmasõda hakkasid lagunenud impeeriumide rõhutud rahvad oma riike looma. Eestlased koos teiste vähemusrahvustega kasutasid võimalust saada iseseisvaks.
6. detsember 1917 isesesvus Soome, Vene enamlaste valitsus tunnistas seda.
16. veebruar 1918 kuulutas iseseisvust Leedu
24. veebruar 1918 Eesti T

Iseseisvusmanifest

Feb 13, 1918

Iseseisvusmanifest loeti esmakordselt ette 23. veeb. Pärnus Ülejäänud Eesti linnades 24. veebruar, mida loetakse ka Eesti Vabariigi iseseisvumiseks
24. veebruar. loodi ühtlasi Ajutine Valitsus

Iseseisvuse väljakuulutamine

Feb 24, 1918

Asuti ühendusse välisriikidega
1918. aastal tungisid sakslased saartelt edasi
Moodustati Eesti Päästekomitee (Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik)
Päästekomitee eesmärgiks oli iseseisvuse väljakuulutamine
Koostati Iseseisvusmanifest

Saksa okupatsioon Eestis

Feb 25, 1918

1. veebruaril jõudsid Saksa väed Tallinna ja 4. märtsiks Narva. Eesti üürike iseseisvus katkes üheksaks kuuks.

Brest-Litovski rahuleping

Mar 3, 1918

Brest-Litovski rahuleping oli rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Nelikliidu vahel Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta.
Nõukogude Venemaa oli sunnitud selle rahulepinguga loovutama Soome, Eesti, Läti, Ukraina, Leedu ja Poola.

Saksamaa revolutsioon/ Novembrirevolutsioon

Nov 11, 1918

Novembri algul puhkes Saksamaal revolutsioon, mis viis keisri kukutamisele ja sotsialistliku valitsuse loomisele. Uus valitsus kirjutas 11. novembril alla Compiegne'i vaherahule. Esimese maailmasõja lõpp pidi tegema lõpu ka Saksa okupatsioonile Eestis

Luuakse Eesti Kaitseliit

Nov 11, 1918

1. aasta novembris segastel aegadel eelkõige avaliku korra tagamiseks tagalas loodud vabatahtlikust riigikaitseorganisatsioonist kasvasid välja mitmed väeliigid, piirivalve, vanglate amet, rääkimata üksikutest väeosadest. Valdav osa Vabadussõja aegseid ja ka praeguseid silmapaistvaid Eesti ohvitsere on kasvanud välja Kaitseliidu rüpest. II maailmasõja eelses Eesti vabariigis oli Kaitseliidul kandev roll nii sõjalise väljaõppe, riigikaitsekasvatuse, seltsi- kui spordielu vallas.

Vabadussõja algus

Nov 28, 1918

1. a lõpus alanud Punaarmee rünnak tabas Eestit äärmiselt rasketes tingimustes. Eesti valitsus otsustas siiski enamlaste agressioonile vastu astuda. Vabadussõda puhkes 28. novembril 1918 Punaarmee rünnakuga Narvale. Pärast esimeste kallaletungide tagasilöömist asusid Saksa väed Narvast lahkuma ning väikesearvulised Eesti üksused olid sunnitud neile järgnema. 29. novembril marssis Punaarmee Narva sisse.

Asutatakse Eesti Töörahva Kommuun

Nov 29, 1918

Kuna Moskva püüdis anda sissetungile kodusõja ilmet, siis kuulutati Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun- enamlaste sõnul iseseisev riik. Kommuuni iseseisvust tunnustas aga ainult Venemaa ning Kommuuni nõukogu, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt, täitis Kremlist tulevaid korraldusi. Kommuun jätkas Saksa okupatsiooni tõttu katkenud enamlaste poliitikat, natsionaliseeriti suurettevõtteid ja panku ning moodustati põllumajanduslikke ühisettevõtteid.

Vabatahtlike üksuste loomine

Dec 20, 1918

Sõjalisele ebaedule vaatamata jäi Eesti riiklus püsima ja rahvas leidis eneses uusi jõuvarusid. Niipea, kui rahvuslastele sai selgeks, et keegi teine nende kodumaad päästma ei tule, algas vabatahtlike üksuste loomine- Kalevlaste Malev, Kuperjanovi partisanid, Skautpataljon jt.) Eriti suur roll oli kooliõpilastel, kes tõttasid noorusele omase uljusega isamaad kaitsma. Muutus ka seniste kõhklejate meeleolu.

Rahvaväe vastupealetung

Jan 7, 1919

1. jaanuaril 1919 aastal läks Rahuvägi üle vastupealetungile. Esialgu saavutati edu Põhja-Eestis, kus üksteise järel vabastati Tapa, Kunda, Rakvere ja Jõhvi. 18. jaanuaril tungisid Utria rannal maabunud Soome vabatahtlikud Narva ning tõrjusid koos Rahvaväe üksustega Punaarmee Narva jõe idakaldale. Samal ajal algasid lahingud ka Lõuna-Eestis. 14. jaanuaril hõivasid soomusrongid ja leitnant Julius Kuperjanovi partisanid ootamatu löögiga Tartu.

