-
Kestus 4,6 kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaanid aktiivsed, meteoriidisajud. Kujunesid litosfäär, atmosfäär ja hüdrosfäär. -
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga Heia ning tekkis Kuu.
-
Kestus 4 kuni 2,5 mld aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumist on pärit vanimad leitud stromatoliidid ehk mikroorganismide toimel kujunenud kihilised moodustised.
-
-
Tõendiks on stromatoliitide esinemine ligi 3,5 mld aasta vanustes kivimites. -
Kestus 2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes hapnikusisaldus atmosfääris. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Tekkisid esimesed mitmerakulised organismid.
-
-
Vanim eukarüoodi kivistis, leitud USAst Michiganist (1,9mld). -
Kestus 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Toimus kambriumi plahvatus ehk väga kiire evolutsioon. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid toiduks teistele organismidele. Tekkisid uued selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Osadel loomadel kujunes välja välisskelett vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile. -
-
-
-
-
Kestus 485 mln kuni 443 mln aastat tagasi. Ordoviitsiumi troopikameredes elas rikkalik elustik, näiteks käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid ka esimesed maismaataimed ning ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 meetri võrra ning see tüi kaasa ka mereelustiku massilise väljasuremise. -
-
Kestus 443 mln kuni 419 aastat tagasi. Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Maismaad hakkasid asutama loomad, kelleks esialgu olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Kestus 419 mln kuni 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šefimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Mitmed rüükalad ja vihtuimsed kalad kasvasid väga suurteks tippkiskjateks. Maismaataimestik arenes, tekkisid esimesed metsad, mille tõttu tõusis ka hapnikutase ja vähenes CO2 tase. Ilmusid esimesed selgroogsed, kahepaiksed, kes olid võimelised lühikest aega maismaal elama. -
-
-
Kestus 359 mln kuni 299 mln aastat tagasi. Maismaad katvates võimsates metsades kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnust puidust kujunesid kivisöelademed. Maal elasid paljud lülijalgsed, osad putukad omandasid lennuvõime, ilmusid esimesed roomajad. -
Kestus 300 kuni 250 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri sise ala kuivas kõrbes valitses karm kliima. Seal elasid peamiselt roomajad, kes suutsid neis tingimustes elada. Kadusid sõnajalgade metsad. Kasvas paljasseemnetaimede ja luukalade osatähtsus. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus 95% Maad asustanud liikidest. -
Kestus 250 mln kuni 200 mln aastat tagasi. Taastumine permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest kulus 10 miljonit aastat, seega triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ning imetajad, kasvas ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
-
Kestus 200 mln kuni 145 mln aastat tagasi. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Meredes ujusid tänapäevast tüüpi kalad. Ilmusid kilpkonnad, krokodillid ja ka esimesed linnud. -
Morganucodon oli üks varasemaid teadaolevaid imetajasarnaseid loomi, kes elas triiase ajastul. -
-
Kestus 145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul surid dinosaurused ja mitmed merelised roomajad ja muud liigid välja. Väljasuremise üheks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
-
-
Kestus 66 mln kuni 23 mln aastat tagasi. Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu kliima oli algul soe ja niiske, kuid hiljem hakkas see jahenema. Kujunesid preeriad ja savannid. -
-
-
Kestus 23 mln kuni 2,5 mln aasta tagasi. Neogeenis omandasid mandrid ja loomastik ning taimestik tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased inimese eellased. -
-
Kestus 2,5 mln kuni 0 mln aastat tagasi. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon on viinud Homo sapiens'i tekkimiseni. Sel perioodil surid välja mitmed imetajad, näiteks mammutid ja karvased ninasarvikud. Väljasuremisi seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
