I maailmasõda kuni Vabadussõja algus

  • I maailmasõja algus

    Saksa keisririigi ja Venemaa vahel oli alanud sõda
    põhjused: tugevnenud Saksamaa, sõjaiste liitude süsteem, imperialistlik poliitika, natsionalism/rahvuslus, võidurelvastumine, Balkani "püssirohutünn" (eriti Austria ja Serbia sõda), uued kolooniad,
  • I Maailmasõja esimesed sõjalised sammud

    I Maailmasõja esimesed sõjalised sammud
    Austria-Ungari tungib Venemaale
  • Kuiv seadus

    Kuiv seadus
    Kehtestati Venemaa keisririigis (seega ka Eestimaa ja Liivimaa kubermangus) kuiv seadus, mis keelustab täielikult või oskaliselt alkohoolsete jookide tarbimist.
  • Saksa allveelaev Soome lahes

    Saksa allveelaev Soome lahes
    Saksa allveelaev U-26 torpedeeris Soome lahes Vene ristleja Pallada. Kõik pardal olnud ligi 600 meest hukkusid.
  • Saksa laevastiku kallaletung Ruhnu saarele

    Saksa laevastiku kallaletung Ruhnu saarele
    Läbi Irbe väina olid sõitnud saksa torpeedopaadid. Saksa laevastik tungis kallale Ruhnu saarele. Torpeedopaadid olid V-107 ja V-108.
  • Venemaa veebruarirevolutsioon

    Venemaa veebruarirevolutsioon
    Protestid kestsid umbes kaheksa päeva ja viisid politsei, rahva ja Vene monarhia vägede vahelise vägivallani. Ikoonilises plaanis asusid Vene armee väed 27. veebruaril revolutsionääride poolele, mille tulemuseks oli kolm päeva hiljem Nikolai II lõplik loobumine.
  • Rahutused Tallinnas

    Rahutused Tallinnas
    Teated rahutustest impeeriumi pealinnas põhjustasid rahustusi Tallinnas, streik ja 20 000 osavõtjaga miiting. Mindi poliitilisi vange vabastama. Paksu Margareeta süütamine, vangla ülema ja valvurite tapmine, väravate ja trellida lahti murdmine.
  • Veebruarirevolutsioon Petrogradis lõpptulemus

    Veebruarirevolutsioon Petrogradis lõpptulemus
    Tsaar kukutati, võim läks Ajutise Valitsuse ja Petrogradi Nõukogu kätte.
  • Eestlaste demonstratsioon Petrogradis

    Eestlaste demonstratsioon Petrogradis
    Osales u 40 000 inimest.Demonstrantide esinus nõudis valitsuselt kohest autonoomiaseaduse kinnitamist.
    Märtsi lõpus avaldati Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta.Eesti kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati üheks rahvuslikuks kubermanguks.Selle etteotsa asus Ajutise Valitsise komissaar koos oma kahe abiga ning tema juurde pidi valimiste teel moodustama Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu.
  • Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise kora kohta

    Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise kora kohta
    Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Jaan Poska!
  • Maapäeva valimised

    Maapäeva valimised
    Maapäev ei olnud siiski veel vabalt valitud parlament, vaid Venemaa Ajutise Valitsuse määrusega loodud Eestimaa kubermangu rahvaesindus. Eestimaa kubermangus toimusid Maanõukogu valimised, valiti valdade valijamehed. Iga vald moodustas ühe valimisringkonna, hääleõigus oli alates 20. eluaastast nii naistel kui meestel. Paljudes valdades ei suudetud valijate nimekirju kokku saada ja seal toimusid valimised alles juuni teisel poolel.
  • Esmakordne Maapäeva kokku saamine

    Esmakordne Maapäeva kokku saamine
    Esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis. Tallinnas Toompea lossi Valges saalis toimus Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu avaistung. Kinnisel hääletamisel valiti ühehäälse enamusega esimeheks tööerakondlane Artur Vallner. Maanõukogu avakõne pidas kubermangukomissar Jaan Poska, kes rõhutas sündmuse tähtsust eesti rahvale.
  • Period: to

    Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee valimine

    Eesti Sõjaväelaste Keskkomitee korraldas I eesti sõjaväelaste kongressi, kus nõuti Eestile autonoomiat Venemaa rahvaste föderatsioonis. Valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee eesotsas Konstantin Pätsiga.
  • Esimene Maavalitsus

    Esimene Maavalitsus
    Moodustati esimene maavalitsus, mille juhatajaks valiti Jaan Raamot. (15. august-kehtestati emakeelne õppetöö),
  • Tallinnas ja Narvas toimusid linnavolikogude valimised.

  • Period: to

    Saksa väed hõivasid Saare-, Hiiu- ja Muhumaa.

  • Eesti Sõja-Revolutsiooni komitee komissarid.

    Eesti Sõja-Revolutsiooni komitee komissarid.
    päev varem moodustatud Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee võttis Petrogradi riigipöörde ajaks Tallinnas oma kontrolli alla raudteejaamad, sideasutused jm strateegilised paigad.
  • Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee esimehe asetäitja Viktor Kingissepp võttis Eestimaa kubermangukomissarilt Jaan Poskalt asjaajamise üle

    Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee esimehe asetäitja Viktor Kingissepp võttis Eestimaa kubermangukomissarilt Jaan Poskalt asjaajamise üle
    Kõrgemaks kohalikuks valitsusasutuseks sai eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt.
  • Oktoobripööre Eestis

    Oktoobripööre Eestis
    Võimu võtmiseks moodustasid enamlased Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille eesotsas seisid Ivan Rabtšinski ja Viktor Kingissepp. Eestimaa SRK volinikud ilmusid 27.oktoobril Toompeale; vormistati dokument, mille kohaselt kõrgem täidesaatev võim läks kubermangukomissar J.Poskalt üle SRK abiesimees V.Kingissepale. Miilitsa asemel enamlik Punakaart ja Eesti rahvaväeosi püüti asendada Punaarmee üksustega.
  • Ajutise valitsus astus taas kokku

    Ajutise valitsus astus taas kokku
    Artiklis ”Eesti Asutav Kogu!” ütles Jaan Tõnisson välja Eesti Vabariigi loomise idee. Ajutise Valitsuse esimene avalik koosolek, moodustati Eesti Kaitse Liit.
  • Maanõukogu otsus

    Maanõukogu otsus
    1)Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu 2) kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu 3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. See kõik tähendas riiklike sidemete katkemist Venemaagaja Maanõukogu muutmust kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal. Pärastlõunal kogunes enamlaste kutsel Toompea lossiplatsile hulgaliselt töölisi ja soldateid, kes nõudsid Maanõukogu kohest laialisaatmist.
  • Rahvusväeosade asendamine Eesti Punaväega

    moodustati välisdelegatsioon
  • Gregoriuse kalender

    Gregoriuse kalender
    Juliuse kalendri järgi 14. veebruar
  • Esimese Eesti parlamendi valimised

    Esimese Eesti parlamendi valimised
    Valimistel saatis edu pahempoolseid erakondi: Suurima esinduse sai Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei. Asutava kogu esimeheks valiti sotsialist August Rei, esimese valitsuse kujundas tööerakondlane Otto Strandman. Saksa pealetungi algus. (uue kalendri järgi)
  • Saksa armee üldpealetung

    Saksa armee üldpealetung
    Enamlaste riigipöörde järgselt aktiviseerusid ka baltisakslased. Baltisakslaste küüditamine Eestist andis sakslastele ettekäände ründamiseks.
  • Päästekomitee loomine