Landeswehri sõda

May 5, 1919

Sõja algetapil vallutasid sakslased Võnnu linna. Seejärel sõlmiti küll lääneriikide esindajate vahendusel relvarahu, kuid läbirääkimised jooksid ummikusse ning sakslased alustasid peagi uut pealetungi. Otsustav murrang leidis aset Võnnu lahingus, mis lõppes eestlaste võiduga. Seejärel jälitas Rahvavägi taganevaid sakslasi kuni Riiani. Seal sõlmiti lääneriikide nõudel rahu: taastati Läti Ajutise Valitsuse võim ja Saksa väed viidi Baltimaadest välja.

Sõja lõpetamine

Nov 1, 1919

Novembris jõudis Punaarmee taganevate valgekaartlaste kannul Eesti piirini ning terve detsembrikuu vältel tuli Rahvaväel tõrjuda Punaarmee ägedaid rünnakuid Narvale. Vaenlane õnnestus küll seegi kord tagasi lüüa, kuid veelgi suuremate kaotuste hinnaga. Rindeolukord halvenes, mistõttu tõusis sõja lõpetamise vajadus senisest teravamalt päevakorrale. Kuna teised Balti riigid ei olnud endiselt valmis rahukõnelustega riskima, otsustas Jaan Tõnissoni valitsus minna läbirääkimistele üksi.

Eesti-Vene rahukonverents

Feb 2, 1920

Eesti-Vene rahukonverents toimus Tartus ja kestis ligi kaks kuud, sest poolte seisukohad olid tihtipeale vastandlikud ning kokkulepeteni jõuti vaid pikkade vaidluste tulemusena. Rahulepingule kirjutati alla alles 2. veebruaril 1920. aastal. Leping lõpetas sõja, tagas Eestile soodsa idapiiri ning lahendas mitmed majanduslikud probleemid. Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes.

Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik.

Jul 21, 1935

Kommunistlik Riigikogu kuulutas välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ja palus viimase vastuvõtmist Nõukogude Liidu koosseisu. 6. augustil saigi see teoks.
Senine riigiaparaat lammutati, võtmepositsioonid läksid kommunistde kätte. Riigivolikogust sai Ülemnõukogu ja Vabariigi Valitsusest Rahvakomissaride Nõukogu. Juhtiv ja suunav jõud oli eestimaa Kommunistlik Partei.

Molotovi-Ribbentropi pakt

Aug 23, 1939

Mittekallaletungi leping, mis sai tuntuks ka kui Hitleri-Stalini pakt. Salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida-Euroopa - Venemaale nö läksid Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia. Saksamaale - ülejäänud Poola alad, Leedu.
Pakt tegi Nõukogude Liidust ja Saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. Berliin sai võimaluse alustada sõda.

Poolasse sissetung

Sep 1, 1939

Saksamaa tungis Poolasse ja see sündmus pani alguse Teisele maailmasõjale.
3 septembril kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja.
17. septembril ründas Poolat ka Punaarmee.
Lääneriikide väed, kes olid koondatud Saksamaa piiridele ei alustanud tegevust.
Ka demokraatlike riikide väed ei kuulutanud sõda Nõukogude Liidule. Moskva ja Berliin said oma plaanidega edasi minna.

Poola allveelaeva Orzeli sisenemine Tallinna sadamasse

Sep 15, 1939

Kuigi asja hakati uurima, siis allveelaev põgenes. Eestit süüdistati neutraliteedi rikkumises.
9 päeva pärast, 24. septembril esitati Eesti välisministrile Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt. See pakt andis Nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumil sõjalaevastiku baasid.

Nõukogude liidu nõudmised

Sep 26, 1939

Nõukogude Liidu kaitserahvakomissar andis välja käskkirja nõudmisega anda Eestile võimas ja otsustav löök. Moskva nõudmisi arutati Tallinnas. Nõukogude sõjalaevad- ja lennukid rikkusid korduvalt erinevate vabanduste ajendusel Eesti piire. Otsustati, et Kremli nõudmised võetakse vastu.
Eestil ei olnud võimalik idavaenlasega võrdseid sõjaressursse välja panna.
Nõukogude Liit nõudis võimalust rajada Eesti aladele ka mereväebaasid. Eestile müüdi relvi.

Baltisakslaste lahkumine

Oct 6, 1939

Ida- ja Kesk-Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutati Saksamaale ümber. Eestist lahkus kuu ajaga 12 600 baltisakslast. Seda rahvusgruppi lhtsalt enam ei olnud. See andis Eestile tugeva löögi, kuuldused et Balti riigid on Moskvale maha müüdud tugevnesid.

