Isikud arvutite ajaloos

Blaise Pascal

Mar 22, 1642

1. aastal leiutas Pascal mehaanilise ratasarvutusmasina, millel oli kaheksa liikuvat ketast. Selle abil oli võimalik arvutada kuni 8-kohalisi summasid kümnendsüsteemis. Kui üheliste ketas liikus kümne sälgu võrra, liikus kümneliste oma edasi ühe võrra jne. Enne rahuldava variandini jõudmist ehitas Pascal meistrite abiga üle viiekümne mudeli. Arvutusmasin olevat ära teinud kuue arvepidaja töö, kuid edukaks müügiartikliks see ei kujunenud.

Ada Lovelace

Apr 2, 1820

Ada Lovelace'i peetakse esimeseks programmeerijaks, sest tema mõtles välja Babbage'i arvutile programmeerimiskeele. Aastal 1980 nimetas USE kaitseministeerium ühe programmeerimiskeele Lovelace' järgi ADA-ks.

Charles Babbage

Mar 22, 1822

Babbage'it ehk Arvuti isa peetakse esimese mehaanilise kalkulaatori (arvuti) loojaks, mis omakorda pani aluse keerulisemate disainide loomisele. Babbage'i ajal koostasid numbrilisi tabeleid inimesed, keda kutsuti arvutajateks e arvutiteks. Ta nägi selles inimesejuhitud protsessis suurt eksimusriski ning alustas oma elutööd, üritades tabeleid mehhaaniliselt arvutada. 1822. aastal lõi ta mehaanilise kalkulaatori, mille põhjal arendati välja esimene automaatne kalkulaator.

Hermann Hollerith

Apr 2, 1889

Hollerith töötas välja arvuti, et arvutada USA rahvaloenduse tulemusi. Ta kasutas selleks augustatud kaarte e. perfokaarte, mida oli vaja masinale info andmiseks. Eelmise rahvaloenduse tulemuste arvutamiseks kulus USA rahvastikuametil 10 aastat, uue masinaga kulus tulemuse saamiseks 6 nädalat. Perfokaardid olid tähtis leiutis arvutitele, sest nende abil sai infot säilitada ja korduvalt kasutada. Hollerith asutas ka firma, millest hiljem arenes IBM.

Claude Shannon

Mar 22, 1937

Shannon on kuulus infoteooriale aluse panemise poolest. Samuti tõestas ta 1937.aastal, et elektroonikaseadmed suudavad kahendmuutujate abiga sooritada mistahes loogika- või arvulise tehte. Üks ta humoorikamatest leiutistest on karp, mis kannab nime „ülim masin“. Sellel seadmel on külje peal vaid üks lüliti, mida lülitades avaneb karbikaas ja sealt tulev mehaaniline käsi lükkab lüliti tagasi ja läheb karpi.

Konrad Zuse

Mar 22, 1941

Esimene arvutitele kujundatud kõrgkeel oli Konrad Zuse poolt loodud Plankalkül. Kuigi Plankalkül ei leidnud tema ajal rakendust, oli see eeskujuks hilisematele levinud kõrgkeeltele. Peale selle peetakse esimesteks elektronarvutiteks tema poolt välja töötatud Z3 (1941. aastal) ja Z4 (1944),mida kasutati II maailmasõja ajal Saksa luureteenistuses.

Alan Turing

Feb 19, 1946

Briti krüptoloog, keda peetakse üheks informaatika ja tehisintellekti loojaks. Ta esitas 19. veebruaril 1946 teadustöö, mis sisaldas esimest detailset kavandit salvestatud programmiga arvuti jaoks. Oma 1950. aastal ilmunud töös "Computing Machinery and Intelligence" tõstatas Turing tehisintellekti küsimuse ja sõnastas katse, mis hiljem on saanud tuntuks Turingi testina. Ta tegi enesetapu ja on sellel pildil 16-aastane.

Ken Thompson

Apr 2, 1969

Ken Thompson töötas välja mitmeid erinevaid programmeerimiskeeli, nagu B-programmeerimiskeel, Go-programmeerimiskeel. Tema suurimaks teeneks arvutiajaloos on 1969. aastal loodud operatsioonisüsteem UNIX, mis võimaldas suurt ajasäästu ning dokumendihaldust mitme kasutajaga.

Bill Gates

Apr 4, 1975

Bill Gates on üks tarkvarafirma Microsofti asutajatest. Selle firma toodeteks on näiteks Windows, Xbox, Skype, jt. Bill Gates töötas koos Microsofti kaasasutaja Paul Alleniga Altair BASICu. Praegu on Bill Gates üks rikkamaid inimesi maailmas.

Steve Jobs

Apr 1, 1976

Steve Jobs oli USA infotehnoloog ja ettevõtja, Apple Inc. üks asutajatest ja kauaaegne tegevjuht. 1970-ndate lõpus tootis Jobs koos Apple Inc. kaasasutaja Steve Wozniakiga esimese äriliselt eduka personaalarvuti. 1980. aastate alguses oli ta esimeste seas, kes pööras tähelepanu arvutihiire kasutamisele graafilises kasutajaliideses. (Wikipedia