Eesti iseseisvumine + II Ms

  • Period: to

    I Maailmasõja algus - Vabadussõja algus

    1. jaanuaril 1914 algab maailmas Esimene Ilmasõda. Eestisse, täpsemalt Kuramaale jõudis rinne küll alles 1915. aastal, kuid suurendati vaid sõdurite hulka.
  • Tallinna ülelinnaline streik

    Märtsis jõudsid ka Tallinna veebruari lõpus Petrogradis toimunud rahutustest uudised. See vallandas Tallinnas ülelinnalise streigi ning meeleavalduse, kus osales 20 000 inimest. Veebruarirevolutsiooniga seoses, tekkisid Venemaal uued arenguväljavaated kõigile Vene impeeriumi rahvastele. Ka Eesti rahvuslased seadsid eesmärgiks autonoomia, kuid Venemaal võimul oleva Ajutise Valitsuse asjaajamine hakkas venima ja eestlased otsustasid valitsusele survet avaldada.
  • Petrogradi demonstratsioon

    1. märtsil toimus Petrogradis eestlaste hiiglaslik demonstratsioon, mis juba neli päeva hiljem tõi Eestimaal kaasa kohaliku kubermangukorra ajutise muutumise kohta. Selle järgi ühendati Eestimaa ja Liivimaa kubermang ühtseks rahvuskubermanguks. Selle etteotsa Jaan Poska.
  • Ajutise valitsuse määrus

    Ajutise valitsuse määruse kohaselt Eestimaal (mis oli tagajärg Petrogradi demonstratsioonile) tähendas, et Eestimaa ja Liivimaa kubermang ühendati üheks ühtseks rahvuskubermanguks. Selle ette otsa asus ametisse nimetatud kubermangukomissaar Jaan Poska.
  • Ajutise Maanõukogu ehk Maapäeva loomine

    1. aprillil 1917 kinnitas Venemaa Ajutine valitsus Eestile suhtelise autonoomia andnud otsuse, mille alusel kavandati kubermangude liitmine ja loodi Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu. Maapäev oli kõrgeim rahva esindusorgan, kõrgeim võim 1917-1919, kuni Asutava Kogu valimiseni. Neil on ainsana õigus rahva nimel sõna võtta. Neist läheb õigusliku järjepidevuse liin Eesti Ajutise Valitsuseni: Maapäev – Maapäeva Vanematenõukogu – Päästekomitee – Ajutine Valitsus.
  • Oktoobrirevolutsioon

    1. oktoobril haarasid enamlased Petrogradis võimu. Kukutasid tsaari ja Ajutise valitsuse.
  • Viktor Kingissepp teostab nõukogude võimu

    Päev peale oktoobrirevolutsiooni võttis enamlane Viktor Kingissepp tollaselt kubermangukomissaarilt Jaan Poskalt võimu üle ja asus uut - nõukogude võimu teostama, purustades sellega kogu senise süsteemi. Võimu hakkas teostama Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas seisis punane Jaan Anvelt.
  • Maanõukogu koosoleku otsus

    Oluline sündmus esmalt sellepärast, et eirati enamlaste käsku Maanõukogu laiali saata. Toompeal otsustatud koosoleku otsuses öeldi, et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning et kuni selle saabumiseni kehtivad Eestis vaid Eesti Maanõukogu otsused. Sellega öeldi lahti sidemetest Venemaaga ja algas Eesti iseseisvumine.
  • Saksa pealetungi algus

    1. veebruaril sai alguse Saksa pealetungi algus. Vene armee "riismed" ei näinud sakslastega võitlemise võidus mingit võimalust peale jääda ja põgenesid. Eestlased üritasid nüüd kasutada võimalust kuulutada välja omaenda riik.
  • Veebruari iseseisvusmanifesti heakskiit vanematekogu poolt

    1. veebruaril kiitis vanematekogu iseseisvusmanifesti teksti heaks ning K.Päts ja J.Vilms tegid kohe ka katse seda avalikult Haapsalus rahvale ette lugeda, kuid sakslaste ründeliin liikus kiiremini ning katse ebaõnnestus.
  • Eesti iseseisvumise manifest

