-
Kestus 4,6 kuni 4 mld aastat tagasi. Sellest perioodist pärit kivimeid võib leida Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast. Vulkaaniliselt aktiivne, Maad tabasid pidevad meteoriidisajud. -
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga ja moodustas Maa kaaslase Kuu. -
Kestus 4 kuni 2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Sellest perioodist on pärit vanimad leitud stromatoliidid, mikroorganismide, seal hulgas tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. -
-
Arvatakese et elu on tekkinud 3,8 - 3,5 mld aastat tagasi. Sellele viitab stromatoliitide (bakterite ja teiste mikroorganismide toimel moodustunud kivimeid) esinemine ligi 3,5 mld aasta vanustes kivimites. -
Kestus 2,5 kuni 542 mld aastat tagasi. Maa geokronoloogilise skaala kõige pikem eoon. Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Ilmus mõistatuslik pehmekehaline,nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda tänapäevaste rühmade esindajad ja ka nüüdseks välja surnud organismirühmad.
-
-
542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Tekksid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, ja ka suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Seda kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Ilmusid paljud selgrootute rühmad: käsnad ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja kimused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, näiteks koda tigudel ja karpidel, ning tugev välisskelett trilobiitidel. Evolutsiooniline võidurelvastumine. -
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ordoviitsiumi kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpus toimus kliima kiire jahenemine mis lõppes jääajaga. jäätumine tõi kaasa ookeani alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
443 kuni 419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad.Taimed asustasid maismaad, samuti loomad. Esimesed maismaaloomad olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.Varasemad neist olid väiksed ja lihtsama ehitusega ning kasvasid niisketel, üleujutatavatel aladel. -
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Selfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Ajastu lõpul tekkisid esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed ja selgroogsed, kes said lühikest aega ka maismaal hakkama. -
Maismaal olid suured metsad, kus kasvasid koldade, osjade ja sõnajalgtaimede hiiglaslikud eellased. Metsade surnud puidust tekkisid kivisöelademed. Maal elasid paljud lülijalgsed, osad putukad omandasid lennuvõime, ilmusid esimesed roomajad. -
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglsaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Permi ajastuks taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist maad asustanud liikidest. -
Toimus mandri lahknemine. Elustik liigivaene kuna Maal läks 10 miljonit aastat, et suurest välasuremisest taastuda. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpus toimunud väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. Maismaal kasvasid paljasseemnetaimed. -
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Selle ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Maismaa oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid kiiresti domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused. Väljasuremise üheks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
Paleogeenis algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väiksearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elasid maal, aga vaalade eellased asusid elama meredesse. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima jahenema. -
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Selles ajastus kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud ellased - perekond Homo esindajad. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
