Omariikluse saavutamine (1917-1920)

Veebruarirevolutsioon

Feb 1, 1917

Petrogradis puhkenud massilised rahutused kasvasid üle revolutsiooniks, mille tulemusena tsaar Nikolai II loobus toonist ja võim läks kodanlikule Ajutisele Valitsusele

Saksa armee üldpealetung

Feb 18, 1917

Tööseisakud

Mar 2, 1917

Tööseisakutest arenes üksikutes Tallinna tehastes ülelinnaline streik ja 20000 osavõtjaga miiting Uuel turul. Rüüstati kohtuasutusi ja politseijaoskondi, vanglaid. Tulekahjud. Analoogsed sündmused toimusid kõigis neis Eesti asulates, kus oli palju vene töölisi ja soldateid

Eestlaste demonstratsioon Petrogradis

Mar 26, 1917

Osales u 40 000 inimest.Demonstrantide esinus nõudis valitsuselt kohest autonoomiaseaduse kinnitamist.
Märtsi lõpus avaldati Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta.Eesti kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati üheks rahvuslikuks kubermanguks.Selle etteotsa asus Ajutise Valitsise komissaar koos oma kahe abiga ning tema juurde pidi valimiste teel moodustama Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu

Maapäeva valimised

May 5, 1917

Poliitiline areng

Jun 19, 1917

Aasta jooksul kujunesid välja Eesti poliitilised erakonnad:
*Eesti Demokraatiline Erakond - J.Tõnissoni juhtimisel
*Eesti Maarahva Liit
*Eesti Tööerakond
*Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus
*Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei

Maapäev tuli esmakordselt kokku

Jul 1, 1917

Esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis.
Etteotsa asus Jaan Raamot, hiljem asendas teda K.Päts.

Eesti küsimus maailmapoliitika areenil

Aug 25, 1917

Saksa väed Eestis

Oct 8, 1917

Oktoobripööre Eestis

Oct 28, 1917

Võimu võtmiseks moodustasid enamlased Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille eesotsas seisid Ivan Rabtšinski ja Viktor Kingissepp. Eestimaa SRK volinikud ilmusid 27.oktoobril Toompeale; vormistati dokument, mille kohaselt kõrgem täidesaatev võim läks kubermangukomissar J.Poskalt üle SRK abiesimees V.Kingissepale.

Ajutine Valitsus astus taas kokku

Nov 11, 1917

Ajutise Valitsuse esimene avalik koosolek, moodustati Eesti Kaitse Liit.

Maapäev koosolek

Nov 16, 1917

Deklareeriti, et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu, kuin selle kokkuastumiseni on ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Maapäev. Enamlased ajasid Maapäeva jõuga laiali.

Rahvusväeosade asendamine Eesti Punaväega

Jan 16, 1918

Gregoriuse kalender

Feb 1, 1918

1. veebruari asemel tuli kohe 14. veebruar

Saksa armee üldpealetung

Feb 18, 1918

Enamlaste riigipöörde järgselt aktiviseerusid ka baltisakslased. Baltisakslaste küüditamine Eestist andis sakslastele ettekäände ründamiseks.

Esimese Eesti parlamendi valimised

Feb 18, 1918

Valimistel saatis edu pahempoolseid erakondi: Suurima esinduse sai Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei. Asutava kogu esimeheks valiti sotsialist August Rei, esimese valitsuse kujundas tööerakondlane Otto Strandman.

Eesti Päästekomitee

Feb 19, 1918

Eesti Päästekomitee moodustati erakorraliste volitustega, kuhu kuulusid Konstatin Konik, Konstatin Päts ja Jüri Vilms. Koostati Iseseisvusmanifest, milles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks.

Iseseisvusmanifest

Feb 23, 1918

Koostajate seas olid Konstatin Päts, Konstatin Konik, Jüri Vilms. Loeti esmakordselt ette Iseseisvusmanifest Pärnus "Endla" teatri rõdul

Iseseisvumine

Feb 24, 1918

Tallinnas, Viljandis ja Paides kuulutati välja Eesti Vabariik. Moodustati Ajutine Valitsus, mille juhiks sai K. Päts. Sadamast lahkusid viimased Vene sõjalaevad, keskpäeval marssisid linna saksa üksused. Lehvisid rahvuslipud.

Saksa okupatsioon

Period: Feb 24, 1918 to Mar 4, 1918

1. märtsiks olid Saksa väed jõudnud Narva, sellega oli kogu Eesti okupeeritud.

Jüri Vilmis hukkamine

Apr 13, 1918

J. Vilms, kes püüdis valitsuse ülesandel pääseda Soome ja Rootsi, tabati ja lasti sakslaste korraldusel Helsingis maha.

Compiegne'i vaherahu alla kirjutamine

Nov 11, 1918

Ajutine valitsus astus taas kokku

Nov 11, 1918

Ajutise Valitsuse esimene avalik koosolek, moodustati Eesti Kaitse Liit.

Punaarmee jõudude koondamine Eesti piiridele

Nov 22, 1918

Sissetung pidi korraga toimuma kahest suunast- Narva alt Tallinna peale ning Pihkva ruumistVõru ja Valga sihis.
Algavale internentsioonile püüti anda kodusõja iseloomu. kasutades selleks sakslaste eest Venemaale pagenud eesti enamlasi.

Punaarmee rünnak Narvale

Nov 22, 1918

Rünnak löödi sakslaste poolt tagasi ja samas kiirendas Saksa vägede lahkumist Eestist.

Punaarmee jõudude koondamine Eesti piiridele

Nov 22, 1918

Sissetung pidi korraga toimuma kahest suunast- Narva alt Tallinna peale ning Pihkva ruumistVõru ja Valga sihis.
Algavale internentsioonile püüti anda kodusõja iseloomu. kasutades selleks sakslaste eest Venemaale pagenud eesti enamlasi.

Eesti Vabadus sõda

Nov 28, 1918

Narva alla saadeti kõik käepärast olevad sõjalised jõud: ohvitsere, vabatahtlikke( kooliposid).

Punaarmee kiire edasitung jätkub

Dec 19, 1918

Üksteise järel langetati enamlaste kätte Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa, Aegviidu Põhja-Eestis ning Võru, Valga, Tartu, Tõrva ja Mõisaküla Lõuna-Eestis.

Eesti vabastamine

Jan 6, 1919

Algas Eesti vägede vastupealetung. Selle peasuunas (Tallinn-Narva) tegutsesid edukalt soomusrongid. Enamlaste sõjaline vastupanu murti. 14. jaanuaril vabastati Tartu, 19. Narva.

Saaremaa mäss

Feb 12, 1919

Saarlased vaevlesid majandusraskuste küüsis ja olid vastuvõtlikud enamlaste propagandale.

Eesti vägede suur pealetung

May 7, 1919

Toimus Läti pinnal. Eesti ratsavägi murdis läbi. Põhiline osa Lätist oli enamlastest puhastatud.

Võnnu lahing

Jun 23, 1919

Relvakokkupõrge Landeswhri ja Eesti Rahvaväe vahel kujunes tõsiseks sõjaliseks konfliktiks. Neli päeva Võnnu all kestnud lahingu võitsid Eestlased. Võnnu vallutamispäeva 23.juunit hakati hiljem tähistama Võidupühana

Maaseaduse vastuvõtmine

Oct 22, 1919

Algasid Tartu rahuläbirääkimised

Dec 4, 1919

Punaarmee alustas uut pealetungioperatsiooni Narva vallutamiseks

Punaarmee lõpetas rünnakud

Dec 31, 1919

Verest tühjaks jooksnud Punaarmee viimane katse Narvat vallutada lõppes.

Vaherahuleping

Dec 31, 1919

Eesti valitsus alustas ettevalmistusi rahukõnelusteks Moskvaga novembris, mis algasid Tartus detsembris. 31.detsembril kirjutati alla vaherahulepingule, mis jõustus 3.jaanuari hommikul 10.30

Vaherahulepingu jõustumine

Jan 3, 1920

Tartu Rahuleping

Feb 2, 1920

Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.
Nõukogude Venemaa deklareeris, et "tunnustab" Eesti iseseisvust. Kõik Venemaal viibivad eestlased said õiguse koju tagasi naasta. Sellega lõppes Vabadussõda, mis kestis 402 päeva ja võttis Eesti rahvalt 3600 elu.

Tartu Rahuleping hakkas kehtima

Mar 30, 1920

võeti vastu Eesti Wabariigi Põhiseadus

Jun 15, 1920

Võeti vastu Asutava Kogu poolt.