Geokronoloogiline skaala Aleksander E

Hadaikum

4600 BCE

4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Moodustusid maakoor, atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maad tabab Theia. See sündmus tekitab prahist rõnga, mis lõpuks koguneb looduslikuks satelliidiks Kuuks.

Arhaikum

4000 BCE

4mld kuni 2,5mld aastat tagasi. Ka ürgeooni nimetuse all. Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi (ja ka proterosoikumi) ladestustest on pärit vanimad stromatoliidid, mis on mikroorganismide ja mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Elu arvatakse olevat tekkinud Maal 3,8-3,5 miljardit aastat tagasi. Sellele viitab stromatoliitide esinemine ligi 3,5 miljardi aasta vanustes kivimites.

Proterosoikum

2500 BCE

2,5 mld kuni 542mln aastat tagasi. Nimetatakse ka agueooniks. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suureneb atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimub mitu suurt jäätumist, mil Maa on ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpuks ilmub mõistatuslik ning tänapäevani vaidlusi tekitav pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võisid kuuluda tänapäevaste rühmade esindajad ning ka nüüdseks välja surnud organismirühmad.

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

542-485mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Sellist väga kiiret evolutsiooni nimetatakse kambriumi plahvatuseks. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Ilmusid erinevad selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel saakloomadel kujunes röövloomade lõugade ja hammaste evolutsiooni vastusena mineraalne toes, mis neid kaitses röövloomade eest kaitseks. Seda nimetatakse ka evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks

Paleosoikum (vanaaegkond)

542 BCE

542-252mln aastat tagasi. Kambriumis tekivad peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Toimub ka evolutsiooniline relvastumine. Ilmuvad esimesed kalad.
Ordoviitsiumi perioodil ilmusid esimed maismaataimed ning perioodi lõpul toimus kliima kiire jahenemine.
Taimed ja loomad hakkasid maismaad asustama siluri perioodil.
Devoni ajastu lõpuks tekkisid metsad ning sellel ajal ilmusid ka esimesed kahepaiksed.

Paleosoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 CE

Ordoviitsium

485 BCE

485-443mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpus toimus kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. Ookeanipõhi alanes kuni 100 meetri võrra ja paljud madalmered muutusid kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa massilise mereelustiku väljasuremise

Silur

443 BCE

443-419mln aastat tagasi. Varased maismaataimed ja -loomad. Maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutavatel aladel. Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

419-359mln aastat tagasi. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tollaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad ning ilmusid esimesed kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

359-299mln aastat tagasi. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. Tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Suurim maismaalülijalgne ajaloos - Arthropleura (pikkus 2,6 m). Veekogude lähedal olnud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Võrreldaval hulgal ei ole kivisütt tekkinud ühelgi teisel ajastul.

Perm

299 BCE

299-252mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kõrbega, kus kliima oli karm. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega. Kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

252-201mln aastat tagasi. Permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ja imetajad. Dinosaurused muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal.

Mesosoikum (keskaegkond)

252 BCE

252-66mln aastat tagasi. Mesosoikumi alguses ilmusid esimesed dinosaurused. Hiljem, juura ajastul, ilmusid Maale esimesed linnud. Kriidi perioodil ilmusid esimesed roomajad, õistaimed ning hiljem mesilased. Kriidi lõpul hävisid dinosaurused ning paljud merelised roomajad.

Mesosoikum

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

201-145mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elasid rohkelt merelised roomajad ja juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedst koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

145-66mln aastat tagasi. Esimesed roomajad, mesilased ja õistaimed, mis hakkasid domineerima Maa maismaataimestikus. Ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised loomad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

66-23mln aastat tagasi. Peale hiidroomajate väljasuremist algas kiire lindude ja imetajate evolutsioon.Enamik imetajatest, peale vaalade eellaste, elasid maal. Kliima oli soe ja niiske. Seniseid metsi hakkasid asendama savannid ja preeriad.

Kainosoikum (uusaegkond)

66 BCE

66mln kuni tänapäev. Peale hiidroomajate väljasuremist hakkas paleogeenis kiire lindude ja imetajate evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed jänesed, primaadid ja kassid. Hiljem hakkas kliima jälle järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed.
Mandrite geograafia ning loomade ja taimede põhijooned tänapäevase omandasid ilme. Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid inimese eellased - hominiidid.

Kainosoikum

Period: 66 BCE to 1 CE

Neogeen

23 BCE

23-2,5mln aastat tagasi. Mandrite geograafia koos loomastiku ja taimestiku põhijoonentega omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, hiired ja rotid. Aafrikas ilmusid varased inimeste eellased - hominiidid. Ajastu jooksul jahenes kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustele kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

2,5mln kuni u 11,7tuh aastat tagasi. Ilmuvad inimeste vahetud eellased (perekond Homo esindajad). Kvaternaari jooksul on välja surnud mitmed imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliigid (dodo, moa). Mõnede loomade väljasuremist seostatakse inimese kasvava mõjuga planeedi elustikule.