I maailmasõja algus (1. august 1914) kuni Vabadussõja algus (28. november 1918) kuni Vabadussõja lõpp (03.02.1920), Molotovi-Ribbentropi pakt kuni Nõukogude võimu taaskehtestamiseni.

By annsophie

  • I maailmasõja algus

    Kuulutas Saksamaa Venemaale sõja

  • Põhja-Balti Komitee (Lõuna-Eesti)

    Sõjasündmuste käigus põgenenud inimeste eest tuli hoolt kanda, loodi J.Tõnissoni ettevõttel Põhja-Balti Komitee. Keskus Tartus.

  • Linnadeliidu Tallinna Komitee

    Põhja-Eestis Pätsi eestvõttel rahvuslaste koondamiseks sõja tingimustes.

  • Sõjategevus

    Jõudis Eesti lähistele. - sakslased Riia all.

  • Eesti vetes saksa sõjalaevad

    Paanikas lasti "Waldhof" õhku. Paldiski kohal tseppeliin.

  • Kriisiaasta

    Majandus kokku varisemas, sõjavägi demoraliseerunud.
    Valitsus on segaduses, see aga annab lootust vähemlastele.

  • Iseseisva Poola riigi taastamine

  • Aasta jooksul tekkinud erakonnad.

    Eesti Demokraatlik Erakond - Tõnisson
    Eesti Maarhva Liit - Raamot,Päts
    Tööerakond - Vilms, Standman
    Eesti vähemlased - Martna, Rei
    Eesti esseerid - Kruus, Suits
    Enamlased - Anvelt, Pöögelmann, Kingissepp

  • Veebruarirevolutsioon

    Keiser loobus troonist ja Venemaast sai vabariik. Võim läks Ajutise Valitsuse kätte, kes üritas suunata Venemaad ddemokraatlikule arenguteele.

  • Eestisse jõudsid rahutused

    Kõnedest üles köetud miitingulised suunddusid punalippude ja mässulaulude saatel poliitilisi vange vabastama.

  • Autonoomiaseaduse projekt

    Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja esitati see Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks.

  • Demonstratsioon Petrogradis

  • Ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu jutimise ajutise korra kohta.

    Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse etteotsa Jaan Poska.

  • Eestima saatis Sõja-Revolutsiooonikomitee oma komissarid Tallinna garnisioni väeosadesse, raudteejaamadesse ja riigiasutustesse.

    Samuti punakaartlased asusid patrullima linna tänavail.

  • Kingissepp võttis võimu kubermangukomissarilt Jaan Poskalt.

    Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas Jaan Anvelt.

  • Maanõukogu otsused

    1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu
    2) Kuni Asutava Kogu kokkuastumisteni on ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu
    3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused.

  • Eesti Asutava Kogu valimised katkestati

    Pärast seda, kui selgus, et enamlased ei saavuta Asutavas Kougs absoluutset enamust. Samal ajal kehtestati kogu Eestis piiramisseisukord ning algab baltisakslaste ja eesti rahvuslaste ulatuslik arreteerimine.

  • Saka pealetung

  • Loodi Päästekomitee

    Kuulusid Konstatin Päts, Jüri Vilms ja Konstatin Konik.

  • Vanematekogu kiitis heaks iseseisvusmanifesti teksti

  • Pärnus loeti manifest ette.

    Hugo Kuusner, Endla teatri ees

  • Viljandis loeti ette manifest.

  • Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus

    Peaminstrik sai Konstatin Päts ja asetäitjaks Jüri Vilms.

  • Brest-Litovskis sõlmiti Vene-Saksa rahuleping

    Jättis endised Eesti- ja Liivimaa kubermangud Venemaale, kuid kuna neil polnud nende aladega asja siis kogu võim läks Saksa sõjaväelaste kätte. Kehtima hakkas sõjaväeline diktatuur.

  • Toimusid Maanõukogu valimised

    Eesti esimesed parlamentarrse rhvaesinduse valimisedd. Maanõukogu omakordda seadis ametisse täidesaatvat võimu teostava Maavalitsuse.

  • Sõjategevus

    Saksa väed vallutasid Riia ja ületasid Väina jõe, mis oli viimaseks looduslikuks tõkkeks teel Eestisse.

  • Saksamaal puhkes revolutsioon

    See viis keisri kukutamisele ja sotsialistliku valitsuse loomisele.

  • Üle mitme kuu esimene Ajutise Valitsuse legaalne koosolek.

