Geokronoloogiline skaala Lisbeth R1

Hadaikum

4600 BCE

Kestvus 4,6mld - 4mld. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

100miljardit aastat pärast meie planeedi Maa moodustamist põrkus see kokku suure taevakehaga(Theia) ja tekkis Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, kus kogu Maa oli jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus nn Ediacara elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvas planktiliste vetikate hulk, loomaliiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 CE

Ordoviitsium

485 BCE

Ilmusid esimesed maismaataimed. Ordoviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenimne, mis tõi endaga kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered maismaaks.

Silur

443 BCE

Temperatuur oli kõrge ja stabiilne. Edasi arenesid maismaataimed ja plajud kalad.

Devon

419 BCE

Ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lõhikest aega ka maismaal hakkama saama. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid vä'ga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad (näiteks vihtuimsed ja rüükalad).

Karbon

359 BCE

Maismaad katavad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukal tekkis ka lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Ülekaalus olid roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Sel ajastul suurenes taimestikus paljasseemnetaimede osakaal ning meredes luukalade osakaal. Permi ajastu lõpus toimus suur väljasuremine, mille tulemusena kadus kuni 95% Maad asustanud liikidest.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Kliima oli kuum ning kuiv. Ilmusid esimesed dinosaurused ja ajastu lõpus ka esimesed imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Esimesed dinosaurused

225 BCE

Esimesed imetajad

208 BCE

Juura

200 BCE

Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Rohkelt merelisi roomajaid elas ookeanides ning meredes elasid juba tänapäeva tüüpi kalad. Maismaast suur osa oli kaetud tiheda metsaga, mis koosnes paljasseemnetaimedest. Triiase ajastul elanud loomi vahetasid vähehaaval välja dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad.

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused. Arenesid uued imetaja- ja linnuriigid. Kriidi ajastu lõpus hävivad dinosaurused, paljud merelised loomad ja teised. Selle põhjuseks peetakse suurt meteoriidiplahvatust.

Esimesed õistaimed

125 BCE

Esimesed mesilased

100 BCE

Paleogeen

66 BCE

Ajastu algul oli kliima soe ja niiske, kasvasid troopilised metsad ka suurtel laiuskraadidel, hiljem hakkas kliima jahenema. Pärast dinosauruste väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks, enamik imetajatest elas maismaal. Kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 CE

Dinosauruste väljasuremine

65 BCE

Tegu on massiliseima väljasuremisega planeet Maa ajaloos. Peale dinosauruste väljasuremist domineerisid maismaad imetajad

Neogeen

23 BCE

Loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid laiemalt levima maod, laululinnud, konnad ning rotid ja hiired. Maa kliima jahenes oluliselt, mille tõttu toimusid korduvad jäätumised. Poolustel kujunes jääkate.

Esimesed inimlased

5 BCE

Inimese kujunemine sai alguse Ida-Aafrikas, Victoria järve kaldal, kus tekkis ahvinimene. Tööriistadeks kasutas ta kive. Välimuselt sarnanes pigem ahvile ja oli lühikest kasvu, umbes poolteist meetrit pikk. Liikumine oli kohmakas, kuid kahel jalal, mõnikord liikus ta toetudes oma pikkadele kätele.

Kvaternaar

2 BCE

Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni.