Geokronoloogiline skaala Leana E

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6mld kuni 4mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus suure taevakehaga.

Arhaikum ehk ürgeon

4000 BCE

Kestus 4mld kuni 2,5mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Kestus 2,5mld kuni 0,542mld aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist ning Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Ilmus mõistatuslik pehmekehaline, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kestus 542mln kuni 485mln aatat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Saak- ja röövloomade üheagne evolutsioon ehk evolutsiooniline võidurelvastumine.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus 485mln kuni 443mln aastat tagasi.Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, ajastu lõpul kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Tõi kaasa ookeanipinna alanemise ja elualade vähenemise tõttu toimus mereelustiku massiline väljasuremine.

Silur

443 BCE

Kestus 443mln kuni 419mln aastat tagasi. Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega. Maismaad hakkasid asustama loomad.

Devon

419 BCE

Kestus 419mln kuni 359mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Korallid, kihtpoorsed, lubivetikad ehitasid suuri riffe. Paljud kalad kasvasid suureks ning olid tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.

Karbon

350 BCE

Kestus 350mln kuni 300mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kasvasid tänapäevaste osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Metsade surnud puidust kujunesid kivisöe lademed. Maismaal elas rohkesti lühijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Kestus 300mln kuni 250mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, seda ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kõrbega. Maismaaloomastikus ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal. Ajastu lõppes maailma suurima väljasuremisega.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Kestus 250mln kuni 200mln aastat tagasi. Elustik liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused. Ajastu lõpul toimunud väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Juura

200 BCE

Kestus 200mln kuni 145mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad. Maismaa kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Kestus 145mln kuni 66mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered asustatud plesiosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega. Arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul hävisid dinosurused, paljud merelised roomajad jt. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Kestus 66mln kuni 23mln aastat tagasi. Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima soe ja niiske, ajapikku jahenes. Valdavaks muutusid heitlehelised taimed. kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid.

Kainosoikom ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestus 23mln kuni 2,5mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laialdaselt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud. Kujunesid tänapäevased imetajad ja linnud. Ilmusid esimesed inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, korduvad jäätumised.

Kvaternaar

2 BCE

2,5mln aastat tagasi. Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Surid välja paljud imetaja- ja linnuliigid. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese kasvava mõjuga planeedi elustikule.