-
Kestus: 4,6 mld-4 mld aastat tagasi. Kivimeid leitud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisaju oht. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär.
-
-
Maa põrkus kokku suure taevakehaga
-
Kestus: 4 mld - 2,5 mld aastat tagasi.
Meredes arenesid algelised eluvormid.
Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid.
Paljudes stromatoliitides on säilinud bakterifossiile. -
-
Kestus: 2,5 mld - 542 mln aastat tagasi.
Tänu tsünobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus.
Toimus mitu suurt jäätumist.
Aegkonna lõpus ilmus Ediacara elustik. -
-
Kestus: 542 mln - 485 mln aastat tagasi.
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ning suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest.
Kasvas planktiliste vetikate hulk.
Kambriumi loomariiki ilmusid käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused.
Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.
Välisskelett kujunes vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile. -
-
-
-
Kestus: 485 mln - 443 mln aastat tagasi.
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt.
Esimesed maismaataimed.
Ajastu lõpul toimus kliima jahenemine, mis lõppes jäajaga.
Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alandumise kuni 100m, mis muutis paljud madalmered maismaaks ja tõi kaasa massilise mereelustiku väljasuremise. -
-
Meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate riftid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama loomad, kelle hulgas oli tuhatjalg, meriskorpionid ja skorpionid. -
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Paljud kalad kasvasid väga suureks. Suured muutused toimusid maismaal. Tekkisid esimesed metsad ning ilmusid esimesed kahepaiksed. -
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osade, kodade ja sõnajalgade eellased. Mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Osadel maismaad putukatel tekkis lennuvõime ning ilmusid esimesed roomajad. -
-
Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus 95% liikidest -
-
Ajastu algul oli elustik liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad. -
-
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäeva st tüüpi kalad. Suurosa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimede st koosneva metsaga. -
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima maismaataimestiku. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremisega käigus hävisid dinosaurused, paljud merelise roomajad ja teised. -
-
Pärast dinosauruste väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased elasid meredes. Ilmusid esimesed primaadid. Alguses oli kliima soe ja niiske, see järel hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid preeria ja savannid. -
Mandriline geograafia, sammuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäeva see ilme. Levima hakkasid maod, konnad ja laululinnud, sammuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrika ilmusid varased hominiidid. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
-
-
-
Ilmusid inimese vahetud eellased. Väljasurid palud imetaja- ja linnuliigid (mammutid, ninasarvik, dodo, moa). -
