Zar alexander ii

Aleksander teise reformid ja majanduse areng ja Eestalsete rahvuslik ärkamisaeg

By birgit jalak

  • Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg 1830-1880

    Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tas

  • Aleksander teise noorus

    Aleksander sai tolle aja heast perekonnast pärit noormehele tüüpilise hariduse: pealiskaudsed teadmised paljudest asjadest ja prantsuse keele hea valdamine. Sõjandus huvitas isa pettumuseks teda vähe. Ta oli heasüdamlik ja õrna hingega; need omadused ei olnud sõjaväelisele isevalitsejale kohased. Tema koduõpetajateks olid Mihhail Speranski, Vassili Žukovski, Georg Ludwig Cancrin ja Konstantin Arsenjev. Ta sündis Nikolai I vanima pojana. Aleksandri varasem elu andis vähe märki tema potentsiaalis

  • Pärisorjade vabastamine Venemaal 1861.aastal

    Pärast Krimmi sõja šokki, kui Aleksander II tõepoolest üritas süsteemi kõige läänelikemate mallide järgi reformeerida, kaotati 1861. aasta 19 veebruari keisri manifestiga pärisorjus kogu riigis, sest Aleksander II oli seisukohal, et pärisorjuse edasikestmine nullib majandust. Talupojad vabastati pärisorjusest ning osa haritavaid maid anti talupoegadele pika järelmakusga väljaostmiseks. Kuid väljaostetud maa ei saanud mitte talupoegade isiklikuks omandiks vaid talupoegade külakogukogukondade ühis

  • Poola 1864. aasta Jaanuariülestõus

    1. jaanuaril 1863 puhkes Venemaa poolt annekteeritud Poola Kuningriigis, nn. Kongressi-Poolas, Jaanuarimäss, mis taastas lühiajaliselt Poola iseseisvuse. Kevadeks 1864 õnnestus Aleksander II-l mäss maha suruda (Vene vägesid juhtis Theodor Berg). See lõpetas Poola sõltumatuse 53 aastaks (Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriigi lühiajalise iseseisvumiseni 26. juulil 1917). Poolas kehtestati karm sõjaväeline režiim, mille eesotsas oli krahv Mihhail Muravjov, kes sai oma repressiivse tegevuse eest enda

  • Semstvo- ja kohtureform 1864. aastal

    Pärast pärisorjuse likvideerimist ning külakogukondadele suurema otsustusõiguse ning kohaliku piirkonna elutegevuses suurema vastutuse andmist, moodustati ka piirkonna talupoegadekogukondade ja piirkonna aadlike esindajatest kohalik esinduskogu semstvo.
    1. aastal rakendati omavalitsuskorraldus ka linnades ning linnades moodustati valitavad linnaduumad, kuhu valiti kolme seisuse esindajad.
    Peale Venemaal pärisorjuse likvideerimist oli järgmiseks muudatuseks 1863. aastal läbiviidud kohturefor

  • 1881

    1. aasta alguses plaanis Aleksander II vastu võtta seadusi, mis avanuks tee konstitutsioonilisele monarhiale. Selle vastu olid nii rekatsioonilised jõud eesotsas Konstantin Pobedonostseviga kui ka revolutioonilised terroristid, kes kartsid, et olude paranemisega kaob Venemaal igaveseks revolutsiooni võimalus. Tsaari tapmisega lootsid nad aga rahvarevolutsiooni esile kutsuda. Tagurlased lasid aga revolutsionääridel suhteliselt vabalt tegutseda, sest nad lootsid, et pärast senise tsaari tapmist