Vabariigi kriis ja kodusõjad 1. sajandil eKr. Ajajoon

By maiamagi
  • Period: 90 BCE to 88 BCE

    Rooma liitlaslinnade ülestõus

    Toimus Rooma liitlaslinnade ülestõus, kes tahtsid oma õigusi laiendada.
  • 89 BCE

    Kõigile vabadele itaallastele antakse Rooma kodakondsus

    Edaspidiste ülestõusude vältimiseks said kõik vabad itaallased endale Rooma kodakondsuse.
  • Period: 83 BCE to 79 BCE

    Mariuse ja Sulla kodusõda

    Roomas kujuneb kodusõdade ajal kaks parteid: optimaadid ja populaarid. Sulla juhtis optimaade ja Marius populaare. Sõja võitis Sulla, kes järgnevalt kehtestas diktatuuri.
  • 82 BCE

    Sulla diktatuur

    Aastal 82 e.Kr. kehtestas Lucius Cornelius Sulla diktatuuri. Oma vastaste eemaldamiseks hakkas ta läbi viima proskriptsioone (Tekst Tiidus, lk.102). Senati võimu vähendamiseks suurendas selle liikmete arvu 300-lt 600-le. Sulla surmale järgnesid uued kodusõjad.
  • Period: 73 BCE to 71 BCE

    Spartacuse ülestõus

    Spartacus juhib orjade ülestõusu, purustab kahe konsoli armee.
  • 71 BCE

    Crassus alistab Spatacuse väed

    Peale Crassuse võitu lahingus Spartacuse vastu, laseb ta üle 6000 Spartacuse sõjameest lüüa risti teel Capuast Roomasse
  • Period: 60 BCE to 53 BCE

    I triumviraat

    Rooma kolm mõjukamat meest, Caesar, Pompeius ja Crassus, moodustasid omavahel senativastase liidu.
  • 59 BCE

    Caesar valitakse konsuliks

    Rooma senat valib Caesari konsuliks.
  • Period: 58 BCE to 51 BCE

    Gallia sõjad

    Gallia pealik Vercingetorix võitleb oma vägedega Caesari vastu, kõige kulminatsiooniks on Alesia lahing. Roomlased võidavad ning laiendavad oma impeeriumi.
  • 52 BCE

    Alesia lahing

    Lahing roomlaste ja gallide vahel, milles Vercingetorix ja gallid alistuvad.
  • Period: 49 BCE to 45 BCE

    Kodusõda Caesari ja Pompeiuse vahel

    Crassuse hukkumisele järgnevalt algas kodusõda Pompeiuse ja Caesari vahel. Senat käsis Caesaril volitused maha panna, Caesar aga läks nende tahtmise vastu leegionidega Roomasse. Pompeius põgenes Egiptusesse, kus ta hiljem ka hukati. Caesarist sai eluaegne diktaator.
  • Period: 49 BCE to 44 BCE

    Caesar kehtestab diktatuuri ja alustab riigi reorganiseerimist

    Senat nimetab Caesari terveks tema eluajaks diktaatoriks, rahvatribuuniks ja ülempreestriks, samuti 5 aastaks konsoliks. Caesar saadab korda kalendrireformi, vähendab kodanike võlge ja makse ning saadab üle 90 000 kodaniku provintsidesse elama. Samuti lasi ta riigi kaardistada. Nende reformidega paneb ta alguse Rooma keisririigile.
  • 44 BCE

    Caesari surm

    44.a. e.Kr. märtsi iididel Caesar tapeti.
  • Period: 43 BCE to 33 BCE

    II triumviraat

    Octavianus, Lepidus, ja Antonius sõlmivad liidu, et kõrvaldada poliitilised vastased ja teostada kättemaks vandenõudlastele. Erinevalt esimesest triumviraadist oli teine triumviraat seadusega loodud ning neil oli Rooma riigi üle täielik kontroll.
  • Period: 33 BCE to 30 BCE

    Kodusõda Antoniuse ja Octavianuse vahel

    Peale Caesari surma läks võim tema pooldajate Marcus Antoniuse ja Octavianuse kätte, kes esialgu maksid koos kätte Caesari tapjatele. Järgmiseks puhkes nende vahel kodusõda.
  • 31 BCE

    Actiumi merelahing

    Antoniuse ja Octavianuse vahel toimus lahing Aktioni neeme juures, mille Antonius kaotas.
  • 30 BCE

    Vabariigi lõpp

    Octavianus hõivas Egiptuse ja liitis Rooma riigiga. Seda sündmust loetakse vabariigi lõpuks ning keisririigi alguseks.
  • Period: 27 BCE to 14

    Augustus Rooma imperaatorina

    Augustusest ehk Octavianusest saab Rooma keisririigi imperaator. Lisanime "Augustus" 'auväärne', mille järgi teda tänapäeval põhiliselt tuntakse, sai ta 27 eKr.