-
Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leitud Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär.
-
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Kuu.
-
Algne maakoore tardumine võis toimuda umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Vanimad Maal tekkinud mineraaliterad on 4,4 miljardit ja vanimad praeguseni säilinud kivimid 4 miljardit aastat vanad.
-
Meredes arenesid algsed eluvormid. Leitud esimesed stromatoliidid- mikroorganismide toimel kujunenud kivistised.
-
Elu arvatakse olevat tekkinud 3,8-3,5 miljardit aastat tagasi. Sellele viitab stromatoliitide (bakterite ja teiste mikroorganismide toimel moodustunud kivimite) esinemine ligi 3,5 miljardit aastat vanas kivimis.
-
Arvatavasti umbes 3 miljardit aastat tagasi toimus kolme suure organismirühma - bakterite, arhede ja eukarüootide lahknemine.
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanite pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline Ediacara elustik.
-
-
Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Kliima muutus tihti. Tekkisid esimesed metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed. Hiljem tekkisid esimesed roomajad. Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tagajärjel kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
-
-
Ajastu alguses oli elu üsnagi liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, kes hiljem välja surid, kuid neil oli võimalus moonduda peamisteks loomarühmadeks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. Hiljem ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus.
-
Toimus lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamis imetajaid elas maismaal. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Hiljem kliima jahenes järsult, poolustele kujunes jääkate. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Ilmusid esimesed Homo perekonna esindajad, kelle evolutsioon on viinud ka Homo Sapiensi tekkimiseni.
-
Nüüdisinimene tekkis 200000-300000 aastat tagasi.