I ms algusest NSV okupatsioonini Eestis

By JAKOVLEV

  • Saksamaa kuulutas sõja Venemaale

  • Põhja-Balti ja Linnadeliidu Komiteed

    Abistasid Vene Armeed, propageerisid salaja rahvuslust.
    Linnadeliidu Komitee Tallinnas (Päts), Põhja-Balti Komitee Tartus (Tõnisson)

  • Eesti majanduse allakäik

  • Jüri Vilms nõuab avalikult autonoomiat

  • Kujunevad erakonnad

    Erakonnad jagunesid põhiliselt sotsialistlikeks ja rahvuslikeks. Populaarseimad olid enamlased, kes soovisid kommunistlikku revolutsiooni ning eitasid rahvuslust.

  • Veebruarirevolutsioon

    Streigid algasid Petrogradist, mille tulemusel sai Venemaast vabariik (Nikolai II loobus troonist). Petrogradi Nõukogu ja Ajutine Valitsus võtsid võimu.

  • Streigid Eestis

    Streigid levisid Petrogradist Eesti aladele. Tallinnas võttis osa 20 000 töölist. Ohvitsere rünnati, pandi Paks Margareeta põlema ning hävitati dokumente.

  • Eestlaste meeleavaldus Petrogradis

    Eestlasid avaldasid Ajutisele Valitsusele survet nõudes autonoomsust.

  • Ajutise Valitsuse määrus

    Eestimaa ja Liivimaa kubermang liideti, neid asus juhtima Jaan Poska.

  • Operatsioon Albion

    Sakslased vallutasid Saaremaa, sest Eesti on soodne ala Petrogeadi rünnakuks. Sellega algas Eestis Saksamaa okupatsioon.

  • Oktoobrirevolutsioon

    Enamlased kukutasid Ajutise Valitsuse ning loovad diktatuuri. Vähemlastest kujunes oppositsioon.

  • Tekib Eestima Nõukogude Täitevkomitee

    Poska pidi enamlastele (Viktor kingissepa juhtimisel) võimu üle andma, sest tal ei olnud relvajõusid.
    Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee esimeheks oli Jaan Anvelt.

  • Iseseisva Eesti arutelud

    Jaan Poska pakkus välja iseseisvuse kuulutamise.
    Maanõukogus otsustati, et tulevase Eesti riigi riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu, kõrgem võim kuulub Maanõukogule ning kehtivad vaid Maanõukogu kinnitatud seadused.

  • Saksamaa pealetung Eesti mandrialale

    Enamlased aeti Eesti aadelt välja kahe nädalaga, sest Punaarmee oli kehvas seisus.

  • Päästekomitee

    Moodustati Maanõukogu vanematekogu otsusega ekstreemseteks olukordadeks. Sinna kuulusid Jüri Vilms, Konstantin Päts ja Konstantin Konik.

  • Iseseisvusmanifest

    Rahvuslikud riigimehed otsustasid koostada rahvale adresseeritud manifest, milles deklareeritakse Eesti suveräänsust. 21.veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti.

  • Iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus

  • Iseseisvuse väljakuulutamine Viljandis

  • Sakslaste sissetung Tallinnasse

    Eesti ajutine valitsus (peaministriks Päts ning tema asetäitjaks Vilms) oli ametis vaid päeva enne kui Saksa armee, kes Eesti iseseisvust ei tunnistanud, tungis Tallinnasse.

  • Saksa keisri kukutamine

    Keiser Wilhelm II loobus troonist, moodustati Weimari vabariik.

  • Balti Hertsogiriik

    Baltisakslased kuulutavad välja Balti Hertsogiriigi, kuid autonoomsust territoorium ei saavuta.

  • Compiegne'i rahule allakirjutamine ja II ms-i lõpp

    Lõppeb Saksa okupatsioon Eestis

  • Eesti Kaitseliidu loomine.

    Loodud Ernst Põdderi ja Johan Pitka eestvedamisel

  • Ajutine valitsus saab võimu tagasi

  • Vabadussõja algus

  • Vene vägi vallutas Narva koos Eesti punaväelastega

  • Eesti Töörahva Kommuuni moodustamine

    Eestis kuulutati välja üldine sundmobilisatsioon.

  • Võru vallutus, Johan Laidoner

    Punavägi vallutas Võru ning Johan Laidoner jõudis Venemaalt Eestisse läbi Soome.

