Eesti muinasaja arheoloogilised kultuurid

Kunda kultuur

Period: 8000 BCE to 5000 BCE

Kunda kultuur on saanud nimetuse Kunda Lammasmäe lähedal asunud muistse järve põhja ja saare arheoloogilise leiukoha leidude järgi.

Kunda inimesed ja nende päritolu

7800 BCE

Kunda kultuuri elanike algkodu küsimus on siiani lahtine. Oletatakse, et nad on saabunud lõuna poolt ehk siis Euroopast. Oletuse aluseks on Pulli asulast leitud mustast tulekivist leid: taolist tulekivi Eestis looduslikult ei esine, kuid sellise tulekivi leiukohad asuvad ka Lõuna-Leedus ja Valgevenes.

Kunda inimeste tegevusalad

7000 BCE

Tegeleti kala püügi ja küttimisega.

Kunda aja tööriistad

6500 BCE

Ahing, vibu ja nooled, luust harpuuniotsad, oda ja heiteoda.

Kunda aja matmiskombed

6000 BCE

Maeti elamute ja tubade alla. Inimene kellest ei tahetud lahkuda, maeti toa alla.

Kammkeraamika kultuur

Period: 5000 BCE to 3000 BCE

Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, mida tuntakse valdavalt kammornamendiga keraamika järgi.

Kammkeraamika inimesed ja nende päritolu

4500 BCE

Kammkeraamika kultuur on neoliitiline arheoloogiline kultuur Ida-Euroopa ja Lääne-Siberi metsavööndis, mida iseloomustaved kammitaolise eseme abil kaunistatud savinõud. Kammkeraamika variante oli mitu.

Kammkeraamika matmiskombed

4000 BCE

Sageli on maetud elamute juurde või isegi sisse. Matused on enamasti selili väljasirutatud asendis, vahel ookriga kaetud. Esineb meeste ja naiste vastassuunas matmist. Panusteks olid ripatseid, vahel ka looma- ja inimesekujulised. Sageli esineb neis matustes merevaiku.

Kammkeraamika inimeste tegevusalad

3700 BCE

Nõud on käsitsi valmistatud, laiasuulised, kumera- või teravapõhjalised. Kammkeraamikat valmistati V–II aastatuhandel eKr.

Kammkeraamika aja tööriistad

3500 BCE

Ornamenti esines nõudel puhuti, enamasti ebakorrapäraste kammitaoliste vajutustena. Seetõttu erines see oluliselt hilisemast kammkeraamikast, kus ornamendid olid korrapärased.

Pronksiaeg

Period: 3300 BCE to 1200 BCE

Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel. See algas, kui tähtsaima tööriistamaterjalina tuli kasutusele pronks.

Pronksiaja inimesed ja nende päritolu

3000 BCE

Algas Lähis-Idas, Indias ja Vahemeremail III aastatuhande II poolel, suures osas Euroopas ja Kesk-Aasias II aastatuhande I poolel ning Põhja-Euroopas umbes II aastatuhande keskel eKr.

Nöörkeraamika

Period: 2900 BCE to 2350 BCE

Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamika kultuuri nimetusele. Teiseks iseloomulikuks tunnuseks olid venet ehk paati meenutavad, väga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. Selliste kirveste põhjal on seda nimetatud ka venekirveste kultuuriks.

Nöörkeraamika inimesed ja nende päritolu

2750 BCE

Nöörkeraamika kultuurist on teada umbes 50 asulakohta, näiteks Valma, Kõpu, Võhma, Riigiküla, Narva Joaoru. Selle kultuuri asustus polnud enam veekogudega otseselt seotud, vaid nihkusid põllumaade juurde, mida oli lihtne harida.

Pronskiaja inimeste tegevusalad

2700 BCE

Inimesed veendusid, et parim võimalus aasta ringi liha saada oli kasvatada lambaid, veiseid, kodukitsi, sigu, hobuseid. Elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Teiseks tähtsamaks elatusalaks sai põlluharimine.

Nöörkeraamika inimeste tegevusalad

2500 BCE

Nöörkeraamika kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega, pidades kodukitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Ka maaviljelusel oli neil varasema kammkeraamika kultuuriga võrreldes suurem tähtsus.

Nöörkeraamika kasutatavad tööriistad

2450 BCE

Venekirves - nende kirveste kasutusviisi kohta arvatakse, et need olid mitte niivõrd tööriistad (selleks olid paralleelselt kasutusel teised, nö tavalised kivikirved ja – talvad), vaid rituaaliriistad ja relvad.

Nöörkeraamika matmiskombed

2400 BCE

Nöörkeraamika kultuurile on iseloomulikud kalmistud üksikute matustega. Asulatest paiknevad need tavaliselt eemal. Iseloomulikud on laibamatused, enamasti kägaras asendis. Tavaliselt on matmiskohas koos üks-kaks surnut, harvem kuni viis. Surnutele on kaasa antud venekirveid, talbu, nuge, savinõusid jne.

Pronksiaja kasutatavad tööriistad

1700 BCE

Tähtsaim tööriistamaterjal on pronks. Võeti kasutusele uusi tööriistu (putkkirves), relvi (mõõk) ja ehteid (sõlg)

Pronksiaja matmiskombed

1400 BCE

Rohkenes matmine kääbaskalmistuisse, nooremal pronksiajal surnute põletamine.

Rauaaeg

Period: 500 BCE to 13

Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud.

Rauaaja inimesed ja nende päritolu

450 BCE

Elati väikestes eraldiasuvates taludes. Ei ole märke, et Eesti rahvastik oleks muutunud - põlde harinud ja karja kasvatanud. Kividest kuhjatud põllupeenrad kui ka kalmed põllu keskel.

Rauaaja inimeste tegevusala

400 BCE

Kasvatati otra ja peamiseks loomaks oli veis.

Rauaaja tööriistad

350 BCE

Tööriista ja relvamaterjal oli raud.

Rauaaja matmiskombed

300 BCE

Maeti enamik kivikirstkalmetes. Aga hakati ka ehitama uut tüüpi kalmeid - varaseid tarandkalmeid.