Geokronoloogiline skaala Anete

Eelkambrium

4600 BCE

Maa tekkimine. Hadaikumis algas planeet, olid tihedased meteoriidisajud. Suure taevakehaga kokkupõrke tagajärjel tekkis Kuu. Aegkonna lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid. Arhaikumis ehk ürgeoonis arenesid meredes algsed eluvormid. Proterosoikumis ehk agueoonis suurenes tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Tekkisid esimesed jääajad.

Kambrium

542 BCE

Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvas planktiliste vetikate hulk Tekkis juurde palju uusi selgroogsete rühmasid (käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused) Ka evolutsiooni mõjutas see ajastu palju.

Ordoviitsium

485 BCE

Ilmusid esimesed maismaataimed. Valdavalt soe kliima, kuid ajastu lõppes jääajaga. Jääajatõttu alanes ookeanipind kuni 100 m võrra mis muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Sellega kaasnes massiline mereelustiku väljasuremine.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid ning ujusid primitiivsed kalad. Niisketel ja sageli üleujutatavatel aladel kasvasid väikesed ja väga lihtsa ehitusega varajased maismaataimed.Ilmusid ka esimesed maismaaloomad, nende hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikamerede põhjaelustik oli rikkalik, nende seas leidus käsijalgseid, okasnahkseid ja trilobiide ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Tolleaegsed tippkiskjad olid mitmed rüükalad ja vihtuimsed, kes olid väga suureks kasvanud. Ajastu lõpuks oli ka maismaataimestik võimsalt kasvanud ning olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed, kes olid võimelised lühikest aega maismaal hakkama saama.

Karbon

359 BCE

Tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade gigantsed eellassed katsid maismaad võimsate metsade näol. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Ühelgi teisel ajastul pole nii palju kivisütt tekkinud, kui karboni ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime ja maale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mis oli ümbritsetud hiiglasliku Panthalassa ookeani poolt. Mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbe ja karmi kliimaga. Roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada olid maismaaloomastiku seas ülekaalus Taimestiku hulgas suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes kuni 95% Maad asustanud liikide kadumisega, mis on Maa ajaloos suurim väljasuremine.

Triias

252 BCE

Ajastu algus oli üsna liigivaene, sest elustikul kulus kuni 10mln aastat, et taastuda Permi ajastu lõpu väljasuremisest. Tekkisid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul said nad võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal ajastu lõpul toimunud järjekordse väljasuremise tõttu. Ilmusid esimesed imetajad ning meres suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Juura

201 BCE

Triiase ajastul levinud loomad olid vähehaaval vahetatud välja dinosauruste, imetajate, kahepaiksete ja roomajate poolt. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Tekkisid juba esimesed tänapäevast tüüpi kalad. Tihedad paljasseemnetaimede metsad katsid suurt osa maismaad.

Kriit

145 BCE

Maismaataimestikus hakkasid domineerima esimesed õistaimed. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistide poolt.Arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Maismaal valitsesid dinosaurused, kes Kriidi lõpul toimunud meteoriidiplahvatuse tagajärjel välja surid. Samuti hävisid paljud merelised roomajad jt.

Paleogeen

66 BCE

Peale dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamus imetajaid elas maismaal, aga vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguse kliima oli niiske ja soe, siis hakkas kliima jahenema ning domineerivaks muutusid heitlehelised taimed. Paleogeenis kujunesid preeriad ja svannid, mis asendasid metsi.

Neogeen

23 BCE

Loomastiku ja taimestiku põhijooned ning mandrite geograafia omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Ajastus kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varajased hominiidid. Maa kliima jahenes oluliselt ning poolustele tekkisid jääkatted.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses tekkisid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Olid välja surnud paljud imetaja- ja linnuliike, nende seas mammut, karvane ninasarvik, dodo ja moa. Põhjuseks peetakse inimese üha kasvavat mõju planeedi elustikule.