Geokronoloogiline skaala Keitlin EV

Hadaikum

4600 BCE

Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Perioodi lõpul tekkis algne maakoor ,atmosfäär ja ookeanid. Sellest perioodist on kivimeid säilinud vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestusest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano - ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on saäilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Mitmed jääajad. Proterosoikumi lõpus ilmus Ediacara elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kambriumi plahvatus ehk eluvormide kiire evolutsioon. Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvas vetikate hulk, tekkisid erinevad selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, triloobid, korallid, jt. Esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, kuid Ordoviitsiumi lõpul oleva jääaja tõttu toimus massiline väljasuremine.

Silur

443 BCE

Esimesed primitiivsed kalad. Käsnade, lubivetikate ja korallide ehitatud rifid. Taimede suurem levimine maismaal, esimese maismaaloomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Meredes rikkalik põhjaelustik ning suured riifid. Suured röövkalad. Esimesed metsad ning kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Maismaal võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Rannikutel tekkis suurel hulgal kivisütt. Ilmusid lendavad putukad, esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanne Pangea. Palju roomajaid, kes elasid hiidmandri sisemaal ja suurenes paljasseemnetaimede osakaal, meres luukalade osakaal. Ajastu lõppes suure väljasuremisega.

Triias

252 BCE

Liigivaene aeg, sest Permi ajastul toimunud väljasuremisest taastus elustik umbes 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed imetajad ja meredes suurenes ammoniitide ning karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja, triiase ajastul levinud loomad.Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Sel ajastul ilmusid õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu maismaad. Ookeanid olid asustatud rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajad ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud väljasuremises surid dinosaurused ja paljud merelised roomajad.

Paleogeen

66 BCE

Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Selle ajastu algul oli kliima soe ja niiske ning troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Varsti hakkas, aga kliima vaikselt jahenema. Tekkisid heitlehelised taimed ja kujunesid ulatuslikud rohumaad ning savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

"Imetajate aeg." Mandrite geograafia samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevaliku ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Ilmusid inimeste eellased. Poolustele kujunes jääkate.

Kvaternaar

3 BCE

Ilmusid inimesete vahetud eellased, kellest arenes tänapäevane Homo sapiens. Surid välja mitmed imetajaliigid(mammut, karvane ninasarvik). Liikide väljasuremist on seostatud inimese mõjuga planeedi elustikule.