Geokronoloogiline skaala

Geokronoloogiline skaala Lisbeth R1

  • 4600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Kestvus 4,6mld - 4mld. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • 4500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    100miljardit aastat pärast meie planeedi Maa moodustamist põrkus see kokku suure taevakehaga(Theia) ja tekkis Kuu.
  • 4000 BCE

    Arhaikum

    Arhaikum
    Meredes arenesid algelised eluvormid
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • 2500 BCE

    Proterosoikum

    Proterosoikum
    Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, kus kogu Maa oli jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus nn Ediacara elustik.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • 2100 BCE

    Mitmerakuliste organismide teke

    Mitmerakuliste organismide teke
  • 542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvas planktiliste vetikate hulk, loomaliiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused.
  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Period: 542 BCE to AD 1

    Fanerosoikum

  • 485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Ilmusid esimesed maismaataimed. Ordoviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenimne, mis tõi endaga kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered maismaaks.
  • 443 BCE

    Silur

    Silur
    Temperatuur oli kõrge ja stabiilne. Edasi arenesid maismaataimed ja plajud kalad.
  • 419 BCE

    Devon

    Devon
    Ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lõhikest aega ka maismaal hakkama saama. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid vä'ga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad (näiteks vihtuimsed ja rüükalad).
  • 359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Maismaad katavad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukal tekkis ka lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
  • 300 BCE

    Perm

    Perm
    Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Ülekaalus olid roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Sel ajastul suurenes taimestikus paljasseemnetaimede osakaal ning meredes luukalade osakaal. Permi ajastu lõpus toimus suur väljasuremine, mille tulemusena kadus kuni 95% Maad asustanud liikidest.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • 250 BCE

    Triias

    Triias
    Kliima oli kuum ning kuiv. Ilmusid esimesed dinosaurused ja ajastu lõpus ka esimesed imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • 225 BCE

    Esimesed dinosaurused

    Esimesed dinosaurused
  • 208 BCE

    Esimesed imetajad

    Esimesed imetajad
  • 200 BCE

    Juura

    Juura
    Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Rohkelt merelisi roomajaid elas ookeanides ning meredes elasid juba tänapäeva tüüpi kalad. Maismaast suur osa oli kaetud tiheda metsaga, mis koosnes paljasseemnetaimedest. Triiase ajastul elanud loomi vahetasid vähehaaval välja dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad.
  • 150 BCE

    Esimesed linnud

    Esimesed linnud
  • 145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused. Arenesid uued imetaja- ja linnuriigid. Kriidi ajastu lõpus hävivad dinosaurused, paljud merelised loomad ja teised. Selle põhjuseks peetakse suurt meteoriidiplahvatust.
  • 125 BCE

    Esimesed õistaimed

    Esimesed õistaimed
  • 100 BCE

    Esimesed mesilased

    Esimesed mesilased
  • 66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Ajastu algul oli kliima soe ja niiske, kasvasid troopilised metsad ka suurtel laiuskraadidel, hiljem hakkas kliima jahenema. Pärast dinosauruste väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks, enamik imetajatest elas maismaal. Kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid seniseid metsi.
  • Period: 66 BCE to AD 1

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • 65 BCE

    Dinosauruste väljasuremine

    Dinosauruste väljasuremine
    Tegu on massiliseima väljasuremisega planeet Maa ajaloos. Peale dinosauruste väljasuremist domineerisid maismaad imetajad
  • 23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid laiemalt levima maod, laululinnud, konnad ning rotid ja hiired. Maa kliima jahenes oluliselt, mille tõttu toimusid korduvad jäätumised. Poolustel kujunes jääkate.
  • 5 BCE

    Esimesed inimlased

    Esimesed inimlased
    Inimese kujunemine sai alguse Ida-Aafrikas, Victoria järve kaldal, kus tekkis ahvinimene. Tööriistadeks kasutas ta kive. Välimuselt sarnanes pigem ahvile ja oli lühikest kasvu, umbes poolteist meetrit pikk. Liikumine oli kohmakas, kuid kahel jalal, mõnikord liikus ta toetudes oma pikkadele kätele.
  • 2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni.