-
400 BCE
Antiikaja atomistika
Atomistika pärineb vanakreeka filosoofiast. Näiteks Anaxagoras pidas ainet lõputult jagatavaks. Demokritos leidis, et see on loogiliselt võimatu. Seetõttu oletas, et aine koosneb väikestest jagamatutest osadest, mida ta hakas nimetama aatomiteks ning mida ta eristas neid ümbritsevast tühjusest. -
Uusaja atomistika
Moodsale aatomiteooriale pani 1807 aluse John Dalton. Daltoni järgi koosnevad kõik keemilised elemendid aatomitest. Daltoni aatomiteooria seletas muuhulgas, miks elemendid osalevad keemilistes reaktsioonides kindlates proportsioonides. Juba Dalton püüdis määrata aatomite massi, kuid esialgu ei õnnestunud seda õigesti teha muuseas sellepärast, et molekulide koostis polnud täpselt teada. -
Aatomifüüsika
Aastal 1897 näitas Joseph John Thomson, et gaasis võivad esineda ühe ja sama negatiivse elektrilaenguga osakesed, ning oletas, et see ongi vähim elektrilaeng. Neid osakesi hakati nimetama elektronideks. -
Aatomifüüsika
Aastal1911Tuli Rutherford järeldusele, et aatomid peavad koosnema raskest positiivse elektrilaenguga tuumast, mida ümbritsevad kerged negatiivse elektrilaenguga elektronid (ainsad tollal tuntud negatiivse elektrilaengu kandjad), mis tiirlevad ümber tuuma sellest suhteliselt väga kaugel. Nõnda meenutab aatom Päikesesüsteemi: aatomituum vastab Päikesele ja elektronid planeetidele. Aatomit hoiab koos elektriline külgetõmbejõud. -
Bohri aatomimudel
Rutherfordi aatomimudelit modifitseeris 1913 Niels Bohr. Bohr võttis aluseks hüpoteesi, et aatomitel on statsionaarsed olekud ning elektrodünaamika ei ole nende puhul rakendatav. Elektronide ja aatomite stabiilsus tervikuna peab tulenema tundmatutest loodusseadustest. Energia vabaneb elektromagnetkiirgusena, footonitena; see toimub kindlate annustena (kvantidena); -
Neutroni avastamine
Neutroni avastas alles 1932 James Chadwick. Alles siis jõuti aatomimudelini, mille järgi aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest.