-
Kunda kultuur on saanud nimetuse Kunda Lammasmäe lähedal asunud muistse järve põhja ja saare arheoloogilise leiukoha leidude järgi.
-
Kunda kultuuri elanike algkodu küsimus on siiani lahtine. Oletatakse, et nad on saabunud lõuna poolt ehk siis Euroopast. Oletuse aluseks on Pulli asulast leitud mustast tulekivist leid: taolist tulekivi Eestis looduslikult ei esine, kuid sellise tulekivi leiukohad asuvad ka Lõuna-Leedus ja Valgevenes. -
Tegeleti kala püügi ja küttimisega. -
Ahing, vibu ja nooled, luust harpuuniotsad, oda ja heiteoda. -
Maeti elamute ja tubade alla. Inimene kellest ei tahetud lahkuda, maeti toa alla. -
Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, mida tuntakse valdavalt kammornamendiga keraamika järgi.
-
Kammkeraamika kultuur on neoliitiline arheoloogiline kultuur Ida-Euroopa ja Lääne-Siberi metsavööndis, mida iseloomustaved kammitaolise eseme abil kaunistatud savinõud. Kammkeraamika variante oli mitu. -
Sageli on maetud elamute juurde või isegi sisse. Matused on enamasti selili väljasirutatud asendis, vahel ookriga kaetud. Esineb meeste ja naiste vastassuunas matmist. Panusteks olid ripatseid, vahel ka looma- ja inimesekujulised. Sageli esineb neis matustes merevaiku. -
Nõud on käsitsi valmistatud, laiasuulised, kumera- või teravapõhjalised. Kammkeraamikat valmistati V–II aastatuhandel eKr. -
Ornamenti esines nõudel puhuti, enamasti ebakorrapäraste kammitaoliste vajutustena. Seetõttu erines see oluliselt hilisemast kammkeraamikast, kus ornamendid olid korrapärased.
-
Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel. See algas, kui tähtsaima tööriistamaterjalina tuli kasutusele pronks.
-
Algas Lähis-Idas, Indias ja Vahemeremail III aastatuhande II poolel, suures osas Euroopas ja Kesk-Aasias II aastatuhande I poolel ning Põhja-Euroopas umbes II aastatuhande keskel eKr. -
Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamika kultuuri nimetusele. Teiseks iseloomulikuks tunnuseks olid venet ehk paati meenutavad, väga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. Selliste kirveste põhjal on seda nimetatud ka venekirveste kultuuriks.
-
Nöörkeraamika kultuurist on teada umbes 50 asulakohta, näiteks Valma, Kõpu, Võhma, Riigiküla, Narva Joaoru. Selle kultuuri asustus polnud enam veekogudega otseselt seotud, vaid nihkusid põllumaade juurde, mida oli lihtne harida. -
Inimesed veendusid, et parim võimalus aasta ringi liha saada oli kasvatada lambaid, veiseid, kodukitsi, sigu, hobuseid. Elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Teiseks tähtsamaks elatusalaks sai põlluharimine. -
Nöörkeraamika kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega, pidades kodukitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Ka maaviljelusel oli neil varasema kammkeraamika kultuuriga võrreldes suurem tähtsus. -
Venekirves - nende kirveste kasutusviisi kohta arvatakse, et need olid mitte niivõrd tööriistad (selleks olid paralleelselt kasutusel teised, nö tavalised kivikirved ja – talvad), vaid rituaaliriistad ja relvad. -
Nöörkeraamika kultuurile on iseloomulikud kalmistud üksikute matustega. Asulatest paiknevad need tavaliselt eemal. Iseloomulikud on laibamatused, enamasti kägaras asendis. Tavaliselt on matmiskohas koos üks-kaks surnut, harvem kuni viis. Surnutele on kaasa antud venekirveid, talbu, nuge, savinõusid jne. -
Tähtsaim tööriistamaterjal on pronks. Võeti kasutusele uusi tööriistu (putkkirves), relvi (mõõk) ja ehteid (sõlg) -
Rohkenes matmine kääbaskalmistuisse, nooremal pronksiajal surnute põletamine. -
Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud.
-
Elati väikestes eraldiasuvates taludes. Ei ole märke, et Eesti rahvastik oleks muutunud - põlde harinud ja karja kasvatanud. Kividest kuhjatud põllupeenrad kui ka kalmed põllu keskel. -
Kasvatati otra ja peamiseks loomaks oli veis. -
Tööriista ja relvamaterjal oli raud. -
Maeti enamik kivikirstkalmetes. Aga hakati ka ehitama uut tüüpi kalmeid - varaseid tarandkalmeid.