Geokronoloogiline skaala Annaliisa E

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 mld kuni 4 mld. Kivimied säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Moodustusid maakoor, atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Kuu tekkis maa kokkupõrkel Theiaga, mis sai oma nime Kreeka titaani järgi

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. pärit on vanimad leitud stromatoliidid (mikroorganisminde, bakterite ja vetikate toimel kujunenud kihilised moodustustised), kust on leitud bakterifossiile

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Tsüanobakterite fotosünteesimise tulemusena suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Ilmus Ediacara elustik, kus võis olla nii tänapäevaseid kui ka väljasurnud organismirühmi

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

542 BCE

Fanerosoikumi vanim ja pikim aegkond, mis jaguneb kuueks. Toimusid geoloogilised, klimaatilised ja evolutisoonilised muutusued ning arenesid välja kõik tänapäevased organismide grupid. Elu arenes meres ja liikus maismaale

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organisimide ehitustüübid ja suurem osa loomahõimkondadest, mis on olemas ka tänapäeval. Kasvas vetikate hulk, mis omakorda olid toiduks rikkalikule loomastikule, kuhu ilmusid üksteise järel selgrootute rühmad. Paljudel loomadel arenesid röövloomade eest kaitseks tugev mineraalne toes, samal ajal kui arenesid röövloomade jõulised lõuad ja tugevad hambad.

paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes rikkalik elustik. Ilmuvad esimesed maismaataimed. Enamasti soe kliima, perioodi lõpus jääaeg, mis alandas ookeanipinda ja põhjustas mereelustiku massilist väljasuremist.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate rifid ja ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, mis olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketes, tihti üleujutatud kohtades. Maismaale jõudsid esimesed loomad-tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes rikkalik põhjaelustik, šelfimerede äärealadel ehitasid suuri riffe korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad. Järvedes ja meredes elavad kalad kasvasid suureks ja olid tolle aja tippkiskjad. Perioodi alguses oli maataimestik hõre ja ja madal, perioodi lõpuks olid välja arenenud metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed, selgrootud, kes olid võimelised maismaal natukene aega veetma.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiiglaslikud puukujulised eelased. Üleujutavatel aladel kujunesid kivisöe lademed. Maismaal elas palju lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime ja ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kuiv kõrb karmide tingimustega, kus suutsid elada roomajad, kes karme tingimusi kannatasid. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede hulk, meredes luukalade arv. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega-kuni 95% liikidest kadus.

Mesosoikum ehk keskaegkond

252 BCE

Maa eelviimane geoloogilise aja järk, mis jaguneb kolmeks. Selgroogsed arenesid ja vallutasid Maa. Hiidmanner Pangea hakkab jagunema ja välja kujuneb tänapäevasem mandrite jaotus. Kliima on üldiselt kuum ja niiske, aga stabilne.

Triias

252 BCE

Elustik oli liigivaene, sest väljasuremisest taastumiseks läks kuni 10 mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, kes muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal, pärast järjekordset ajastu lõpul toimunud väljasuremist. Ilmusid esimesed imetajad ja meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Triiase ajal arenenud loomad vahetasid välja dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad ning merelised roomajad. Meredes elasid üsna tänapäevased kalad. Maismaal valitsesid paljasseemnetaimedest koosnevad metsad.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid maismaa. Ookeanides ja meredes valitsesid jätkuvalt merelised roomajad, ammoniidid ja rudistid. Maismaal valitsesid dinosaurused ning juurde tekkisid uued imetaja- ja linnuriigid. Ajastu lõpul toimus, arvatavasti meteoriidiplahvatuse tagajärjel, järjekordne massiline väljasuremine, mille käigus hävinesid dinosaurused ja paljud merelised roomajad.

Kainosoikum ehk uusaegkond

66 BCE

Praegu Maal kestev geoloogiline etapp, mis jaguneb kolmeks. Mandrid liikusid oma praegusetesse asenditesse ja kujunesid Atlandi ja India ookean. Imetajate, õistaimede ja lindude ajastu.

Paleogeen

66 BCE

Pärast hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Väiksearvulisest asurkonnast sai suur ja liigirikas rühm, kellest enamus elas maismaal. Ilmusid ka esimesed primaadid. Alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel, seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid seniseid metsi; valdavaks muutusid heitlehelised taimed

kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Tänapäevase ilme moodustasid mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned. Laialt levima hakkasid maod, rotid, hiired, konnad ja laululinnud. Aafrikas kujunesid varased hominiidid. Kliima jahenes veelgi, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi ning kujunes pooluste jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud Homo sapiensi tekkimiseni. Arvatavasti inimtegevuse tagajärjel surid välja mammutid, karvased ninasarvikud, dodo-d ja moa-d.