    Päästekomitee loomine
    Päästekomitee loomine onriiklikult üsna tähtis. See moodustati Maanõukogu vanematekogu otsusega ning oli mõeldud erakorralistes oludes tegutsemiseks, nimelt iseseisvuse välja kuulutamiseks. Eesti Päästekomitee moodustati erakorraliste volitustega, kuhu kuulusid Konstatin Konik, Konstatin Päts ja Jüri Vilms. Koostati Iseseisvusmanifest, milles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks.
  • Iseseisvusmanifest

    Iseseisvusmanifest
    Kuna sõit tartusse ebaõnnestus, siis saadeti maakonnalinnadesse manifesti koopiad laiali. Esimene võimalus rahvale ette lugeda oli Pärnus kell kaheksa õhtul, manifesti luges ette Hugo Kuusner Endla teatri juures.
  • Iseseisvumine

    Iseseisvumine
    Tallinnas, Viljandis ja Paides kuulutati välja Eesti Vabariik. Moodustati Ajutine Valitsus, mille juhiks sai K. Päts ja tema asendajaks Jüri Vilms. Sadamast lahkusid viimased Vene sõjalaevad, keskpäeval marssisid linna saksa üksused. Lehvisid rahvuslipud. Veel moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mis koosnes kõigi demokraatlike erakondade esindejatest.
  • Rahvuslik pidu ja saksa väed Tallinnas

    Rahvuslik pidu ja saksa väed Tallinnas
    Tallinn oli pidulik: majadel lehvisid rahvuslipud, helistati kirikukelli, peeti jumalateenistusi ja kooliaktusi. Korraldati sõjaväeparaad. Reaalkooli ees trepil luges Ajutise Valitsuse peaminister iseseisvusmanifesti avalikult ette. Kohe pärast seda marssisid linna Saksa üksused.
  • Vene-Saksa rahuleping

    Vene-Saksa rahuleping
    Brest-Litovskis sõlmitud Vene-Saksa rahuleping jättis endised Eesti-ja Liivimaa kubermangud Venemaale, kuid ausalt öeldes polnud venemaal kohalike aladega enam asja. Kuid võim läks siiski Saksa sõjaväelaste kätte.
  • Balti hertsogiriik

    Balti hertsogiriik
    Ühendatud Balti Hertsogiriik oli riik, mille Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa ja Kuramaa rüütelkonnad kavatsesid 1918 rajada praeguse Eesti ja Läti territooriumile. Moodustatu Venemaa endistest Balti Kubermangudest. Pealinn Riia, kus peeti ka Baltimaade maanõukogu (Landesrat) koosolek, kus pöörduti Saksa keisririigi poole palvega osutada abi riigi loomisel. Eestastele lubati vaid kutuurianatoomiat. Ametlik hertsogiirig väljakujunemine venis 5. novembrini.
  • Balti hertsogiriigi lõplik asutamine

    Balti hertsogiriigi lõplik asutamine
    Reaalselt tegelikult ei jõudnudki Balti riik toimuma hakata.
  • Saksamaa alla andmine, Compièigne vaherahu.

    Saksamaa alla andmine, Compièigne vaherahu.
    Kuna Saksamaa oli niivõrd nõrgaks läinud ja sellele andis tõuke ka Saksamaa revolutsioon, oli Andant niivõrd palju tugevam ja Saksamaal ei jäänud üle muud kui alla anda ja relvarahu sõlmida. Esimese maailmasõja lõpp pidi tegema lõpu ka Saksa okupatsioonile eestis.
  • Ajutise valitsuse koosolek

    Ajutise valitsuse koosolek
    Ajutise valitsuse legaalne koosolek toimus üle mitme kuu. Samal õhtul alustas tegevust Eesti Vabariigi esimene relvastatud kaitsestruktuur. Eesti kaitseliit"
  • Maanõukogu kokku astumine

    Maanõukogu kokku astumine
  • Võim eestlaste kätte

    Võim eestlaste kätte
    Lõplikult läks võim eestlaste kätte 21. novembril, vastavalt Riias sõlmitud Eesti-Saksa kokkuleppele.
  • Punaarmee jõudude koondamine Eesti piiridele

