Geokronoloogiline skaala Sandra A

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 mld - 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunevad algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus suure taevakehaga ja tekkis Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Kestus 4 mld - 2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Kestus 2500 kuni 542 mln aastat tagasi. Tänu fotosünteesivatele bakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanides hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, millal Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline (s.t ilma skeletita) nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kestus 542 mln, kuni 485 mln aastat tagasi. Tekksid kõik peamised organismide ehitustüübid, millest enamus on osa tänapäevastest hõimkondadest. Seda tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk. Loomariiki ilmusid järjest rohkem selgrootute rühmasid. Paljudel loomaliikidel kujunes ka mineraalne toes, näiteks karpidel.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus 485 mln kuni 443 mln aastat tagasi. Elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jne. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli soe, kuid ajastu lõpus toimus kliima jahenemine, millest sai alguse jääaeg. See tõi endaga kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Kestus 443 mln kuni 419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Taimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel või üleujutavatel aladel. Maismaale hakkasid tulema ka loomad, kelleks olid tuhatjalgsed, merikilpkonnad ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Kestus 419 mln kuni 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Paljudes meredes ja järvedes olevad kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed kiskjad, näiteks vihtuimsed. Devoni alguses oli maataimestik madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed, kes olid võimelised lühikest aega maismaal vastu pidama.

Karbon

359 BCE

Kestus 359 mln kuni 299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid suured metsad , kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade puukujulised eellased. Tekkis väga palju kivisütt, võrreldes teiste ajastutega. Maismaal elasid palju lülijalgseid ning osad putukad olid ka lennuvõimelised. Ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Kestus 299 mln kuni 252 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomadest olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukaalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Kestus 252 mln kuni 201 mln aastat tagasi. Elustik oli üsna liigivaene, sest eelmise ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus kuni 10 mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud uus väljasuremine andis võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Kestus 201 mln kuni 145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas palju merelisi roomajaid, meredes elasid ka tänapäevast tüüpi kalad. Osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Kestus 145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud rudistidega, näiteks plesiosaurused. Maismaal valitsesid dinosaurused ning arenesid uued imetaja ja linnuliigid. Massilise väljasuremise käigus hävinesid dinosaurused, merelised roomajad jne. Peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Kestus 66 mln kuni 23 mln aastat tagasi. Pärast järjekordset liikide väljasuremist algas lindude ja imetajate suur evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamus imetajatest elasid maismaal, kuid vaallade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu algne kliima oli soe ja niiske, kus olid harjunud kasvama troopilised metsad, kuid kliima hakkas jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad.

Kainosoikum

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestus 23 mln kuni 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, rotid, laululinnud ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased inimese eellased e, hominiidid. Maa klima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Kestus 2,5 mln aastat kuni tänapäevani. Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond "Homo" esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese "Homo Sapiens'i" tekkimiseni. On välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.