-
Kestus: 4,6 mld- 4 mld aaastat tagasi.
Kivimeid leidub Gröönimaal Kanadas ja Austraalias. Vulkkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. -
-
Maa põrkus suure taevakehaga. -
Arhaikumi ehk ürgeooni meredes tekkisid algelised eluvormid. Arhaikumi ning ka proterosoikumist on pärit vanimad leitud stromatoliidid (nikroorganismiden sh tsüano-ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenenud kihilised moodustised), millest paljudes on säilinud ka bakterifossiile. -
-
Proterosoikum ehk agueoon. Fotosüüntesivate tsüanobakterite elutegevuse tõttu suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist aga vaatamata sellele ilmus aegkonna lõpus mõistatuslik pehmekehaline Ediacara elustik. Selle rühma hulka võisid kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi. -
-
Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Seda kiiret evolutsiooni tuntakse ka kambriumi plahvatuse nime all. -
Lisaks loomadele kasvas kambriumis ka planktiliste vetikate hulk. -
Kambriumi loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad, näiteks: ainuõõssed, käsnad, lülijalalgsed, käsijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes välja mineraalne toes nagu tigudel ja karpidel koda või trilobiitide tugev välisskelett.
Arvatakse, et välisskelett kujunes välja röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsiooni tõttu.
Sellist saaklooma ja röövlooma ühtset evolutsiooni kutsutakse ka evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks. -
-
-
Tänu ordoviitsiumi valdavalt soojale kliimale kujunes välja rikkalik troopikamere elustik ning ilmusid isegi esimesed maismaataimed.
Ajastu lõpul toimus kiire kliimajahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise 100m võrra ning massilise mereelustiku väljasuremise. -
Siluriajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubibvetikate ehitatud rifid ja ujusid primitiivsed kalad.
Siluriajastul jätkasid taimed maismaa asustamist, nende ehitus oli lihtne ja väike ning peamiselt kasvasid kergesti üleujutavatel aladel.
Maismaad hakkasid asustama ka loomad, esialgu ainult skorpionid ja meriskorpionid. -
Troopikameres elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Palju meresid ja järvi asustanud kalad (mitmed rüükalad ja vihtuimsed) kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Suured muutused toimusid devonis ka maismaal. Kui ajastualgul oli taimestik veel madal ja hõre, siis ajastu lõpuks olid kasvanud esimesed metsad, mida asustasid ka selgroogsed kahepaiksed. -
Karbonis katsid maismaad suured metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel (mererannikutel ja jõelammidel) kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöe lademed.
Maismaal elas palju lülijalgseid, osadel putukatel kujunes välja lennuvõime ning maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Permi ajastul tekkis hiidmanner nimega Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud karmi kõrbega. Maismaal elasid peamiselt roomajad, kes saavad sellises kliimas hakkama.
Taimestikus olid esikohal paljasseemne taimed, meres aga luukalad.
Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille käigus kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
-
Ajastu alguses oli elustik üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpust toibumiseks võttis elustkul kuni 10 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ja ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile suurepärase võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal.Triiases ilmusid esimesed imetajad ja meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad.Ilmusid esimesed kilpkonnad, linnud ja krokodillid.
Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid (ihtüosaurused ja plesiosaurused). Meres elasid juba tänapäevast tüüpi kalad ja suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiirelt kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineeriva kogu Maa maismaataimestikus. OOkeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega, keda tuntakse ka rudistide nime all. Maismaal valitsesid dinosaurused ning arenesid uued linnu- ja imetajaliigid. Kriidi lõpul toimunud väljasuremise (põhjuseks peetakse meteoriidi plahvatust) käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. -
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesekarvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elasid maismaal kuid vaalade eellased elasid meredes. Ilmusid ka esimesed primaadid. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske ning domineerisid troopilised metsad.
Järk-järgult hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusod heitlehised taimed. Ulatuslikud olid rohumaad, savannid. -
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud lisaks ka rotid ja hiired. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased linnud ja imetajad. Neogeen tõi kaasa kliimajahenemise, mis omakorda tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased (perekond homo esindajad), kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo Sapiens'i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga plaanedi elustikule.