    Punaarmee jõudude koondamine Eesti piiridele
    Sissetung pidi korraga toimuma kahest suunast- Narva alt Tallinna peale ning Pihkva ruumistVõru ja Valga sihis.
    Algavale internentsioonile püüti anda kodusõja iseloomu. kasutades selleks sakslaste eest Venemaale pagenud eesti enamlasi. Narva rünnak löödi sakslaste poolt tagasi ja samas kiirendas Saksa vägede lahkumist Eestist.
  • Vabadussõja puhkemine

    Vabadussõja puhkemine
    Punaarmee rünnak Narvale. Pärast esimest kallaletungide tagasilöömist asusid Saksa väed narvast lahkuma ning väikesearvulised Eesti üksused olid sunnitud neile järgnema.
  • Period: to

    Eesti Töörahva kommuun

    Nõukogu liikmed: hans Pöögelmann, Jaan Anvelt, Otto Rästas, Maks Trakmann ja Karl Mühlamm, Johannes Käspert ja Artur Vallner.
  • Paju lahing

    Paju lahing
    Eesti Rahvaväe Tartu-Valga grupi ja Punaarmee Läti punaste küttide vahel Paju mõisa pärast toimunud lahing[1], millega otsustati sõjaliselt olulise Valga linna ja raudteesõlme langemine Eesti vägede kätte. Lahingus sai surmavalt haavata Eesti vägede rünnakut juhtinud Julius Kuperjanov (Kuperjanovi väeosa Võrus).
  • Saaremaa mäss

    Saarlased vaevlesid majandusraskuste küüsis ja olid vastuvõtlikud enamlaste propagandale.
  • Asutav kogu

    Asutav kogu
    Asutav Kogu töötas ühe aasta, 7 kuud ja 28 päeva. Istungjärke oli viis. Asutava Kogu valimised toimusid 5.–7. aprillil 1919. Valimistel osales kümme parteid vői rühma. Peamised erakonnad või parteid olid Konstantin Pätsi juhitud Maaliit, Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond, Eesti Tööerakond ja sotsiaaldemokraadid. Valimisaktiivsus oli kőrge. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka vőidu
  • Võnnu lahing

    Võnnu lahing
    Relvakokkupõrge Landeswhri ja Eesti Rahvaväe vahel kujunes tõsiseks sõjaliseks konfliktiks. Neli päeva Võnnu all kestnud lahingu võitsid Eestlased. Võnnu vallutamispäeva 23.juunit hakati hiljem tähistama Võidupühana.
  • Loodearmee pealetung Petrogradile

    Loodearmee pealetung Petrogradile
    Loodeaarmee suurpealetung Petrogradile. Eesti väed toetasid tiibadel. Pulkovo juures said valged lüüa, Eesti väed tõmbusid tagasi.
  • Tartu rahu lepingu alustamijne

    Tartu rahu lepingu alustamijne
    Punaarmee alustas uut pealetungioperatsiooni Narva vallutamiseks ja algasid Tartu rahurääkimised.
  • Vaherahuleping

    Vaherahuleping
    Eesti valitsus alustas ettevalmistusi rahukõnelusteks Moskvaga novembris, mis algasid Tartus detsembris. 31.detsembril kirjutati alla vaherahulepingule. Leping jõustus lõpuks 3. jaanuaril 1920.
  • Tartu rahu

    Tartu rahu
    Rahuleping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmiti pärast keerulisi läbirääkimisi 2. veebruaril 1920 Tartus. Leping lõpetas ligi poolteist aastat kestnud Vabadussõja ning oli esimeseks suureks saavutuseks noore Eesti riigi välissuhtluses. Leping määras ära Eesti idapiiri ning selles tunnustas Nõukogude Venemaa igaveseks ajaks Eesti Vabariigi iseseisvust. Samuti avas see Eestile tee rahvusvahelisele tunnustamisele iseseisva riigina.
  • Kirjutatakse alla Tartu rahule

