-
Period: 1 CE to 1200
vanaeesti keel
• Toimusid esimesed muutused, mis eesti keele teistest läänemeresoome keeltest erastas. -
Period: 1 CE to 1200
muinasaeg
• Eesti keele esimene sotsiperiood. Eesti alal elasid eesti keele kõnelejad ja keel oli piirkonna ainuke suhtluskeel. -
Period: 1 CE to
Stahli-pärane kirjaviis
• Ebaühtlane ja saksapärane. -
Period: 1200 to
murrangueesti keel
• Tõi kaasa väga palju muutusi, selle aja lõpuks oli keel juba üldjoones sarnane tänapäeva eesti keelega. -
Period: 1200 to 1550
orduaeg
• algas 13. saj. Eestisse tekkis alamsaksakeelne kõrgklass ja eesti ristiusustati. Eesti keel jäi madala staatusega keeleks. -
Period: 1224 to 1227
Esimesed eestikeelsed lausekatkendid
• Kirjapandud Henriku "Liivimaa kroonikas"
• Raamat kajastab 1224-1227 a. toimunud vallutusretke liivimaal. Teos on ladinakeelne, kuid seal leidub tsitaatidena üksikuid eestikeelseid sõnu ja lauseid.
• Nt: 'maia' e. maja ja 'kylegundam' e. külaskonna -
1241
Esimesed eestikeelsed kohanimed
• Taani hindamisraamat e. Liber Census Daniae
• Hõlmab maavaldussuhete registrit.
• Sisaldab kohanimesid nt: 'Peskulae' e. Pääsküla, 'Ketherae' e. Kehra.
• Enamik selles allikas sisalduvatest kohanimedest on tänapäevani säilinud ja kasutuses. -
1535
Esimene osaliselt säilinud eestikeelne raamat
• Simon Wanradti ja Johann Koelli luterlik katekismus 1535. a.
• Raamatust on säilinud vaid 11 katkendlikku lehekülge. -
Period: 1550 to
Rootsi aeg
• Algas 16. saj. teisel poolel. Eesti keel oli jätkuvalt alamklassi keel.
• Perioodi lõpul oli umbes 10% eestlaskonnast kirjaoskajad. -
Period: to
Heinrich Stahl
• 17. saj. kirjakeele mõjukaim kujundaja ja varasema ebaühtlase kirjaviisi fikseerija.
• Sündinud Tallinnas.
• Kokku on Stahli tekste säilinud üle 1700 lehekülje.
• Suur varieerivus sõnavaras ja vormistikus. -
Esimesed eestikeelsed grammatikad: "Juhatus eesti keele juurde"
• "Anfüfrung zu der Esthnischen Sprach"
• Autor: Heinrich Stahl
• Põhjaeestikeelne raamat koos sõnastikuga. -
Esimesed eestikeelsed grammatikad: "Grammatilised vaatlused eesti keelest"
• "Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam"
• Autor: Johannes Gutslaff
• Lõunaeestikeelne grammatika. -
Period: to
Forseliuse kirjaviis e. vana kirjaviis
• Esimene ühtlustatud kirjakeele variant. -
misjonilingvistika
• Niiviisi kutsuti tollast kirjakeele arendamist ja grammatikate koostamist. -
Period: to
uuseesti keel
• Sel perioodil toimus taas vähem muutusi. -
Period: to
mõisaaeg
•Algas Eesti ala liitmisega Vene tsaaririigi koosseisu.
•Eesti keel jätkuvalt alamkeel, aga baltisakslaste eesti keele oskus paranes ja hakkas ilmuma ka eesti keelset kirjandust. -
Eestikeelse ilukirjanduse algus
• Eesti poolilmalik ilukirjandus tekkis 1730.-1740. aastatel.
• Raamatud kandsid pietistlikku meeleparandusvaimu.
• Nt: Albert Anton Vierorthi "Wiis head jutto" (1740) -
Eestikeelse täispiibli ilmumune
• kogu 18. saj. on hakatud nimetama piiblikeele sajandiks.
• Piiblit trükiti Tallinnas 6015 eksempläri.
• Eestikeelse piibli olemasolu aitas kaasa lugemisoskuse levikule ja silmaringi laiendamisele, kuna seda loeti ka taluperedes. -
Otto Wilhelm Masing
• Otto Wilhelm Masing (1763 - 1832) pastor ja literaat. Võttis eesti keelde kasutusse õ-hääliku tähistuseks vastava kirjamärgi, mis varem pudunud oli.
Ta andis välja ka Marahwa Näddala-Lehe (1821 - 1823 ja 1825) Selle väljaande kaudu lisandus eesti kirjakeelde uut sõnavara. -
Period: to
Eduard Ahrens
• Uue kirjaviisi alusepanija
• Esmakordselt ei olnud autor lähtunud ladina-saksa eeskujust vaid soome keelest.
• Tema grammatika näitematerjali võib pidada esimeseks suuremaks autentseks eesti keele murdekoguks.
• Ahrensi grammatikal on olnud suur mõju hilisematele eesti keeleõpetustele. -
Period: to
Friedrich Reinhold Kreutzwald
• Mõjutas oluliselt uue kirjaviisi jurutamist ja ühtse kirjakeele kujunemist.
• Kreutzwald ei olnud keeleteadlane, aga temast sai siiski aja jooksul kirjaviisi propageerija, põhjaeestilise ühiskirjakeele toetaja ja sõnavara rikastaja. -
Period: to
Ferdinand Johann Wiedemann
• Esimene professionaalne keeleteadlane, kes kogus keelematerjali ja uuris eesti keelt teaduslikult.
• Al. 1861. a. pühendus ta eesti keele murdeliste erijoonte kirjeldamisele.
• 1869. ilmus ta "Eesti-saksa sõnaraamat." Raamat sisaldas umbes 50 000 eestikeelset sõna koos üksikasjalike saksakeelsete tähendusseletustega. -
Period: to
Uus kirjaviis
• Soomepärane ja häälduslähedane. -
Period: to
ärkamisaeg
• Eesti keel jätkuvalt alamklassi keel.
• Hakkas tekkima eesti keelne haritlaskond. Kujunes välja kirjakultuur, raamatukultuur, eestlaste kirjaoskus kasvas. -
Period: to
venestusaeg
• algas 1880. aastatel ja kestis kuni Eesti iseseisvumiseni
• Asjaajamine, haridus ja teadus muudeti venekeelseks.
• Algharidus, ajakirjandus ja ilukirjandus jäid mitmekeelseks. -
Period: to
Johannes Aavik
• Ühe sõnavararikastamise vahendina soovitas Aavik uute sõnade kunstlikku loomist.
• Esimese tehistüve lõi Aavik 1913. a. Selleks oli 'jaunis' e. suursugune, kuid see sõna ei ole eesti kirjakeeles laiemalt kasutusele tulnud.
• Aavik moodustas elu jooksul um. 300 tehistüve, millest tänapäeva kirjakeeles on kasutusel umbes 50. -
Esimene eestikeelne õigekeelsussõnaraamat
• Raamat ilmus 1918. a. Seda oli rühmatööna koostatud aastatel 1910 - 1918 -
Period: to
Eesti aeg
• Algas eestikeelse ülikooli loomisega ja eesti keele muutmisega ainsaks ametlikuks keeleks Eesti vabariigi territooriumil.
• Kujunesid välja eesti erialakeeled. -
normitud kirjakeele õpe eesti rahvakoolides
• Alates 1927. a. hakati eesti rahvakoolides õpetama normitud kirjakeelt. -
Period: to
kirjakeel nõukogude perioodil
• Vene mõju suurenemine avalikus keelekasutuses. Sõnavara muutus kiiresti - koos uute mõistetega tulid kasutusele ka vene-eeskujulised sõnad.
• Nt: agripunkt, kultuurimaja, lööktööline, rahvavaenlane -
Period: to
nõukogude aeg
• Kestis 1944. aastast kuni Eesti taasiseseisvumiseni.
• Vene keele kasutuse järsk tõus.
• Rahvusvaheline suhtluskeel oli vene keel, mida õpetati ka koolis alates teisest klassist. -
Period: to
üleilmastumise aeg
• Algas Eesti taasiseseisvumisega.
• Eesti keelest sai taas Eesti Vabariigi ainus ametlik keel.
• Noorema põlvkonna vene keele oskus väheneb.
• Eesti ja vene keele kõrvale tõuseb ka inglise keel. -
kirjakeel taasiseseisvunud Eestis
• Nüüdiskirjakeele kasutusala ob võrreldes 20. saj. algusega oluliselt laienenud.
• Tekkinud on täiesti uus allkeel, internetisuhtluse keel.
• Uued inglise laensõnad on ka sageli kirjakeeles kasutusel.