  • Maanõukogu astus uuesti kokku

  • Lõpiluklt läks võim eestlastele, vastavalt Riias sõlmitud Eesti-Saksa kokkuleppele.

  • Vabadussõda puhkes

    Punaarmee rünnak Narvale. Pärast esimeste kallaletungide tagasilöömist asusid Saksa väed Narvast lahkuma ning väikesearvulised Eesti üksused olid sunnitud neile järgnema.

  • Punaarmee marssis Narva sisse

  • Narvas kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun

    Enamlaste sõnul iseseisev riik. Sisuliselt oli tegu Nõukogude Venemaa marionettriigiga, mis loodi selleks, et näidata Eesti toimuvat siinse kodusõjana.

  • Eestile appi

    Saabus Suurbritannia sõjalaevastik koos relvalaadungiga, Soome saatis relvi ja hiljem 4000 vabatahtlikke.

  • Punaarmeel õnnestus vallutada ligi pool Eesti mandrialast.

    Üksteise järel langesid enamlaste kätte Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga ja Tartu.

  • Eesti väed koos Soome vabatahtlikega alustasid üldist vastupealetungi.

    Umbes kolme nädalaga oli kogu Eesti territoorium enamlastest vabastatud. Oluline roll oli sealjuures vabatahtlike üksustel, nt kõrge moraaliga soomusrongide meeskondadel ja Julius Kuperjanovi pataljonil.

  • Hõivati raudteesõlm Valga, Paju lahing

    Samal päeval löödi enamlased välja ka Võrust ning veidi hiljem Petserist ja Alüksnest. Seega oli Eesti võõrvägedest puhastatud.

  • Punaarmee proovis Eestit vallutada

    Peamised lahingud toimusid Petseri-Vastseliina-Orava ning Haanja-Rõuge-Võru lähistel. Kolm kuud prooviti kuid Rahvavägi jäi peale.

  • Tallinnas kogunes Eesti Asutav Kogu

    Saavutusteks oli põhiseaduse ja maaseaduse vasuvõtmine.

  • Laidoner otsustas lahingutegevuse viia Vene ja Läti territooriumile.

  • Eestil ja Saksal tekkis omavheline vaen

    Sakslased vallutasid Võnnu linna. Antandi esindajate nõudel kehtestati ajutine relvarahu, kuid püsivat kokkulepet ei saavutatud ja mõlemad pooled kasutasid vaheaega uuteks lahinguteks valmistumiseks.

  • Rahväe üksused marssisid lahinguteta Võnnu linna sisse.

    Võnnu lahing algas sakslaste pealetungiga. Neli päeva kestsid ülimalt ägedad lahingudd ning alles Eesti varuüksuste saabumine viis kindral Goltzi järeldusele, et operatsioon on ebaõnnestunud. Seetõttu said sakslased korralduse taanduda.

  • Vaherahu Riia

    Eesti sõjaväelased võtsid linna kahuritule alla. Antandi esinadjad sekkusid, kelle nõudel kirjutati vaherahu.

  • Eesti-Vene kohtumine Pihkvas

    Tagalas kasvas sõjatüdimus, süvenesid majandusraskused ja tugevnes vasakerakondade rahupropaganda. Seetõttu tekitas Vene valitsuste ettepanek alustada rahuläbirääkimisi elavat huvi. Lõppes tulemusteta.

  • Rahukõnelused Nõukogude Venemaaga

    Tartus

  • Ägedad heitlused Narva pärast.

    Punaarmee paisatas linna alla oma viimased varud. Läbimurre ebaõnnestus ning verest tühjaks jooksnud punased polgud lõpetasid pealetungi.

  • Radikaalne maareform

    Suunatud valdavalt saksa rahvusest mõisnike suurmaaomanduse riigistamisele ja talurahvale eeskätt Vabadussõjast osavõtnute maa jagamisele.

  • Hakkas kehtima vaherahu

  • Allkirjastati Tartu rahuleping

    Määrati kindlaks Eestile sobilik riigipiir, Vene valitsus saatis laiali kommunistliku eesti väeosad, Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla, Eesti vabanes kohustustest osaleda Vene välisvõlgade tasumise ja sai 15 miljonit kuldrubla Venemaa kullavarudest, Venemaa kinnitas et tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust.

  • Suve jooksul toimusid munitsipaalvalimised.

    Samal ajal kuulutati eesti keel kogu kubermangus ametlikuks asjaajamisekeeleks ning tehti ettevalmistusi üleminekuks eestikeelsele kooliharidusele. Samuti hakati looma Eesti rahvusväeosi.

  • Molotovi-Ribbentropi pakt

  • Saksamaa ründas Poolat

  • Nõukogude Liit ründas Poolat

    Sõjaliselt võimsaks peetud Poola purustati vähem kui kuuga, Poola riik likvideeriti ning jaotati Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. Poola liitlased Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale sõja, kuid aktiivset sõjategevust läänerindel ei toimunud.

  • Nõukogude Liit sundis Balti riikidele peale vastastikuse abistamise lepingud.

    Eestisse, Lätisse ja Leedusse paigutati Nõukogude sõjaväebaasid. Eestisse toodi lepingu järgi 25 000 meest.

  • Ründas Nõukogude Liit Soomet

    Algas Talvesõda. Eesti kuulutas end neutraalseks ka selles sõjas. NSV Liit kasutas Eesti lennuvälju Soome pommitamiseks, rikkudes Eesti neutraliteeti. Neutraliteedist tulenevalt takistas Eesti vabatahtlike minekut Talvesõtta, kuid sellest hoolimata jõudis Soome kümneid Eesti vabatahtlikke.​

  • Asustati Umsiedlungi käigus Eestist Saksamaale üle 14 000 inimese.

  • Nõukogude Liit esitas Eestile, Lätile ja Leedule sõjalise jõu ähvardusel ultimaatumid

    Nõudes täiendavate väekontingentide maalelubamist ja sovetimeelsete valitsuste ametisseseadmist.

  • Eesti okupeeriti vastavalt pealesunnitud „Narva diktaadile”

    Jüri Uluotsa valitsus astus tagasi

  • NSV Liidu näpunäidete järgi seati ametisse prosovetlik nukuvalitsus

    Peaminister Johannes Vares. Alustati sovetiseerimisega

  • USA aseriigisekretär Sumner Welles, et USA ei tunnusta Balti riikides jõuga toime pandud muutusi

    See oli lääneriikide mittetunnustamispoliitika algus.

  • Inkorporeeriti Eesti liiduvabariigina NSV Liitu

  • Tuli käibele NSV Liidu rubla

  • Kommunistliku propaganda vastu

    ​Eesti sõjavägi reorganiseeriti Punaarmee 22. territoriaalseks laskurkorpuseks ja puhastati „nõukogudevaenulikust elemendist”. Kuni 1941. aasta suveni vahistati ja saadeti Nõukogude vangilaagritesse või/ja hukati suurem osa eliidist, ca 9400 inimest. 1941. aasta juunis deporteeriti veel umbes 10 000. Neile lisanduvad 1941. aasta kevadtalve ca 7000 järelümberasujat. Eesti elanike arv oli 1940. aasta alguses 1,13 miljonit.

  • Nõukogude Liidu ja Saksamaa kokkuleppel nn Järelümberasumise käigus viidi Eestist Saksamaale veel ca 7000 inimest.

  • Alustas Saksamaa sõda NSV Liidu vastu

  • Wehrmacht ületas Eesti piiri

  • Eesti mandirosa ja saared olid okupeeritud.

    ​Pärast Nõukogude vägede väljatõrjumist Eesti pinnalt saadeti eestlaste iseformeerunud üksused Saksa väejuhatuse poolt laiali. Ent rindeolukorra halvenemise tõttu hakati peagi taas formeerima eesti vabatahtlike üksusi Saksa ülemjuhatuse all. Hiljem võeti mehi Saksa väkke ka kohustuslikus korras, seda nii teenistuskohustuste raames (politseinike ajutine suunamine politseipataljonidesse) kui ka mobilisatsioonidena.

  • Algas Punaarmee eesti rahvusväeosade moodustamine

  • Alustati Eesti SS-leegioni moodustamist

  • Viimane peaminister Jüri Uluots oma lähikonnaga asus koostööle põrandaaluse Eesti Vabariigi Rahvuskomiteega

    Sõjaeelsed teravad poliitilised erimeelsused valitsusmeelsete tegelaste ja opositsioonierakondade liikmete ja toetajate vahel ületati.

  • Punaarmee murdis Leningradi blokaadi ja tungis kiiresti läände

  • Märtsipommitamine

  • Moodustas Eesti Vabariigi peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots Vabariigi Valitsuse Otto Tiefi juhtimisel

    Sakslaste lahkumise ajal.

  • Punaarmee vallutas Eesti sakslaste käest