Sõjaväelaste läbirääkimised.

Oct 12, 1939

Oktoobri alguses saabusid Tallinnase kolm Vene miinilaeva ja siis ka maaväed.
Punaväelased eestlastega ei suhelnud ja elasid kinnistel aladel. Pahempoolsete katsed suhtluseks keelati kohe Moskva poolt ära.
Iseseisvus püsis aga Eesti oli siiski Nõukogude Liidu protektoraat. Eesti vlispoliitika sõltus idanaabrist. Tihenes koostöö Läti ja Leeduga, vähenes lääneriikidega.
Talvesõja ajal üritas Eesti jääd neutraalseks, hoolimata Eestist startivatest Vene pommitajatest.

Talvesõda.

Nov 30, 1939

Sarnased lepingud suruti peale ka Lätile (05.10) ja Leedule (10.10).
Soomes ei läinud asjad nii lihtsalt ja sellepärast alustaski Venemaa 30. novembril sissetungi Soome.
Peale selle, et Nõukogude Liit heideti Rahvastellidust välja, ei jooksnud keegi Soomele appi. Soome suutis tekitada suuri kahjusi ja Kreml oli sunnitud tagasi tõmbama.

Rahuleping

Mar 13, 1940

Soome pidi loovutama osa oma territooriumist ja andma Punaarmeele rendile Hanko poolsaare. Vastutasuks sai Soome säilitada oma iseseivuse ja seda ka sama aasta suvel.

Ultimaatumid Balti riikidele

Jun 14, 1940

1. aasta kevadel kasutas Saksamaa välksõja taktikat, suutsid hõivata Taani, Norra, Hollandi, Belgia ja põhjustada suuri kaotusi nii Prantsusmaale kui ka Suurbritanniale. Samal ajal teravdas Nõukogude Liit suhteid Balti riikidega, tõi mehi baasidesse juurde. Ultimaatumis Lätile, Leedule ja Etstile nõudis Nõukogude Liit täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist keskustesse ja Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist.

Narva diktaat

Jun 17, 1940

NSV Liidu dikteeritud Eesti-Nõukogude kokkulepe Eesti Vabariigi sõjaliseks okupeerimiseks 1940. a.
17. juunil 1940 kell 15 allkirjastasid Narvas NSV Liidu nõudel Eesti sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner ja Leningradi sõjaväeringkonna ülem armeekindral Kirill Meretskov kapitulatsiooni tunnustega spetsiaalse protokolli, millega anti Punaarmee väeüksustele formaalne luba siseneda Eesti Vabariigi territooriumile.

Juunipööre

Jun 21, 1940

Juunipööre- Eestisse saabus Stalini eriesindaja Andrei Ždanov, kelle käsul hakati moodustama uut valitsust. Vabaduse väljakule koguti mõnituhat inimest, nende hulgas oli nii vabrikutöölisi, Petserimaa venelasi ja ka umbes 150 tsiviilriides punaväelast. Meelevaldajate rongkäik käis läbi Toompealt ja suundus siis Kadriorgu, nõudes selleaegse valitsuse vahetumis Nõukogude-sõbralikuma valitsusega. Patarei vanglast vabastati osad poliitvangid. Õhtu lõpuks lehviski punalipp Pikas Hermannis.

Uus valitsus

Jun 21, 1940

Samal õhtul nimetati ametisse uus valitsus. Valitsusesse ei kuulunud mitte ühtegi kommunisti.
Juuli esimestel nädalatel saadeti laiali Riigikogu ja alustati Riigivolikogu valimistega. Rahvusliku opositsiooni kandidaadid tõrjuti kõik kõrvale.

Massiküüditamine

Jun 14, 1941

Küüditamine toimus korraga kolmes Balti riigis. Eestist küüditati umbes 10 000 inimest. Enamik neist tapeti või nad hukkusid Venemaal.

Suvesõda

Jun 22, 1941

Punaarmee kandis suuri kaotusi ja taandus. Sakslased hõivasid kiiresti Läti ja Leedu ja jõudsid ka Eestini. Punaarmee oli piirilahingutest nii löödud, et loovutas Lõuna-Eesti, saavutas kontrolli aga Põhja-Eesti üle. Sakslased suutsid juuli lõpul sisse Emajõel seisva Punaarmee korpuse. Jõudsid Soome laheni ja hõivasid Narva.

Rahvuslik ülestõus

Jul 10, 1941

Tartus puhkes rahvuslik ülestõus, metsavennad suutsid hoida Punaarmeed tagasi kuni Saksa vägede saabumiseni. Nende peamised vastased olid Punaarmee, NKVD väeosad ja hävituspataljonid. Hävituspataljonid suutsid Suveõja jooksul tappa ligi 2000 tsiviilisikut, kohe kui oli vähim kahtlus, et viimased on metsavendadega seotud.

Tallinna maha jätmine

Aug 28, 1941

Punaarmee jättis peale nädalast lahingut Tallinna maha. Punaarmeelased ei suutnud ka saartelt sakslasi välja tõrjuda.

Sakslased tagasi Eestis.

Dec 5, 1941

Alguses võtsid eestlased Saksa vägesid väga hästi vastu. Nad olid lausa unustanud , et tegu on ju samade orjastajate ja rõhujatega.
Detsembris moodustati Eestist, Lätist, Leedust ja Valgevenest Ostlandi riigikomissariaat.
Eesti Omavalitsus oli kohalik kollaborant Saksa vägedele, eesotsas Hjalmar Mäega. Ümbertehtud rassiliselt puhas Eesti pidi saama Suur-Saksamaa koostisosaks.

Eesti SS-leegioni asutamine

1942

Estlased olid saksa poliitikas pettunud ja vabatahtlikke ei olnud eriti värvata.
1943. aasta märtsis kuulutas Eesti Omavalitsus välja noormeeste sundvärbamise ja ka osalise sundmobilisatiooni. 1944. aasta alguses oli leegionäre 11 000 ja neits moodustati 20. Eesti SS-diviis.
Paljud siirdusid Soome, sest ei soovinud selga tõmmata Saksa mundrit. Soomepoiste vaimne juht oli Karl Talpak.

Sinimäed

1944

Sakslased hakkasid oma vägesid purustatud Narvast tagasi tõmbama. Saksa väed taandusid Vaivara Sinimägedele, kus peeti maha väga rasked lahingud. 10. augustiks ei suutnud enam Punaarmee vastu panna.

Pommitamine

1944

Pommitati nii Narvat, Jõhvit, Tapat ja ka Tallinnat ning lõpuks Tartut. Õhurünnakud pigem vihastasid sõjamehi, mitte ei pannud alla andma.

Üldmobilisatsioon

Jan 30, 1944

Eesti Omavalitsus kuulutas välja üldmobilisatiooni, seda toetasid ka rahvuslikud ringkonnad. Eestlasi õhutatai astuma välja Eesti eest, kohutava Punaarmee vastu. Veebruari keskel suundus Punaarmee pealetungile Narva alla. Märtsi alguseks suudeti vaenlane tõrjuda linnast põhja poole, jõe taha.

Pealetung

Feb 2, 1944

Venelased liikusid sakslaste kannul ja rajasid Narva jõe läänekaldale mitu sillapead. Punaarmee eesmärk oli vallutada nii Narva ja edasitung Tallinna suunas. Saksa väed olid alguses vähemuses, aga Punaarmee hingetõmbe pausi ajal paiskasid nad Narva alla suurema osa võjaväelastest.

Tartu mahajätmine

Aug 25, 1944

Punaarmee suutis hõivata Tartu ja hoolimata Saksa vägede pingutusest, ei suutnud nad enam Tartut tagasi enda võimu alla saada.

Eesti ja Põhja-Läti hülgamine

Sep 15, 1944

Punaarmee jõudis Riia lähistel mereni ja Saksa väed oleksid peaaegu saanud ära lõigatuks peajõust. Saksa väed taganesid ja Vene väed lähenesid. Punaarmee suutis purustada allesjäänud üksused ja sai edasi liikuda Tallinna poole.

Taasiseseivumise välja kuulutamine

Sep 18, 1944

Alguses moodustati vastupanu gruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. Levitati Saksa-vastaseid üleskutseid ja räägiti omariikluse taastamisest. Jäädi ootama sobivat momenti, et taasiseseisvumine välja kuulutada. 18. septembril kuulutati välja Vabariigi Valitsus, koos uute juhtide ja juhatajatega. Loodeti, et suudetakse hoida Tallinnat Valitsuse käes, aga seda jäid tagama ainult juhuslikud Eesti sõdurid, kes pealinnas viibisid.

Eesti Valitsuse lahkumine

Sep 21, 1944

Eesti Valitsus otsustas Eesist lahkuda, et eksiilis asju ajada. Paljud valitsusliikmed aga arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse. Üemjuhataja hukati ja sinimustvalge lipp tulistati alla.

Tallinna ülevõtmine

Sep 22, 1944

Hommikul sisenesid Nõukogude Liidu väed Tallinna ja pärastlõunaks oli terve linn punaväelaste käes. Kogu mandriosa okupeeriti. Väikesed rahvuslikud grupid suutsid küll pealetungi aeglustada, aga mitte ära hoida. Selle tagajärjel said väga paljud eestlased pääsetee üle mere. Seda nimetataksegi Suureks Põgenemiseks. Kõige viimane ala - Sõrve poolsaar okupeeriti alles 24. novembril.