Geokronoloogiline skaala Kaspar A

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaanid aktiivsed, meteoriidisajud. Kujunesid litosfäär, atmosfäär ja hüdrosfäär.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga Heia ning tekkis Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Kestus 4 kuni 2,5 mld aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumist on pärit vanimad leitud stromatoliidid ehk mikroorganismide toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Tõendiks on stromatoliitide esinemine ligi 3,5 mld aasta vanustes kivimites.

Proterosoikum

2500 BCE

Kestus 2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes hapnikusisaldus atmosfääris. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Tekkisid esimesed mitmerakulised organismid.

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Vanim eukarüoodi kivistis, leitud USAst Michiganist (1,9mld).

Kambrium

542 BCE

Kestus 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Toimus kambriumi plahvatus ehk väga kiire evolutsioon. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid toiduks teistele organismidele. Tekkisid uued selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Osadel loomadel kujunes välja välisskelett vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile.

Esimesed skeletiga organismid

542 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum

Period: 542 BCE to 250 BCE

Esimesed kalad

530 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus 485 mln kuni 443 mln aastat tagasi. Ordoviitsiumi troopikameredes elas rikkalik elustik, näiteks käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid ka esimesed maismaataimed ning ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 meetri võrra ning see tüi kaasa ka mereelustiku massilise väljasuremise.

Esimesed maismaataimed

475 BCE

Silur

443 BCE

Kestus 443 mln kuni 419 aastat tagasi. Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Maismaad hakkasid asutama loomad, kelleks esialgu olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Kestus 419 mln kuni 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šefimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Mitmed rüükalad ja vihtuimsed kalad kasvasid väga suurteks tippkiskjateks. Maismaataimestik arenes, tekkisid esimesed metsad, mille tõttu tõusis ka hapnikutase ja vähenes CO2 tase. Ilmusid esimesed selgroogsed, kahepaiksed, kes olid võimelised lühikest aega maismaal elama.

Esimesed metsad

385 BCE

Esimesed kahepaiksed

375 BCE

Karbon

359 BCE

Kestus 359 mln kuni 299 mln aastat tagasi. Maismaad katvates võimsates metsades kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnust puidust kujunesid kivisöelademed. Maal elasid paljud lülijalgsed, osad putukad omandasid lennuvõime, ilmusid esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Kestus 300 kuni 250 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri sise ala kuivas kõrbes valitses karm kliima. Seal elasid peamiselt roomajad, kes suutsid neis tingimustes elada. Kadusid sõnajalgade metsad. Kasvas paljasseemnetaimede ja luukalade osatähtsus. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus 95% Maad asustanud liikidest.

Triias

250 BCE

Kestus 250 mln kuni 200 mln aastat tagasi. Taastumine permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest kulus 10 miljonit aastat, seega triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ning imetajad, kasvas ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum

Period: 250 BCE to 66 BCE

Dinosauruste ilmumine

225 BCE

Juura

200 BCE

Kestus 200 mln kuni 145 mln aastat tagasi. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Meredes ujusid tänapäevast tüüpi kalad. Ilmusid kilpkonnad, krokodillid ja ka esimesed linnud.

Imetajate ilmumine

200 BCE

Morganucodon oli üks varasemaid teadaolevaid imetajasarnaseid loomi, kes elas triiase ajastul.

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

Kestus 145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul surid dinosaurused ja mitmed merelised roomajad ja muud liigid välja. Väljasuremise üheks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Esimesed roomajad

135 BCE

Esimesed mesilased

100 BCE

Paleogeen

66 BCE

Kestus 66 mln kuni 23 mln aastat tagasi. Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu kliima oli algul soe ja niiske, kuid hiljem hakkas see jahenema. Kujunesid preeriad ja savannid.

Kainosoikum

Period: 66 BCE to 1 BCE

Dinosauruste väljasuremine

63 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestus 23 mln kuni 2,5 mln aasta tagasi. Neogeenis omandasid mandrid ja loomastik ning taimestik tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased inimese eellased.

Inimahvide teke

5 BCE

Kvaternaar

2 BCE

Kestus 2,5 mln kuni 0 mln aastat tagasi. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon on viinud Homo sapiens'i tekkimiseni. Sel perioodil surid välja mitmed imetajad, näiteks mammutid ja karvased ninasarvikud. Väljasuremisi seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.