  • Esimene välislaen

    10 miljonit marka Soomest

  • Inglise laevastik saabus Tallinna

  • Rakvere vallutus

  • Tartu vallutus

  • Laidoner määrati Eesti Vabariigi kaitsevägede ülemjuhatajaks

  • Tapa vallutus

  • Esimesed Soome Vabatahtlikud jõudsid Suure Tõlluga Tallinna

  • Algas Eesti vastupealetung

  • Tapa vabastus

  • Rakvere vabastus

  • Tartu vabastus

  • Narva vabastus

  • Paju lahing

    Võit avas Eesti väele tee Valka.

  • Valga ja Võru vabastus

  • Julius Kuperjanovi surm

  • Eesti vägi jõudis Petserisse

  • Period: to

    Saaremaa talupoegade mäss

  • Period: to

    Punaväe vastupealetung

    vallutus peatati
  • Period: to

    Asutava Kogu valimised

  • Period: to

    Asutava Kogu valimised

  • Asutava Kogu avamine

    Kõige rohkem oli kohti vasakjõududel.

  • Ajutine Valitsus astus tagasi

    Tegevusse astus Otto Strandmani valitsus.

  • Vene valgekaartlaste Põhjakorpuse esimene pealetung Petrogradile

  • Algas operatsioon Ingerimaa vabastamiseks

    Eesti+Ingeri väed

  • Asutav Kogu avaldas iseseisvuse deklaratsiooni

  • Eesti vägi vallutas Pihkva

  • Algas Eesti pealetung Jakobstadti

  • Venemaal saadeti laiali eestlaste punavägi

  • Landeswehr'i sõja algus

  • Period: to

    Lemsalu ja Roopa lahing

  • Period: to

    Võnnu lahing

    Eestlaste võit, mille mälesuseks tähistatakse võidupüha
  • Period: to

    Eesti pealetung Riia suunas

  • Punaväe pealetung Pihkva tagasivallutamiseks

  • Pihkva vallutus

  • Period: to

    Rahuläbirääkimised Pihkvas

    tulemuseta

  • Eesti teine pealetung Pihkva

  • Krasnaja Gorka operatsiooni algus

  • Period: to

    Eesti kolmas pealetung Pihkva

  • Valitsus otsustab, et enam ei anta toetust vene valgekaartlastele

  • Algas Loodearmee desarmeerimine

  • Period: to

    Vabadussõja lõppvõitlused Viru rindel

  • Uus valitsus

    peaminister J. Tõnisson
  • Period: to

    Krivasoo lahingud

  • Tartu Ülikool alustas tööd eestikeelsena

  • Rahuläbirääkimised Tartus

  • Kirjutati alla vaherahulepe

  • Hakkas kehtima vaherahu

  • Tartus kirjutati alla rahuleping Eesti ja Venemaa vahel

  • Period: to

    Baltisakslaste ümbersuunamine

  • Molotovi-Ribbentropi pakt

    Mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millega reguleeriti kahe riigi vahelisi suhteid

  • Baaside leping

    Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahelsõlmitud leping, millega Eesti sunniti lubama oma territooriumile Punaarmee üksused

  • Ultimaatumite esitamine Eestile ja Lätile

  • J. Uluotsa valitsus astub tagasi

  • Eesti okupeerimine punarmee ja baasiväe poolt

  • Meeleavaldused ja nukuvalitsus

  • Nukuparlament

  • Period: to

    Nõukogude okupatsioon

  • Tartu linna vabastamise järel toimunud omakaitse paraad

  • Küüditamine

    Eestis arreteeriti 3000 meest, kelle perekonnaliikmed saadeti Siberi küladesse, kus enamik hukkus

  • Rünne Saksamaalt Nõukogude Liidu vastu

  • Atlandi Harta välja kuulutamine

    USA ja UK sõlmitud kokkulepe, mis Eestis tekitas läänedemokraatiale vastupanuliikumise
  • Period: to

    Saksa okupatsioon

    Eesti iseseisvust ei tunnistatud

  • Leningradi blokaadi lõppemine

  • Tallinna märtsipommitamine

  • Käsikiri Vabariigi Valitsuse moodustamiseks

  • Nõukogude okupatsioon

    Tallinna vallutatakse uuesti punaarmee poolt

  • Pika Hermani tornis punalipp heisatakse