    Kirjutatakse alla Tartu rahule
  • Tartu rahulepingu kehtimine

    Tartu rahulepingu kehtimine
    Leping ratifitseeriti Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee poolt 4. veebruaril ja Eesti Asutava Kogu poolt 13. veebruaril 1920. Ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima.
  • Eesti Wabariigi põhiseadus

    Eesti Wabariigi põhiseadus
  • Molotov Rippentropi Pakt (MRP)

    Molotov Rippentropi Pakt (MRP)
    Sõlmiti mittekallaletungi leping Saksamaa ja NSV Liidu vahel - esindajateks NSVL-i välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Mootov ja Saksamaa välisminister Joachim von Rippendrop. Lepingupooled kohustusid jääma neutraalseks kui teine riik sõltub kolmandaga. MRP sai võimalikuks, sest mõlemad osapooled kartsid ressursse vastasleerile kulutada ja see leping hõlbustaks teiste riikidega sõdimist.
  • II Maailmasõja algus

    II Maailmasõja algus
    Saksa armee tungis Poolasse lootuses, et lääneriigid ei sekku Poola okupeerimisse nagu Tšehhoslovakkia okupeerimissegi.
  • Orzeli juhtum

    Orzeli juhtum
    Orzel oli Poola allveelaev, mis leiti 1939. aastal Tallinna sõjasadamast. Kuna Eesti oli end neutraalseks kuulutanud, oleks pidanud ta enda territooriumile sattunud sõdiva riigi laeva valve alla võtma ja sõja lõpuni pidama (interneerima). Seda tehti aga hooletult ja laev põgenes kui punaarmee ründas Poolat. NSVL'ile tegi selline intsidenti Eesti umbusalduslikuks. Seda kasutati ühe ettekäändena Nõukogude Liidu poolt Eesti Vabariigi survestamisel. Seetõttu käis punaarmee tihti Eesti aladel.
  • Baaside lepingu nõudmine

    Baaside lepingu nõudmine
    V.Molotov nõudis Eesti välisministrilt Karl Selterilt vastastikuse abistamise pakti sõlmimist kahe riigi vahel, mille kohaselt Eestise rajatakse Nõukogude mere-ja sõjaväebaasid. Keeldumise korral lubati ikasutada jõudu. Eesti poliitiline juhtkond arutas nõudmist kitsas ringis, rahvalt nõu ei küsitud ja sõjalise vastupanu võimalust tõsiselt ei arutatud. Eesti juhtkond valis järelandmise tee, mida hiljem õigustati püüdega vältida verevalamist.
  • Eesti NSVL-i vastastikuse abistamise pakt

    Eesti NSVL-i vastastikuse abistamise pakt
    See leping nägi ette 25 000 punaväelase ja hulga sõjatehnika toomist Eestisse. NSVL kohustas Eesti soseasjadesse mitte sekkuda. Sarnased lepingud tegi NSVL ka teiste baltiriikidega.
  • Uluotsa valitsus

    Uluotsa valitsus
    Taheti Eestit kaitsta ja taheti valitsusele rohkem populaarsust võita ja seetõttu tagandati Eenpalu ja Jüri Uluotsast sai uus peaminister. Õigusliku põhimõtte alusel kestsid tema volitused esimese Nõukogude okupatsiooni ja Saksa okupatsiooni ajal
  • Talvesõda

    Talvesõda
    Puhkes Talvesõda Soome ja Venemaa vahel. Nõukogude Liit tahtis luua sõjaväebaase ka Soomes nagu ta tegi ka baltiriikides, kuid Soome suutis venelaste vastu sõdida. Eestis paiknevatest baasidest ründasid Soomet Nõukogude lennukid.
  • Ultimaatum

