Prantsuse revolutsioon

  • Kaotati aadliseisus ning keelati aadlitiitlite kasutamine

  • Loodi Asutav Kogu

  • Uus põhiseaduse projekt oli valminud

    Prantsusmaast pidi saama konstitutsiooniline ehk põhiseaduslik monarhia, kuskuninga võim on piiratud
  • Prantsusmaa kuningas ei leppinud oma võimu vähendamisega, ning otsustas salaja Prantsusmaalt põgeneda.

  • Prantsuse valitusus kuulutas Austriale sõja

  • Sügisel, kui vaenuväed lähenesid Pariisile, mõistsid kiiruga moodustatud rahvakohtud surma 1200 vangi, et nad ei saaks vasturevolutsiooniga ühineda.

  • Kuulutati välja vabariik

  • Naised tõrjus Rahvuskonvent poliitikast kõrvale; saadikute arvates pidi revolutsioon jääma meete pärusmaaks.

  • Oktoobris keelustati naiste klubid Rahvuskonvendi otsusel

  • Hukati kuningas giljotiinil

  • Juulis korraldas rühm Rahvuskonvendi saadikuid Robespierre'i arreteerimise ning ta hukati koos oma 115 toetajaga

  • Moodustati viiest liikmest koosnev valitsus ehk Direktoorium.

  • Purustas Napoleon Itaalias Austria keisri ja Sardiinia kuninga väed ning vallutas seejärel Egiptuse.

  • Riigipöörde järel säilis Prantsusmaa formaalselt vabariik

  • Aasta lõpul vastu võetud uus põhiseadus määras Napoleoni esimeseks konsuliks ametiajaga kümme aastat

  • Revolutsiooni­sõjad lõppesid, kui Napoleon sõlmis rahulepingu Austriaga

  • Tehti põhiseadusesse parandus, mis kuulutas Napoleoni eluaegseks konsuliks

  • Revolutsiooni­sõjad lõppesid, kuna Napoleon sõlmis rahulepingu Suurbritanniaga.

  • Alustas Suurbritannia uuesti sõjategevust.

  • Võeti vastu järjekordne põhiseadus, millega Prantsusmaa kuulutati keisririigiks ehk impeeriumiks, mida valitseb Bonaparte'i dünastia

  • Napoleon kaalus armee saatmist Suurbritanniasse, ent tema laevastik sai Trafalgari mere­lahingus brittidelt hävitavalt lüüa. Sellest ajast peale kuulus ülekaal merel Suurbritanniale.

  • Purustas Napoleon Austerlitzi lahingus Austria-Venemaa ühisarmee, vallutas Viini ning sundis Austria keisri kapituleeruma

  • Hävitas Napoleon Preisi armee ja okupeeris Berliini

  • Juulis lahkus Prantsusmaa liitlased ametlikult Saksa-Rooma keisririigist ning moodustasid Reini Liidu.

  • Lõid prantslased ka Vene armeed ning sundisid keiser Aleksander I-le peale Tilsiti rahu, mille tulemusel pidi Vene­maa liituma Prantsusmaaga Suurbritannia vastu. Poolas loodi Prantsusmaast sõltuv Varssavi hertsogiriik. See oli Napoleoni võimu kõrghetk

  • Aprillis Prantsusmaa-vastase salaleppe Suurbritannia ja Rootsiga

  • Sõlmisid Preisi, Venemaa, Suurbritannia, Rootsi ja Austria nüüd juba kuuenda Prantsusmaa-vastase koalitsiooni, mille ühendvägedelt sai Napoleon Leipzigi all toimunud Rahvastelahingus hävitavalt lüüa.

  • Vallutasid liitlased Pariisi ja sundisid Napoleoni troonist loobuma

  • Viini kongressil loodi „Euroopa kontsert“, kus juhtivad riigid ehk „dirigendid“ hakkasid ühiselt tegutsema selle nimel, et ükski riik ei kasvaks nii suureks, et hakkaks teiste iseseisvust ohustama

  • Napoleon pakkus rahu, ent Euroopa riigid ei saanud teda enam usaldada ning nende kogutud ühend­vägi purustas Prantsuse armee Waterloo lahingus Belgias. Napoleon saadeti kaugele Lõuna-Atlandil asuvale Püha Helena saarele, kus ta suri

    1821 Suri ta saarel.