    Manifesti kohaselt sai Eesti esimest korda oma ajaloos omaenda riigi välja kuulutada ja seda ka üürikest aega nautida. Peamine oli aga see, et riik oli välja kuulutatud ja idee selle taastamisest ei kadunud inimeste peadest kuhugi.
  • Ajutise valitsuse koosolek

    Eestis kogunes esimest korda legaalselt Ajutine valitsus ning tööd alustas põrandaalune Eesti Kaitseliit. Ühtlasi kirjutas samal päeval Saksamaa Antantiga koos alla Compiègne'i vaherahule.
  • Sekeldused Lätis

    18.11.1918 välja kuulutatud Läti Vabariik oli iseseisvuse kaitsmisega raskustes. Kuna Esimeses maailmasõjas pöördusid Läti kütipolgud enamlaste poole, polnud lätlastel praktiliselt kaitset. Seetõttu pöörduti Saksa valitsuse poole. Moodustati baltisakslastest koosnevast Balti Landeswehr'ist ja Saksa vabatahtlike Rauddiviisist Läti kaitsevägi.
    Lätis tegutsev Saksa vägede juht kindral Goltz korraldas aga Lätis riigipöörde ja haaras võimu, mis õhutas eestlaste viha sakslaste vastu.
  • Maanõukogu astub uuesti kokku

    1. novembril astub kokku Eesti Maanõukogu, päev hiljem läks lõplikult võim eestlaste kätte Riias sõlmitud Eesti-Saksa kokkuleppe kohaselt.
  • Vabadussõja algus

    1. aasta 28. novembril sai alguse Eesti Vabadussõda seoses Punaarmee ründamisega Narvat.
  • Period: to

    Eesti Vabadussõda - Tartu rahu

  • Eesti Töörahva Kommuun

    1. novembri Punaarmee Narva sissemarssimisega soovis Moskva sellele anda kodusõja ilmet. Seetõttu kuulutati seal ka välja Eesti Töörahva Kommuun ehk teisisõnu enamlaste iseseisev riik Eestis. Selle eesotsas istus Jaan Anvelt, kes täitis Kremlist tulevaid korraldusi.
  • Rahvaväe pealetungi algus

    Rahvaväe loomine oli suur suur katsumus. Olulist rolli mängisid nii kooliõpilased, välisabi kui ka sõjavägede ülemjuhatajaks nimetatud Johan Laidoner, kes muutis senise partisanivõitluse sihipäraseks sõjategevuseks. Lõpuks, 7. jaanuaril asus eestlastest, Soome ja Taani vabatahtlikest ning Briti laevastikueskaadrist koosnev rahvavägi vastupealetungile. Rahvaväe põhijõuks olid soomusrongid, tänu millele oldi edukad Tartu vabastamisel. Narvast tõrjus aga Briti laevastik enamlased välja.
  • Asutava Kogu valimised

    1. aprillil toimusid Asutava Kogu valimised, et hakata mõtlema kahe seaduse elluviimist: Maaseaduse ja Põhiseaduse. Asutava Kogu valimised võitsid peamiselt vasakpoolsed. Valimised olid tähtsad veel ka sellepärast, et Maaseadus ütles selgelt ära, miks minna sõtta: "Kes läheb sõtta, saab maad". See motiveeris lihtrahvast tohutult ja pani nad eelistama pigem vasakpoolsete kui punaste lubadusi, kellest viimased ei lubanud rahvale maad.
  • Landeswehri sõja algus

    1. aasta lõpus välja kuulutatud Läti Vabariik oli iseseisvuse kaitsmisega raskustes. Kuna Esimeses maailmasõjas pöördusid Läti kütipolgud enamlaste poole, polnud lätlastel teoreetiliselt oma kaitseväge. Seetõttu nad pöördusid Saksa valitsuse poole, kes oli neid ka nõus aitama. Moodustati baltisakslastest koosnevast Balti Landeswehr'ist ja Saksa vabatahtlike Rauddiviisist Läti kaitsevägi. Juunis kohtusid Võnnu lähedal Eesti ja saksa eelosad, kelle omavahelise põrke võitsid sakslased.
  • Võnnu lahing

