-
Kestus 4,6 mld kuni 4 mld. Kivimied säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Moodustusid maakoor, atmosfäär ja ookeanid.
-
-
Kuu tekkis maa kokkupõrkel Theiaga, mis sai oma nime Kreeka titaani järgi
-
Meredes arenesid algelised eluvormid. pärit on vanimad leitud stromatoliidid (mikroorganisminde, bakterite ja vetikate toimel kujunenud kihilised moodustustised), kust on leitud bakterifossiile -
-
Tsüanobakterite fotosünteesimise tulemusena suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Ilmus Ediacara elustik, kus võis olla nii tänapäevaseid kui ka väljasurnud organismirühmi
-
-
Fanerosoikumi vanim ja pikim aegkond, mis jaguneb kuueks. Toimusid geoloogilised, klimaatilised ja evolutisoonilised muutusued ning arenesid välja kõik tänapäevased organismide grupid. Elu arenes meres ja liikus maismaale
-
Tekkisid kõik peamised organisimide ehitustüübid ja suurem osa loomahõimkondadest, mis on olemas ka tänapäeval. Kasvas vetikate hulk, mis omakorda olid toiduks rikkalikule loomastikule, kuhu ilmusid üksteise järel selgrootute rühmad. Paljudel loomadel arenesid röövloomade eest kaitseks tugev mineraalne toes, samal ajal kui arenesid röövloomade jõulised lõuad ja tugevad hambad. -
-
-
Soojades troopikameredes rikkalik elustik. Ilmuvad esimesed maismaataimed. Enamasti soe kliima, perioodi lõpus jääaeg, mis alandas ookeanipinda ja põhjustas mereelustiku massilist väljasuremist. -
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate rifid ja ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, mis olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketes, tihti üleujutatud kohtades. Maismaale jõudsid esimesed loomad-tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Troopikameredes rikkalik põhjaelustik, šelfimerede äärealadel ehitasid suuri riffe korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad. Järvedes ja meredes elavad kalad kasvasid suureks ja olid tolle aja tippkiskjad. Perioodi alguses oli maataimestik hõre ja ja madal, perioodi lõpuks olid välja arenenud metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed, selgrootud, kes olid võimelised maismaal natukene aega veetma. -
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiiglaslikud puukujulised eelased. Üleujutavatel aladel kujunesid kivisöe lademed. Maismaal elas palju lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime ja ilmusid esimesed roomajad. -
Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kuiv kõrb karmide tingimustega, kus suutsid elada roomajad, kes karme tingimusi kannatasid. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede hulk, meredes luukalade arv. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega-kuni 95% liikidest kadus. -
Maa eelviimane geoloogilise aja järk, mis jaguneb kolmeks. Selgroogsed arenesid ja vallutasid Maa. Hiidmanner Pangea hakkab jagunema ja välja kujuneb tänapäevasem mandrite jaotus. Kliima on üldiselt kuum ja niiske, aga stabilne. -
Elustik oli liigivaene, sest väljasuremisest taastumiseks läks kuni 10 mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, kes muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal, pärast järjekordset ajastu lõpul toimunud väljasuremist. Ilmusid esimesed imetajad ja meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
Triiase ajal arenenud loomad vahetasid välja dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad ning merelised roomajad. Meredes elasid üsna tänapäevased kalad. Maismaal valitsesid paljasseemnetaimedest koosnevad metsad. -
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid maismaa. Ookeanides ja meredes valitsesid jätkuvalt merelised roomajad, ammoniidid ja rudistid. Maismaal valitsesid dinosaurused ning juurde tekkisid uued imetaja- ja linnuriigid. Ajastu lõpul toimus, arvatavasti meteoriidiplahvatuse tagajärjel, järjekordne massiline väljasuremine, mille käigus hävinesid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. -
Praegu Maal kestev geoloogiline etapp, mis jaguneb kolmeks. Mandrid liikusid oma praegusetesse asenditesse ja kujunesid Atlandi ja India ookean. Imetajate, õistaimede ja lindude ajastu. -
Pärast hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Väiksearvulisest asurkonnast sai suur ja liigirikas rühm, kellest enamus elas maismaal. Ilmusid ka esimesed primaadid. Alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel, seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid seniseid metsi; valdavaks muutusid heitlehelised taimed -
-
Tänapäevase ilme moodustasid mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned. Laialt levima hakkasid maod, rotid, hiired, konnad ja laululinnud. Aafrikas kujunesid varased hominiidid. Kliima jahenes veelgi, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi ning kujunes pooluste jääkate. -
Ilmusid inimese vahetud eellased, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud Homo sapiensi tekkimiseni. Arvatavasti inimtegevuse tagajärjel surid välja mammutid, karvased ninasarvikud, dodo-d ja moa-d.
