Eesti I maailmasõja algusest Vabadussõja alguseni

  • I maailmasõja algus

    Sõjas osalesid kõik maailma suurvõimud: Prantsusmaast, Venemaast ja Suurbritanniast koosnev Antand ning Saksamaa ja Austria-Ungari juhitud Keskriigid.
  • Period: to

    I maailmasõda

    Toimus Keskriikide ja Antanti vahel ning lõppes viimaste võiduga.
  • 1915. aasta

    Saksa väed hõivasid Poola, Leedu ja Kuramaa. Suurendati Eesti vägede hulka.
  • Talumajanduse kasv

    Eestis oli päriseks ostetud 83% talumaast.
  • Nõuti autonoomiat

    Esmakordselt nõuti, et Eestile antaks Venemaa koosseisus rahvuslik autonoomia.
  • Veebruarirevolutsioon Petrogradis

    Selle tulemusena loobus troonist keiser Nikolai II. Võim läks Ajutise Valitsuse ja Petrogradi Nõukogu kätte.
  • 2. märts 1917

    Eestisse jõudsid teated impeeriumi pealinnas puhkenud rahutustest, mille tõttu toimusid ka Tallinnas ülelinnalised streigid.
  • Eestlaste demonstratsioon

    Petrogradis toimus hiiglaslik eestlaste demonstratsioon.
  • 30. märts 1917

    Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta, mille järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks.
  • Maanõukogu valimised

    Mais toimus Eesti esimene parlamentaarse rahvaesinduse valimine.
  • Maanõukogu esimene istung

    Maanõukogu esimene istung
  • 23. oktoober 1917

    Eesti Sõja-Revolutsioonikomitee saatis oma komissaarid Tallinna garnisoni väeosadesse, raudteejaamadesse ja riigiasutustesse.
  • 26. oktoober 1917

    Saadi teada Ajutise Valitsuse kukutamisest Petrogradis. Tallinnlased said teada, et "pööre on täitsa kord läinud".
  • 27. oktoober 1917

    Enamlane Viktor Kingissepp võttis võimu kubermangukomissaar Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee.
  • 15. november 1917

    Maanõukogu eiras enamlaste dekreeti laialisaatmise kohta, kogunes Toompea lossi. Otsustati mitu ajaloolise tähtsusega otsust, nt: Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused.
  • Jaanuar 1918

    Lääne- Euroopasse saadeti delegatsioon ning loodi sidemed suurriikide diplomaatidega.
  • 18. veebruar 1918

    Saksa pealetungi algus.
  • 19. veebruar 1918

    Päästekomitee loomine.
  • 21. veebruar 1918

    Vanematekogu kiitis heaks iseseisvusmanifesti teksti.
  • 23. veebruar 1918

    Maanõukogu liige Hugo Kuusner luges Pärnus ette iseseisvusmanifesti.
  • 24. veebruar 1918

    Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus.
  • 25. veebruar 1918

    Pidulik päev. Ajutise Valitsuse peaminister luges avalikult Reaalkooli trepil seistes ette iseseisvusmanifesti. Kohe pärast seda marssisid sisse Saksa üksused.
  • Period: to

    Saksamaa okupatsioon Eestis

    Saksa okupatsioon ei tunnista Eesti iseseisvust. Keelustatakse igasugust iseseisvust mainivad asjad.
  • 3. märts 1918

    Brest- Litovskis sõlmiti Vene-Saksa rahuleping.
  • 11. märts 1918

    Saksa vägede võiduparaad.
  • 5. november 1918

    Hertsogiriik kuulutati välja.
  • 11. november 1918

    Sotsialistlik valitsus kirjutas alla Compiegne'i vaherahule. Üle pika aja esimene Ajutise. Valitsuse legaalne koosolek. Alustas tegevust Eesti Vabariigi esimene relvastatud kaitsestruktuur.
  • 20. november 1918

    Maanõukogu astus uuesti kokku.
  • 21. november 1918

    Võim läks lõplikult eestlaste kätte, vastavalt Riias sõlmitud Eesti-Saksa kokkuleppele.
  • Vabadussõja algus

    Eesti Vabariigi iseseisvuse kindlustamiseks ja kaitseks Nõukogude Venemaaga. Punaarmee ründab Narvat.
  • Period: to

    Vabadussõda

    Punaarmee ründas 28. novembril Narvat ja Vabadussõda algas. Eesti Vabariigi iseseisvuse kindlustamiseks ja kaitseks Nõukogude Venemaaga peetud sõda.