    Võnnu lahing algas sakslaste pealetungiga. Alles Eesti varuüksuste saabumisel taandusid sakslased eesotsas kindral Goltziga ning Rahvaväe üksused võisid 23. juuni hommikul Võnnu linna sisse marssida.
  • Landeswehri sõja lõpp

    Eestlastes tekitas Landeswehri sõda tohutut vaimustust, tundes kättemaksuhimu saksa parunite vastu, kes siinmail sajandeid olid neid orjadena pidanud. Seetõttu nähti vaimusilmas ka Riia vallutamist, mistõttu asuti vaenlast jälitama. Riia jõudnud, sekkus jällegi Antant, kes nõudis vaherahu. Selle kohaselt võttis kukutatud Ulmanise valitsus riigi juhtimise taas enda kätte, Landeswehr saadeti enamlaste vastu ja Saksa väeosad pidid Lätist lahkuma.
  • Maaseaduse vastuvõtmine

    Majandusüsteem vajas põhjalikke ümberkorraldusi. Seetõttu võeti vastu seadus, mille kohaselt riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jm. Kokku loodi 35 000 uut asundustalu. Esmalt said maad Vabadussõjas osalenud silmapaistvad mehed, seejärel ülejäänud soovijad. Uus algus polnud talunikele kerge, kuid mõisamajandus asendus talumajandusega, tänu millele kadusid omavahelised teravad vastuolud. Eesti Vabariigile tekkis lojaalne väikeomanike kiht.
  • Loodearmee pealetung

    Enne Loodearmee sügisest pealetungi oli Eestis rahuläbirääkimiste teema vägagi aktuaalne. Septembri keskel toimus isegi Eesti-Vene kohtumine, kuid mis siiski lõppes tulemusteta. Rahuläbirääkimistele tõmbas kriipsu peale Loodearmee pealetung, millesse oli kaasatud ka Eesti. Eesmärk vallutada Petrograd aga luhtus pärast rünnakuhoo laabumist, millele järgnes Punaarmee jõuline vastulöök.
  • Viimane punaste pealetung

    Detsembris algasid ägedad heitlused Narva pärast. Esialgu üritati vallutada linn otserünnakuga, siis ümberpiiramisega. Sellele vaatamata jäi eestlaste kaitseliin püsima.
    30. detsembril toimus punaste viimane pealetung, mis aga lõppes jällegi edutult ning edasisi pealetunge nad enam ei katsetanud.
  • Tartu rahuläbirääkimised

    Samal ajal peeti Tartus rahukonverents, milles Eesti delegatsiooni Jaan Poska taotles vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnustamist ja idapiiri joone tõmbamist. Neist viimane põhjustas ägedaid vaidlusi, kuid pärast Punaarmee edutust kirjutati 31. detsembril vaherahule alla. See hakkas kehtima 3. jaanuaril 1920 kell 10.30.
  • Tartu rahu

    Tervelt kuu aega kestnud vaidluste tulemustena kirjutati lõpuks 2. veebruaril alla rahulepingule, mille kohaselt määrati kindlaks Eestile sobilik riigipiir, Vene valitsus saatis kommunistlikud eesti väeosad laiali, Venemaale sattunud eestlased said õiguse kodumaale naaseda, Eesti vabanes Vene välisvõlgade tasumise kohustusest ja sai 15 miljonit kuldraha. Tähtsaimast tähtsaim oli aga see, et Venemaa kinnitas Eesti iseseisvust.
  • Molotov-Ribbentropi pakt (MRP)

    1. augustil 1939 kirjutasid Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissaar V. Molotov ja Saksamaa välisminister J. von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaleutngi lepingule ehk MRP-le. Lisaks mittekallaletungi lepingule sisaldas MRP ka salajast lisaprotokolli, mille alusel jagati omavahel Ida-Euroopa põhimõtteliselt pooleks. Eesti jäi Vene huvisfääri.
  • Period: to

