-
Kestvus 4,6mld - 4mld. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid.
-
-
100miljardit aastat pärast meie planeedi Maa moodustamist põrkus see kokku suure taevakehaga(Theia) ja tekkis Kuu.
-
Meredes arenesid algelised eluvormid -
-
Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, kus kogu Maa oli jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus nn Ediacara elustik. -
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvas planktiliste vetikate hulk, loomaliiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. -
-
-
Ilmusid esimesed maismaataimed. Ordoviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenimne, mis tõi endaga kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered maismaaks. -
Temperatuur oli kõrge ja stabiilne. Edasi arenesid maismaataimed ja plajud kalad. -
Ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lõhikest aega ka maismaal hakkama saama. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid vä'ga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad (näiteks vihtuimsed ja rüükalad). -
Maismaad katavad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukal tekkis ka lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Ülekaalus olid roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Sel ajastul suurenes taimestikus paljasseemnetaimede osakaal ning meredes luukalade osakaal. Permi ajastu lõpus toimus suur väljasuremine, mille tulemusena kadus kuni 95% Maad asustanud liikidest. -
-
Kliima oli kuum ning kuiv. Ilmusid esimesed dinosaurused ja ajastu lõpus ka esimesed imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Rohkelt merelisi roomajaid elas ookeanides ning meredes elasid juba tänapäeva tüüpi kalad. Maismaast suur osa oli kaetud tiheda metsaga, mis koosnes paljasseemnetaimedest. Triiase ajastul elanud loomi vahetasid vähehaaval välja dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. -
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused. Arenesid uued imetaja- ja linnuriigid. Kriidi ajastu lõpus hävivad dinosaurused, paljud merelised loomad ja teised. Selle põhjuseks peetakse suurt meteoriidiplahvatust. -
-
-
Ajastu algul oli kliima soe ja niiske, kasvasid troopilised metsad ka suurtel laiuskraadidel, hiljem hakkas kliima jahenema. Pärast dinosauruste väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks, enamik imetajatest elas maismaal. Kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid seniseid metsi. -
-
Tegu on massiliseima väljasuremisega planeet Maa ajaloos. Peale dinosauruste väljasuremist domineerisid maismaad imetajad -
Loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid laiemalt levima maod, laululinnud, konnad ning rotid ja hiired. Maa kliima jahenes oluliselt, mille tõttu toimusid korduvad jäätumised. Poolustel kujunes jääkate. -
Inimese kujunemine sai alguse Ida-Aafrikas, Victoria järve kaldal, kus tekkis ahvinimene. Tööriistadeks kasutas ta kive. Välimuselt sarnanes pigem ahvile ja oli lühikest kasvu, umbes poolteist meetrit pikk. Liikumine oli kohmakas, kuid kahel jalal, mõnikord liikus ta toetudes oma pikkadele kätele. -
Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni.