    Ultimaatum
    Kui paar päeva varem(14. juuni) sai ultimaatumi NSVL-ilt Leedu, siis 16. juunil said ultimaatumid ka Eesti ja Läti. Vastamiseks anti aega 8 tundi. Ultimaatumides nõuti täiendavate punaarmee üksuste lubamist maale ja Nõukogude-meelse valitsuse moodustamist. Samal ajal algas Balti riikide piiramine. Baasid seati lahinguvalmis. Sõjaline vastupanu ei olnud enam võimalik, nõudmistele kuuletuti vaikides.
  • Okupeerimine

    Okupeerimine
    Kogu Eesti okupeeriti 80 000 üle piiri tulnud punaarmeelase poolt.
  • ENSVL

    ENSVL
    Rahvusvahelise õiguse seisukohalt muutsid ultimaatum ja okpatsioon Nõukogude võimude sammud juba ette ebaseaduslikeks. Eesti, Läti ja Leedu kuulutati Nõukogude Sotsialistlikeks Vabariikideks. Keelati rahvakogunemised, korjati relvad, juhtivatelt kohtadele määratu kommunistid, kohalikud kaitsejõud likvideeriti, ainus erakond oli Kommunistlik partei, põhiseadus loodi NSVLI'i moodi, kultuurielu allutati tsensuurile, ettevõtted ja üle 30 ha suurused talumaad riigistati.
  • Anneksioon

    Anneksioon
    ENSV liidetakse NSVL koosseisu.
  • Rublad

    Rublad
    ENSVL-is tulid käibele rublad ja kopikad. Kehtisid kuni 1992. aastani
  • Period: to

    Saksa okupatsioon

    Baltimaad ühendati natsliku Saksamaaga, loodi Saksa idaministeeriumile alluv rajvakomissariaat ning kohalik omavalitsus. Balti riikide iseseisvust ei tunnustatud , keelati rahvussümboolika, kehtestati tsensuur, majandus pidi barustama saksa sõjaväge, seleks taastati tööstus ning taludele seati tootmisnormid. Poliitvangideks olid kommunistid, rahvuslased, saksa okupatsiooni vastased. Rajati surmalaagreid.
  • Massiküüditamine

    Massiküüditamine
    Baltikumist saadeti Siberisse asumisele 50 000 inimest ilma süüdistuse või kohtuotsuseta. Kasvas rahulolematus okupatsioonivõimudega ent avalik vastupanu polnud võimalik. Tekkis põrandaalune võitlus ning metsavendlus.
  • NSVL-i ja Saksamaa sõda

    NSVL-i ja Saksamaa sõda
    Puhkes NSVL-i ja Saksa sõda (Barbarossa plaan). Baltikumi elanikkond võitles suures osas punaarmee vastu, mille tulemusel võeti paljudes Eesti linnades võim üle enne sakslaste saabumist.
  • Period: to

    Suvesõda

    Saksa üksused jõudsid Pärnusse. Kõrgeim Eesti sõjaväelane kolonel Viktor Koern moodustas ajutise maavalitsuse. Määrati kohale linnapead ja vallavanemad. Korrakaitseks loodi Pärnumaa Omakaitse.
    16. juulil 1941 organiseeris Hjalmar Mäe Riias tulevast Eesti omavalitsust. 6. detsember 1941 hõivati Osmussaar. Eesti territoorium oli Nõukogude võimust vabastatud ja Saksa vägede poolt okupeeritud.
  • Eesti SS-leegion

    Eesti SS-leegion
    Moodustat saksa sõjaväes teeninud eestlaste väeüksus. Selle nimeks sai Eesti SS-Leegion. Sellist ametliku nimega sõjaväeosa tegelikult ei eksisteerinud.
  • Otto Tiefi valitsus

    Otto Tiefi valitsus
    Valitsusse astus viimane põhiseaduslik Eesti Vabariigi valitsus enne Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal. Otto Tief 18. septembril 1944:"Sakslased taganevad Eestist. Aeg on tegutseda! Koguge kokku valitsuse liikmed ning asuge tegevusse."
  • Baltikum uuesti Nõukogude Liidu all

    Baltikum uuesti Nõukogude Liidu all