    Eesti II Maailmasõjas

  • Teise Maailmasõja algus

    1. septembril tungisid Saksa väed Poolasse, mis tähendas Teise maailmasõja algust. Maailmasõja algusega püüdis Eesti valitsus säilitada erapooletust sõjas, vältimaks relvakonflikti. Hoiduti isegi mobilisatsioonist. Esialgselt tundus, et peale veidikeste majandusraskuste, ei olnud Eestil mingeid muid probleeme oodata. Tõsi, levisid kuulujutud MRP kohta, kuid täpsete andmete puudumine tagas selle, et neisse ei suhtutud suurima tõsidusega.
  • Septembri sekeldused Eestis

    Moskva otsis oma Baltikumi plaanide käivitamiseks ettekäänet. 15. septembril sisenes Tallinna sadama territooriumile Poola allveelaev Orzel, mis seejärel aga peale interneerimist, kartes Punarmeed, põgenes. Kreml süüdistas Eestis neutraliteedi eiramises. 24. septembril kirjutas Eesti välisminister Selter alla vastastikuse abistamise paktile, mis lubas Nõukogude Liidul Eesti territooriumile sõjalaevastiku baase luua. Ilmselgelt sellega asi ei piirdunud.
  • Nõukogude Liit Eesti territooriumil

    1. septembril andis NL rahvakomissaar Vorošilov käsu anda Eestile "võimas ja otsustav löök". Alguspäevaks määrati 29. september, mil Eesti idapiirile oli kogunenud juba 130 000 sõdurit ja suur hulk sõjatehnikat. Samal ajal liikusid Nõukogude sõjalaevad- ja lennukid korduvalt üle Eesti piiride, otsides, kas Eestil on mingisugune sõjaline abi. Selle puudumise tõttu, otsustas Eesti valitsus Kremli nõudmised vastu võtta.
  • Baaside leping

    1. septembril 1939 kirjutasid mõlemad osapooled alla baaside lepingule, mille alusel lubati hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest ja pakkuda vastastikust abi kallaletungi või ohu korral. Nõukogude Liit sai ühtlasi loa luua lisaks sõjalaevastiku baasidele ka maa-ja lennuväe baase.
  • Baltisakslaste lahkumine Eestist

    1. oktoobril peetud kõnes rääkis Adolf Hitler, et Ida- ja Kesk-Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutatakse ümber Saksamaale, mistõttu ka Eestist lahkus järgneva seitsme kuuga 12660 baltisakslast ja tuhatkond kadaksakslast.
  • Ultimaatum

    1. juunil esitati Eestile (ja ka Lätile, kusjuures Leedule 2 päeva varem) ultimaatum, nõudes täiendavate Punaarmee väeosade paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse kujundamist. Kõik Balti riigid oli lootusetult nõus alistuma, sest vastupanu osutamine Nõukogude Liidule oli mõttetu. 17. juunil võtsid üle Eesti piiri tulnud Punaväelased Eesti riigi üle.
  • Juunipööre ja valimised

    1. juunil toimus Vabaduse väljakul tsiviilinimestesse riietatud punaväelaste demonstratsioon, millele järgnes kõigi suurimate poliitikaga seotud tubade ülevõtt nii Toompeal, kui Kadriorus. Segaduses president Päts andis otsuse luua uus valitsus, kuid mis ei jäänud kauaks püsima, sest juba juuli esimestel päevadel saadeti Riigikogu laiali ja 14.-15. juulil kuulutati välja Riigivolikogu valimised, mille võitsid arvuka häälteenamusega ja sohki tehes kommunistid. 21. juulil kuulutati väljas ENSV.
  • Repressiivpoliitika

    Okupandid muutsid võimule tulles paljut: Esmalt tagandati kõik kõrgemad ametnikud, kellel oli mingisugune võim. Riigivolikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks ja valitsusest sai Rahvakomissaride Nõukogu. Juhtparteiks kujunes EKP. Kõiki ümberkorraldusi saatsid tugevad repressioonid, mida viis ellu Siseasjade Rahvakomissariaat ehk NKVD. 1940. aasta lõpuni kadus kuni 1000 inimest, arreteerimiskäsud ja hukkamised suurenesid ning kõige lõpuks toimus 1941. aasta 14. juunil massiküüditamine.
  • Juuniküüditamine

    1. aasta 14. juunil toimus massiküüditamine kõigis kolmes Balti riigis. Enam kui 10 000 inimest saadeti vangilaagriteisse, eelkõige Siberisse, kelles enamik, kas tapeti, või hukkusid.
  • Suvesõda

    1. juunil 1941 puhkes NL ja Saksamaa vahel sõda, milles alguses Punaarmee alla jäi. See tõi kaasa venelaste taandumise ja juba 7. juulil olid sakslased üle Eesti piiri jõudnud. 28. augustil 1941 pärast suurt vastupanekut, jättis Punaarmee Tallinna maha. Kõiges selles lõid ühtlasi kaasa ka metsavennad, kelle kordaminekud ei olnud küll suured, sest pärast ajutist vallamajade hõivast, olid nad sunnitud taganema. Sellegipoolest oli meestel vaimusilmas vaba Eesti riik.
  • Saksa okupatsiooni algus

    1. aasta suvel, kui sakslased Eestis punaväelaste asemele saabusid, tervitati neid, kui päästjaid. Paraku ei olnud asi sugugi mitte niivõrd lilleline, nagu seda loodeti olla. 5. detsembril 1941 allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile. Kohalikku võimu reguleeris siin Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann, kes suhtus küll eestlastesse hästi, kuid oli sunnitud siiski Berliini käskudele alluma. Saksa okupatsioonile loodi kõrvale Eesti Omavalitsus.
  • SS-leegioni asutamine

    1. aasta augustis loodi SS-leegion, mis ei olnud algselt eriti populaarne, mistõttu märtsis 1943 korraldati sundmobilisatsioon noormeeste värbamiseks. 1944. aasta alguseks kasvas leegionäride arv 11000 meheni, kellest moodustati 20. Eesti SS-diviis. Esimene lahing peeti 1943. aastal pataljon Narva all, kuid oma edutuse tõttu ei aidanud leegioni populariseerimisele kuidagi kaasa. Eestlastest koosnevaid rügemente oli II Ms ajal veel, näiteks soomepoisid, 22. territoriaalne laskurkorpus jm.
  • Sõda taas Eestis

    1. aasta jaanuaris algas Punaarmee pealetung idast. Saksa väekoondised taandusid kiiresti Eesti poole, kuid tugev vastupealetung sundis Eesti Omavalitsusel välja kuulutama üldmobilisatsiooni, millesse suhtuti nõusolekuga, kuna eestlaste jaoks oli ilmtingimata vajalik peatada kommunismi taaskordset sissetungi Eestimaale.
  • Lahingud Narva pärast

    Lahingud Narva pärast toimusid ligi 7 kuu vältel. Juba veebruari alguses rajasid venelased Narva jõele mitu silda, veebruari keskel rünnati Narvat juba täie hooga. Narvat ähvardas ümberpiiramine, kuid tänu eestlaste abivägedele suudeti pealetung tagasi tõrjuda. Märtsi alguseks tõrjuti vaenlane linnast põhja pool jõe taha. Samal ajal toimusid Nõukogude lennuväe poolt aga pommitamised Eesti linnadele. 6. märtsil sai ajaloolise rünnaku Narva, 9. märtsil toimus Tallinnas "Märtsipommitamine".
  • Taasiseseisvumiskatse

    1. aastal tekkisid Jüri Uluotsa ja Eesti Vabariigi Rahvuskomitee vahel sidemed Eestis taasiseseisvuse kehtestamiseks. 18. septembril määras Uluots ametisse Vabariigi valitsuse eesotsas Otto Tiefiga ja Sõjaväe ülemjuhatajaks kindralmajor Maide. Jõuti isegi Pika Hermanni torni heisata sinimustvalge lipp. Paraku, seoses Punaarmee pealetungiga, lahkus valitsus 21. septembril Eestist ning lipp tulistati alla. Sama päeva õhtul saadi valitsus kätte ja saadeti vangilaagritesse. Maide hukati.
  • Punaarmee vallutab Eesti

    1. aasta suvel pidi Saksamaa võitlema mitmel rindel, mistõttu ei suutnud nad enam korralikult Eestit kaitsta. 26. juulil sisenesid punaväelased Narvasse sisse, 25. augustil Tartu ning 22. septembril Tallinnasse.