-
Keskriikide ja Antanti vastuolude ja Franz Ferdinandi atentaadi tõttu Sarajevos puhkes I ms
-
Veebruarirevolutsioon Venemaal algas pealinnast Petrogradist sotsiaalsete probleemide tulemusena. Nikolai II loobus Vene troonist ja tekkis Venemaa Ajutine Valitsus.
-
Maapäev nimetab end Maanõukoguks; Maanõukogu nimetab end Eestimaa kõrgeima võimu kandjaks. Samal päeval saadeti Maanõukogu enamlaste poolt laial
-
Tallinn võttis Venemaast eeskuju ning toimus revolutsioon. Toimusid töölisstreigid ja miitingud
-
Pärast Vene veebruarirevolutsiooni asusid eesti rahvuslikud poliitikud Vene Ajutiselt Valitsuselt taotlema autonoomiat. Kinnitati määrus, millega eestlastega asustatud ala liideti ühtseks autonoomseks Eestimaa rahvuskubermanguks eesotsas kubermangukomissariga. Viimase juurde tuli moodustada nõuandva organina Maanõukogu
-
Enamlased üritavad Venemaal võimu haarata.
-
Bolševikud haaravad võimu ja moodustatakse Sõja-Revolutsioonikomitee.
-
Saksa pealetung idarindel ning järgmisel päeval annab Maanõukogu vanematekogu oma volitused üle kolmeliikmelisele Eesti Päästekomiteele (K. Päts, J. Vilms, K. Konik)
-
Eesti päästekomitee kuulutab iseseisvusmanifestiga välja Eesti Vabariigi loomise, kasutades ära võimuvaakumi, kus Vene väed olid Eestist põgenemas, kuid pealetungivad Saksa väed ei olnud veel tervet maad hõivanud.
-
Tallinnas moodustati Eesti Ajutine Valitsus (pea- ja siseministriks Konstantin Päts), mis sai tegutseda vaid mõned päevad enne Saksa vägede saabumist Tallinna ja okupatsioonivõimu kehtestamist.
-
Eesti Ajutise Valitsuse esindajad sõlmisid Saksamaa valitsuse esindajatega lepingu võimu üleandmise kohta Eesti territooriumil.
-
Punaarmee alustas pealetungi Narvale ja algas relvastatud konflikt Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel.
-
Sõjavägede ülemjuhatajaks nimetati Johan Laidoner.
-
Vahepeal ümber korraldatud Eesti väed koos Soome vabatahtlikega alustasid üldist vastupealetungi (pealetung algab Kehra jaamast ja liigub Tapale). Veebruari alguseks oli kogu Eesti territoorium enamlastest vabastatud. Oluline roll oli sealjuures vabatahtlike üksustel, nt Julius Kuperjanovi pataljonil.
-
Narva linnas Utria dessandis maabunud dessantvägede ja Punaarmee vaheline lahing, mille käigus vabastati Narva punavägedest.
-
Asutava Kogu esimeheks sai A. Rei ja esimese valitsuse moodustas O. Strandman. Võeti vastu deklaratsioon Eesti iseseisvusest ja määrati kindlaks vabariigi valitsemise ajutine kord. Asuti ette valmistama maaseadust ja põhiseadust.
-
Võnnu lähistel Põhja-Lätis eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel peetud lahing. Lahingu võitsid eestlased ning seda päeva tähistatakse Eestis võidupühana 23.06.
-
Venemaa ja Eesti vahel hakkab kehtima vaherahu, mis eelneb Tartu rahule. Mõlemad riigid üritavad Narvat endale saada, Eestile jääb lõpuks suurem osa.
-
Venemaa ja Eesti kirjutasid alla rahulepingule. Eesti pool J. Poska ja J. Soots.
Venemaa tunnustas Eesti riigi sõltumatust ja iseseisvust.
Venemaa lubas mitte kunagi Eestit rünnata
Eesti ei pidanud Vene keisririigi võlgu tagasi maksma.
Määrati tänane piir koos Narva taguste valdade ja Petseriga.
Eesti sai Venemaalt 15 mln kuldrubla
Kõik 190000 eestlast võisid Venemaalt Eestisse tagasi tulla.