Omariikluse saavutamine (1917-1920)

Veebruarirevolutsioon

Feb 1, 1917

Veebruari revolutsioon oli esimene 1917.aastal revolutsioonidest Venemaal.Keiser Nikolai II loobus troonist ning moodustati Venemaa Ajutine Valitsus, selle eesotsas vürst Lvoviga.

Tööseisakud

Mar 2, 1917

Arenes ülelinnaline streik ning 20 000 osavõtjaga miiting Uuel turul, sellele järgnes ühinemine sadamas seisvate sõjalaevade madrustega. Madrused ning töölised suundusid poliitilisi vange vabastama revolutsioonilisi laule lauldes.

Eestlaste demonstratsioon Petrogradis

Mar 26, 1917

Osales umbes 40 000 inimest, sh. 12 000 täies relvastuses sõjaväelast.Kolonnides kanti punalippude kõrval sinimustvalgeid lippe. Demonstrantide esindus nõudis valitsuselt autonoomiaseaduse kohest kinnitamist.

Maanõukogu loomine

Apr 12, 1917

1. aprillil 1917. aastal kinnitas Venemaa Ajutine valitsus Eesti ajutise omavalitsuse seaduse, mille alusel kavandati Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu eestikeelse elanikkonnaga põhjaosa (Tartumaa, Võrumaa, Pärnumaa ja Saaremaa) liitmine ning loodi kubermangu komissari (Jaan Poska) juurde nõuandva organina Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu.

Maapäeva valimised

May 5, 1917

Maapäva väljakuulutamine Jaan Poska poolt lisas pinget.Poska oli sunnitud lahkuma Tallinnast ajutiselt selleks ajaks kuna vastasseis teravnes suuresti. Valimised toimusid siiski tähtaegselt 5.mai, 1917.

Maapäeva valimised

Jun 14, 1917

Maanõukogu (Maapäeva) valimised toimusid 1917. aasta juunis. Valdades moodustati valimiskomisjonid, kes valisid maakonna valimiskomitee (valijatekogu) liikmed.

Poliitiline areng

Jun 19, 1917

Aasta jooksul kujunesid välja Eesti poliitilised erakonnad, ning nendeks oli:
*Eesti demokraatiline erakond
*Eesti Maarahva Liit
*Eesti tööerakond
*Eesti sotsiaaldemokraatlik Ühendus
*Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei

Eesti sõjaväelaste I kongress (1-5 juuli toimus)

Jul 1, 1917

50 000 eestlasest sõduri ja ohvitseri esindajad valisid Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee eesotsas Konstantin Pätsiga.

Maapäev tuli kokku

Jul 14, 1917

Esmakordselt tuli kokku Maapäev, mis oli esimeseks parlamendilaadseks rahavesinduseks Eestis. etteotsa astus Jaan Raamot(hiljem asendas teda K.Päts)

Saksa väed vallutavad Riia

Aug 1, 1917

Saksa väed vallutasid Riia ja Vene üksused taganesid Eestisse.

Septembri lõpupäevil jõudis sõda Eesti pinnale

Oct 8, 1917

sakslased maandasid dessandi Saaremaal ning hõivasid lagunevate Vene vägede vastupanu kohtamata 8.oktoobriks kogu Lääne-Eesti saarestiku

Oktoobripööre Eestis

Oct 27, 1917

Võimu võtmiseks moodustasid enamlased 1917.a oktoobris Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomiteel.Eesotsas Ivan Rabtšinski ja Viktor Kingissepp

Astus Ajutine valitsus taas kokku

Nov 11, 1917

Ajutine Valitsus astus taas kokku, Ajutise Valitsuse esimene avalik koosolek, moodustati Eesti Kaitse Liit. 11/16/1917

Saksa armee üldpealetung

Feb 18, 1918

Saaremaalt jõudsid sakslased Eesti mandrile Lihula piirkonnas 20.veebruaril, Hiiumalt Haapsalusse päev hiljem.

Iseseisvumine

Feb 24, 1918

Tallinnas,Viljandis ning Paides kuulutati välja Eesti Vabariik. Ajutise Valitsuse juhiks sai K.Päts.

Eesti vabadussõda

Nov 28, 1918

Narva alla saadeti kõik jõud mis võimalikvabatahtlike( koolipoisid), ohvitsere.

Punaarmee edasitung

Dec 1, 1918

1. a detsembris jätkus Punaarmee kiire edasitung Põhja-Eestis. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu ning Võru,Valga,Tartu,Tõrva ja mõisaküla

Eesti vabastamine

Jan 6, 1919

1. jaanuaril 1919 alanud Eesti vägede üldpealetung kulges edukalt, enamlaste vastupanu murti: 14. jaanuaril vabastati Tartu ja 19 jaanuaril Narva. Ägedaimad lahingud toimusid seejärel aga Lõuna-Eestis, kus pärast Paju lahingut 31. jaanuaril, kus surmavalt sai haavata legendaarne partisandie juht Julius Kuperjanov, vabastati ka Valga.

Landeswehr

Jun 5, 1919

Landeswehr loodi Saksa okupatsioonivägede nõusolekul ja toetusel kaitseks Venemaa enamlaste vastu, kuigi algselt oli selle loomise eesmärgiks Saksamaale ustava baltisaksa riigi rajamine.

Võnnu lahing

Jun 23, 1919

Relvakokkupõrge Landeswehri ja Eesti rahvaväe vahel kujunes tõsiseks sõjaliseks konfliktiks.Neli päeva kestnud lahingu võitsid Eestlased.

Tartu rahuläbirääkimised

Dec 1, 1919

Novembris valmistuti rahukõnelisteks Moskvaga ning 3.jaanuari hommikul jõustus see.

Tartu rahuleping

Feb 2, 1920

Sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda. Eesti esindajad läbirääkimistel olid Jaan Poska ja kindral Jaan Soots.Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust de jure, loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta".

võeti vastu Eesti Wabariigi põhiseadus

Jun 15, 1920

Võeti vastu Asutava Kogu poolt